Hamıt ESAMAN«Egemen Qazaqstan»
931 materıal tabyldy

Aımaqtar • Keshe

Jambylda 4 aýyl ishimdik satýdan bas tartty

Kúlli musylman qaýymy úshin qasıetti sanalatyn Ramazan aıy da kelip jetti. Ulyq aıda Jambyl aýdanynyń Sháken Nııazbekov, Shaıqoryq, Tanty jáne Qapal aýyldary ishimdikten túbegeıli bas tartyp, búkil musylman qaýymyna úlgi bolarlyq is jasady. Islam dininde ruqsat etilmegen ári haram sanalatyn ishimdiktiń taralýyna jáne satylýyna aýyldyqtar túgeldeı qarsy bolǵan.

Aımaqtar • Keshe

Tarazda karantın talaptaryn buzý toqtamaı tur

Búginde Taraz qalasy qaýiptilik deńgeıiniń «jasyl» aımaǵynan «sary» aımaǵyna ótti. Alaıda aýrýshańdyqtyń turaqtaný, tómendeý úrdisi baıqalmaıdy. Koronavırýs indetin juqtyrý deregi zeınetkerler ishinde kóp tirkelýde. Búginde qalada 440 qart kisi qaýipti indetti juqtyrǵan. Jumyssyzdar qatarynda 370 adam bolsa, medısınalyq qyzmetkerler sany 50-di quraıdy, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Tarıh • 12 Sáýir, 2021

Áýlıeata óńirindegi aýyr kezeń

Qazaq tarıhyndaǵy qara qarippen tańbalanǵan qasiretti ashtyqtyń zardaby týraly az aıtylǵan joq. Kóptegen tarıhı derekte, kórkem shyǵarmada túrli taǵdyr ıeleriniń qaıǵyly hali, jazyqsyz kúıi beınelendi.

Rýhanııat • 12 Sáýir, 2021

Tarıhı jerlerdiń taǵylymy bólek

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy negizinde elimizde «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy júzege asyrylǵan bolatyn. Atalǵan joba arqyly búgingi urpaq týǵan tarıhyn tanyp, el men jerdiń kıesin uǵyp ósetini anyq. Bul oraıda, árbir óńirdegi tylsym tarıhtan taǵylym tartatyn, ótken kúnderden syr shertetin kóne de kıeli mekender Uly dalanyń rýhanı bıiginde kúni búginge deıin jańǵyryp tur. Eldiń ıesin, jerdiń kıesin tanytatyn dala jaýharlary búginnen ótip, keleshekke qaraı jol tartatyn jádigerler bolyp qala bermek.

Aımaqtar • 08 Sáýir, 2021

Jambyl oblysynda eńbekaqy daýy jolǵa qoıyldy

Jambyl oblysynda búginde eńbekaqy daýy jolǵa qoıylyp, jyl basynan beri 108,1 teńge jalaqy qaryzdary óndirilgen. Oblystyq eńbek ınspeksııasy basqarmasynyń basshysy Qaırat Dosaevtyń aıtýynsha, bul somma bıylǵy jyldyń basynan eńbek ınspektorlarymen anyqtalǵan 733 jumyskerge tıesili eńbekaqy eken. Ol eńbek daýlary men narazylyqtar negiz bolatyn birden bir sebep – jalaqynyń  ýaqytyly tólenbeýi ekenin aıtty.

Aımaqtar • 08 Sáýir, 2021

Ǵazız Baıtasov eskertkishi ashyldy

Bıylǵy sáýir aıynda Halyq qaharmany, polısııa kapıtany Ǵazız Baıtasov tiri bolǵanda erdiń jasy elýge tolatyn edi. Ol 2011 jyly Taraz qalasynda qaýipti terrorısti ustaý kezinde erlikpen qaza tapqan bolatyn. Batyr­dyń týǵan kúnine oraı, «Jeńis» saıabaǵynda Ǵazız Baıta­sovqa arnalǵan eskertkish ashyldy. Onyń esimi quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń arasynda Halyq qaharmany ataǵyn alǵan alǵashqy ári jalǵyz adam retinde de qurmetpen atalady.

Aımaqtar • 30 Naýryz, 2021

Jambyl oblysynda vaksına salý jalǵasýda

Jambyl oblysynda koronavırýs indetinen qorǵaný úshin turǵyndarǵa vakına egý jalǵasýda, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Ádebıet • 30 Naýryz, 2021

Uly jyraýdyń jyrlaryn oqydy

Taraz qalasyndaǵy Jam­­­byl oblystyq kózi kór­meıtin jáne álsiz kóretin azamat­tar kitap­hanasynyń uıymdas­tyrýymen «Rýhanı jań­ǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Jyr alyby – Jam­byl» atty Jambyl Jabaev­tyń óleńderin oqý­dan baıqaý ótti.

Oqıǵa • 30 Naýryz, 2021

Jasyl jelek janǵa saıa

Jalpy, Jambyl óńirin, sondaı-aq Taraz shaharyn jasyl jelekpen kómkerý, sol arqyly sáýletin arttyrý kún tártibindegi jospardyń biri. Qazirgi kezde qala kóshelerinde jáne aýyldy jerlerde tal otyrǵyzý dástúrge aınalǵan. Kóktem kelip, aınala túrlengen shaqta bul úrdis tipti jandana tústi. Máselen, «Taza tabıǵat» ulttyq jobasy aıasynda oblys ortalyǵynyń Tóle bı kóshesindegi ındýstrııaly aımaqta aǵash otyrǵyzý aksııasy da bıyl óz jalǵasyn tapty.

Aımaqtar • 29 Naýryz, 2021

Ońaltý ortalyǵynyń kómegi kóp

Taraz qalasyndaǵy «Mamyr» toǵaıynda múmkindigi shekteýli jandarǵa arnalǵan «Asar» ońaltý-saýyqtyrý ortalyǵy jumys isteıdi. Memleket qoldaýynyń nátıjesinde, ótken jyly múgedektigi bar balalardy ońaltý jáne beıimdeý ortalyǵy jańa ǵımaratqa kóshirilgen bolatyn. Ol úshin oblystyq bıýdjetten 170 mln teńge qaralǵan. Al qosymsha bólingen 12 mln teńgege jıhaz jáne qajetti qural-jabdyqtar satyp alynǵan. Nátıjesinde atalǵan ortalyqtaǵy tárbıelenýshiler sany 40-tan 68-ge artqan.