Aıgúl AHANBAIQYZY«Egemen Qazaqstan»
293 materıal tabyldy

Ádebıet • 09 Qarasha, 2021

Qalamgerdiń bıobıblıografııasy jaryq kórdi

Qazaq kórkemsóziniń sheberi, erekshe qoltańbasy bar belgili jazýshy-dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq Sh.Aıtmatov syılyǵynyń laýreaty Rahymjan Otarbaevtyń týǵanyna bıyl 65 jyl tolar edi. Osy ataýly kúnge oraı jáne Táýelsizdiktiń 30 jyldyq mereıtoıy aıasynda dúnıeden ótken jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Rahymjan Otarbaev bıobıblıografııasy» kita­by úsh tilde jaryq kórdi. Kitaptyń tanystyrylymyna jazýshy­nyń jaqyndary, qalamger dostary, Atyraýdan kelgen arnaıy delegasııa, kitapsúıer qaýym qatysty.

О́ner • 01 Qarasha, 2021

Almatyny terbegen «Aqqý kóli»

Jazylǵanyna júz jyldan assa da, kezeńderge qurdas bolyp, ýaqytpen birge túlep, balet degen ataýdyń bir balamasyna aınalyp ketken ataqty «Aqqý kóli» eki kún boıy Almaty jurtyna esten ketpes kesh syılady. Operanyń otany Italııa bolsa, balettiń ónip, órken jaıǵan qutty mekeni – Reseı, bekzat ónerdi búkil álemge moıyndatqan Máskeýdiń Úlken teatrynyń qos birdeı belgili bıshisiniń oryndaýynda aqqýlar taǵdyryn tamashalaý – adam ómirinde de, mádenıette de kúnde bola bermeıtin sırek sátterdiń biri.

Aımaqtar • 29 Qazan, 2021

«Samaýrynyńyz sarqylmasyn»

Alysta qalǵan aýyldy eske alǵanda ker­neıinen tútini býdaqtap, sekseýildiń shoǵyna saqyldap qaınap, eki ıininen dem alyp, qoıý kúreń shaıymen jan jadyratyp, dastar­qannyń sánin keltiretin aq samaýryn ańsatpaı qoımaıdy.

Qazaqstan • 28 Qazan, 2021

Tarıhtyń kóshbasshy uly umytylmaıdy

Jýyrda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Arhıvinde kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵy­lym akademııasynyń akademıgi, Mem­lekettik syılyqtyń jáne Pre­zıdenttiń beıbitshilik pen rýhanı kelisim syılyǵynyń laýreaty Manash Qabashuly Qozybaevtyń 90 jyl­dyǵyna arnalǵan «Tarıhshy jáne onyń zamany» atty dóńgelek ústel bolyp ótti. Shara Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy aıasynda uıymdastyryldy.

Kıno • 27 Qazan, 2021

Otandyq kıno salasyndaǵy bilimniń bolashaǵy

Bolashaq mamandyǵyn kıno ındýstrııasymen baılanystyrýdy josparlap júrgen jas jýrnalıster, synshylar men ssenarısterdi kim jáne qalaı daıarlaıdy? Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde ótken pikirtalas alańynyń basty taqyryby ózektiligimen nazar aýdartty.

О́ner • 22 Qazan, 2021

Muqaǵalı muńy

Ulttyq kınomyzda tarıhta iz qaldyrǵan jeke adamnyń taǵdyryna negizdelgen ómirbaıandyq fılmder joqtyń qasy. Alǵash «Muqaǵalıdyń» jarnamasy paıda bolǵanda kınodaǵy kýlt keıipkerlerdiń kemshindigi eske tústi. Deregi azdyq etse de, dáldikten aýytqyp, avtordyń qııalymen baıytylǵan dúnıe bolsa da, kórermen ózi tabynatyn adamy týraly tereńirek bilgisi keledi jáne bul tarapta jasalǵan synyq súıem dúnıe dalada qalmaıdy. Sebebi óner tilinde sýrettelgen talant taǵdyry týraly kez kelgen kórkem týyndyǵa kórermen qyzyǵýshylyǵyn joǵaltqan emes.

О́ner • 21 Qazan, 2021

«Qaragóz» jasyrǵan shyndyq

«Qaragózdi» qoımaǵan qazaq teatry joq. Talaı talantty býyn­nyń tusaýyn kesken M.Áýezovtiń shyǵarmasyn ár kezeńniń re­jıs­serleri ózinshe qabyldap, jańasha sahnalaýǵa tyrysyp keledi.

О́ner • 18 Qazan, 2021

Kameralyq zal kompozıtordyń esimin ıelendi

Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qasıetti óner shańyraǵy Jambyl atyndaǵy memlekettik fılarmanııasynyń basshylyǵy jaǵymdy jańalyq súıinshiledi. Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi jáne Almaty qalasy ákimdiginiń qoldaýymen Qazaqtyń Jambyl atyndaǵy memlekettik fılarmonııasynyń kameralyq zalyna KSRO Halyq ártisi, Halyq qaharmany, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, dırıjer, kúıshi-kompozıtor Nurǵısa Atabaıuly Tilendıevtiń esimi berilip, memorıaldyq taqtasy ashyldy.

О́ner • 17 Qazan, 2021

Kameralyq zal kompozıtordyń esimin ıelendi

Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qasıetti óner shańyraǵy Jambyl atyndaǵy memlekettik fılarmanııasynyń basshylyǵy jaǵymdy jańalyq súıinshiledi.

О́ner • 11 Qazan, 2021

Bederi bólek Bórte beınesi

Ár dáýir Shyńǵys hannyń tarıhı tulǵasyna óz kózqarasymen qaraıdy. Álimsaqtan álem bıleýshisiniń tarıhı tulǵasyna qyzyǵýshylyq ilki sát toqtaǵan emes. Tarıh qorjyny uly qaǵan týraly derekke toly. Ańyz kerek pe – ertegige bergisiz elitedi, ǵylymı-zertteýlermen tanyǵyńyz kele me – kertip alsań da, túgesilmeıdi, ádebı shyǵarma oqısyz ba – qalaýyńyz bilsin, fılm kórgińiz kele me – tańdaǵanyńyzdy tamashalańyz, sýreti men músinine suqtanǵyńyz kele me – saýsaqpen shertip júrip sýsyndańyz.