Ǵalymjan ELShIBAI«Egemen Qazaqstan»
1264 materıal tabyldy

Aımaqtar • 19 Tamyz, 2019

Qobyzdyń quny

Ulttyq aspaptarymen qatar aǵashtan jasaǵan týyndylary joǵary baǵalanyp júrgen túrkistandyq sheber Dáýren Mınsharıpovti izdeıtinderdiń arasynda sheteldik týrıster de kóp. Týyndylaryn dúkenderge, saýda oryndaryna qoımaıtyn sheberdiń qolynan shyqqan dúnıeni izdegender sheberhanasynan tabady.

Aımaqtar • 18 Tamyz, 2019

Túrkistanda jańa avtovokzal paıdalanýǵa berildi

Túrkistan oblysyna kezekti jumys saparymen kelgen Premer-mınıstr Asqar Mamın Túrkistan qalasyndaǵy halyqaralyq avtovokzaldyń saltanatty ashylý rásimine qatysty.

Aımaqtar • 16 Tamyz, 2019

Túrkistan: Sastóbede sport kesheni paıdalanýǵa berildi

Túrkistan oblysy Túlkibas aýdanyna qarasty Sastóbe kentinde 240 adamǵa eseptelgen «Er Jánibek» atyndaǵy deneshynyqtyrý - saýyqtyrý sport kesheni ashyldy.

Aımaqtar • 16 Tamyz, 2019

Arys: «Nur Otan» turǵyndardan túsken aryz-shaǵymdardyń oń sheshilýine yqpal etedi

«Nur Otan» partııasy Túrkistan oblysy fılıalyna Arys qalasy turǵyndarynan 175 shaǵym túsip, onyń 126-y oń sheshimin tapqan. Al 49 másele qaralýda. Partııa fılıaly Arysta oryn alǵan tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty turǵyndardan túsken aryz-shaǵymdardyń oń sheshilýine yqpal etetin bolady.

Qoǵam • 15 Tamyz, 2019

Jalaqynyń ósýi jaýapkershilikti arttyrady

Shardara aýdandyq ortalyq aýrýhanasynyń dárigerleri umyt bolǵan kóne dástúrdi jańǵyrtyp, ananyń tolǵaǵyn jeńildetý ádisterin qoldanysqa engizgen. Iаǵnı, jergilikti dárigerler ájelerimizdiń úsh ýyqty túıistirip, kıiz úıdiń shańyraǵyna ilingen arqan arqyly bosaný tásilin jetildirgen. Mamandardyń aıtýynsha, arqanmen bosaný ádisi dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy usynǵan vertıkaldy bosaný tehnıkasyna sáıkes keledi eken.

Aımaqtar • 15 Tamyz, 2019

Kıeli jerdegi keleli is

Túrkistan oblysynyń Shaıan eldi mekenindegi iri medresede oqý merzimi úsh jyldan jeti jylǵa deıin sozylyp otyrǵan, al shákirtter dárishanada bilim alyp, qujyralarda turǵan eken. Jergilikti jerden ǵana emes Shaıanǵa bilim izdep Qarqaraly, Jetisý, Atbasar, Ile, Talas, Sarysý, Syr óńirinen de shákirtter kelgen. Tarıhı derekterge qaraǵanda, osynda bilim alǵandardyń qatarynda Ulbıke aqyn, Kenesarynyń uly Sadyq sultan, óńirdegi ataqty aqynnyń biri, aty ańyzǵa aınalǵan Manat qyz da bolǵan.

Aımaqtar • 09 Tamyz, 2019

Túrkistan: kópbalaly otbasylarǵa 1345 grant bólindi

Kópbalaly jáne áleýmettik kómek alatyn otbasydan shyqqan balalarǵa Ulttyq qor qarajatynan taǵaıyndalǵan 5 myń granttyń 1345-i  Túrkistan oblysyna bólingen.

Aımaqtar • 07 Tamyz, 2019

Ataýly áleýmettik kómekti tıimdi paıdalanýda

«Dúnıege bir perzent kelse, bir qozy artyq týady; bir qozy týylsa, bir ýys shóp artyq shyǵady» deıdi atam qazaq. Iаǵnı ár balanyń óz nesibesi bar. Búginde kóp balaly analar ataýly áleýmettik kómekti perzentteriniń nesibesi dep sanaıdy jáne árbir teńgeni eseleı otyryp, otbasy paıdasyna jaratqysy keledi. Sóıtip áleýmettik kómekti jeke kásibin ashýǵa jumsap jatqandar Túrkistan oblysynda az emes.

Aımaqtar • 05 Tamyz, 2019

Qasqasýdyń qadiri: Shetel kompanııalary qyzyǵyp otyrǵan joba qashan júzege asady?

Shilińgir shildede salqyn samaly men saf aýasy taptyrmas em, ǵajaıyp tabıǵaty tamasha demalys syılaıtyn Qasqasýǵa qaraı asyǵatyndar kóp. Qasqasý shatqaly óz aýylyndaı jaqsy tanys taý etegindegi eldi meken turǵyndarynyń aıtýynsha, qadirin bilip, qajetti jaǵdaı jasalsa, jazdygúni ǵana emes, jyl boıy jurt úzilmeıtin demalys aımaǵyna aınaldyrýǵa bolady. Aýyl demekshi, turǵyndar búginde osy bir jobaǵa jumsalǵan qyrýar qarjy bosqa ysyrap bolmaı, paıdaǵa jaraǵanyn kórgisi de keledi. Iá, Túrkistan óńirinde týrızmdi damytýǵa septigi tıetini únemi aıtylyp kele jatqanymen, jobalyq-smetalyq qujattamany ázirleýge jáne keshenniń ınjenerlik ınfraqurylymyn salýǵa bıýdjetten jarty mıllıardtan astam teńge bólingenimen, qurylysy toqtap turǵan bul joba jóninde sońǵy kezderi jıi aıtyla bastady.

Saıasat • 31 Shilde, 2019

Sheteldikterdi moıyndatqan sheberler

Túrkistanǵa kelgen týrısterdiń estelik retinde óz eline kádesyı áketip jatatyny zańdy. Elimizdiń ózge óńirlerinen zııarat jasaýǵa kelgender de qurqol qaıtpaıdy. Osy oraıda ásirese sheteldikterdiń terrakot (kúıdirilgen balshyq) kádesyılarǵa ańsary kóbirek aýady eken. Sheteldikter qyzyǵatyn, sazdan jasalǵan balbal, sazsyrnaı, qumyralar alystan ákelinbeıdi, árıne kıeli qaladaǵy sheberler ortalyǵynda jasalady.