Raýan Qaıdar
352 materıal tabyldy

Qoǵam • 05 Sáýir, 2022

Mektepke jetý muń bolyp tur

Saryarqanyń saıyn dalasyna salynǵan astanamyzdyń aýa raıyn jaqtyrmaıtyn jandar jeterlik. Biri qańtary qarly, aqpany aıazdy dese, endi biri kóktemi kelip bolmaıtyn sýyq mekenge teńep jatady.

Qoǵam • 11 Naýryz, 2022

«Januıa» kómek te, keńes te beredi

Áleýmettik toptar arasyndaǵy qarym-qatynastardy qoldaý jáne jalpy elorda turǵyndarynyń ál-aýqaty men ómir súrý deńgeıin arttyrý maqsatynda 2019 jyly Nur-Sultan ákimdigi janynan «Januıa» otbasy ınstıtýtyn qoldaý ortalyǵy ashyldy. Mekeme dırektory Ásemgúl Sadyr onlaın brıfıngte osy ýaqyt ishinde atqarylǵan jumystar týraly jáne ortalyqtyń azamattarǵa mańyzdy áleýmettik máselelerdi sheshýge qalaı kómektesetini týra­ly aıtyp berdi.

Rýhanııat • 01 Naýryz, 2022

Bala tárbıesindegi basymdyqtar

Adam balasynyń qalyptasyp, qatarǵa qosylýyna otbasy júz paıyz áser etetini aıdan anyq. Shaǵyn ǵana shańyraqta dúnıege kelgen shaqalaq óse kele shıraq bala, shymyr jigit, shaý tartqan qarııaǵa aınalady. Qoǵamǵa qolushyn berip, qorshaǵan ortaǵa zııan tıgizbeı, ata-anasynyń atyna kir keltirmeıtin perzenttiń ósip-ónýine otbasy jan-jaqty jumys isteýge mindetti. Táýir bala, tárbıeli shákirt, tálimger adam, tájirıbeli maman, báriniń shyǵý tórkini – otba­sy, oshaq qasyndaǵy ósıet pen ónegege tikeleı baılanysty. «Ákeniń balasyna jaqsy tárbıeden artyq berer syılyǵy bolmas» degen eken burynǵylar. Osy rette búgingi bala tárbıesiniń baǵyty qandaı?

Qoǵam • 01 Naýryz, 2022

Qaldyqtar arqyly qalypty ómirge oralýda

Nur-Sultan qalasynyń qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵatty paıdalaný basqarmasy 2020 jyly «Kazecotech ǵylymı-tehnıkalyq kásiporny» JShS-men qaýipti qaldyqtardy basqarý boıynsha memleket-jekeshelik áriptestik shartyn jasasty. Nátıjesinde, qaıta óńdelgen materıaldar protezdik-ortopedııalyq buıymdardy daıyndaý kezinde paıdalanylatyn bolady.

Bilim • 28 Aqpan, 2022

Kóshbasshy ýnıversıtetter anyqtaldy

Akademııalyq adaldyq lıgasy «Atameken» UKP derekteri negizinde Qa­­zaqstan joǵary oqý oryndarynyń bas reıtıngisin tanystyrdy. De­rek­­ter ınteraktıvti analıtıkalyq málimetter taqtasy túrinde usy­nylǵan.

Medısına • 25 Aqpan, 2022

Týberkýlezge shaldyqqandar 2,3 esege tómendegen

Qazaqstan týberkýlez dertiniń aıtarlyq­taı tómen­deý qarqynyn kórsetip otyr. Densaýlyq saq­taý mınıstrliginiń Ult­tyq ftızıopýlmonolo­gııa ǵylymı ortaly­ǵy­nyń dırektory Málik Áde­nov­tiń máli­me­tinshe, Qazaqstanda týberkýlezge shal­­dyq­qandar kórsetkishi sońǵy 10 jylda 2,3 esege tómendese, ólim-jitim 4,1 esege azaıǵan. Sonymen qatar profı­laktı­kalyq tek­se­rý­lerdiń nátı­jesinde, 0-den 17 jas­qa deıingi bala­lar­dyń aýrýshańdyǵy tómendedi.

Medısına • 23 Aqpan, 2022

Joǵary tehnologııalyq jabdyqtar jetkizildi

Nur-Sultan qalalyq №2 kópbeıindi balalar aýrýhanasy jańa medısınalyq apparattarmen jabdyqtaldy.

Medısına • 10 Aqpan, 2022

Daýdyń basy Damumed-te me, dárigerlerde me?

«Saý adamnyń basynda altyn táj bar, ony tek naýqas adam kóre alady» degen támsil bar. Bul baǵa jetpes baılyǵymyzdyń qadirin túsinýge qanattandyrary sózsiz. Densaýlyq syr berip, denege derttiń sýyǵy dendeı kirgende dárigerden dármen kútip, aq halattylardyń aldyna asyǵatynymyz anyq.

Medısına • 07 Aqpan, 2022

Júrek ortalyǵyndaǵy júzinshi transplantasııa

Jyldyń basynda «Ulttyq ǵylymı kardıohırýrgııa orta­ly­ǵyn­da» eki naýqastyń ómirine múmkindik beretin júrek jáne ókpe transplantasııasy jasaldy. Aıta keteıik, bul Júrek orta­lyǵynda júrgizilgen 85-shi júrek transplantasııasy jáne 15-shi ókpe transplantasııasy.

Koronavırýs • 20 Qańtar, 2022

Koronavırýs: Oqshaýlaný merzimi qysqarady

Jurttyń júzin jabyrqatyp, eldiń eńsesin túsirgen indet álemdi ábigerge salyp tur. Aıǵaqty aıdaladan emes, aınaladan-aq kórýge bolady. Sebebi kún saıyn kúrk-kúrk jótelgen jan­dardyń sany kúrt ósýde. Sanı­tarlyq talaptarǵa salaq­tyq tanytqandar san soǵyp, kópshilik oryndarǵa jınal­mańdar degendi tyńdama­ǵandardyń kópshiligi denesine dert juqtyryp aldy. Basy aýyryp, baltyry syzdasa da, ystyǵy kóterilip, kó­ki­regin kók jótel qyssa da, álemdi sharpyǵan indetke áli de bolsa kúmánmen qaraı­tyndar jeterlik.