Murat JETPISBAEV«Egemen Qazaqstan»
1312 materıal tabyldy

Qoǵam • 27 Naýryz, 2022

Bir kúrteniń baǵasy – 1 670 143 teńge!

Qazaqstan Respýblıkasynyń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi men «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy arasynda yntymaqtastyq týraly kelisimdi iske asyrý týraly Jol kartasy jasalǵan.

Ekologııa • 25 Naýryz, 2022

Darııa arnasy tómen, el kóńili eleń

Qazir arnasy ortaıyp, sýalyp sulq túsken Syrdarııa anda-sanda tirshilik belgisin baıqatyp, álsiz ǵana búlkildep jatqan qan tamyry sııaqty. Ásirese, jazda jylǵaǵa aınalyp kete jazdasa da qaıran ózen el ózegin jalǵaýǵa jarap tur. Jylda qańtardyń aıaǵynda oblystyń Shardara men Kóksaraıdan alatyn sý lımıti belgili bolyp, soǵan sáıkes óńirde egiletin kúrish pen basqa da daqyldardyń aýmaǵy naqtylanatyn. Bıyl aımaqqa jetetin sý kólemi naýryzdyń aıaǵynda ǵana anyq bolatyn sııaqty. Osydan da kún jylyp, jer jipsı bere dalaǵa qaraıtyn dıqandar áli daıyndyqqa kirise almaı daǵdaryp otyr. Sý mamandarynyń boljamy da kóńil qýantyp turǵan joq. Olardyń aıtýynsha, osy jyly darııa arnasy byltyrǵydan da tómendeı túsetin túri bar.

Qoǵam • 18 Naýryz, 2022

Turaqtandyrý qorynda 1 259 tonna ónim bar

Qyzylorda turaqtandyrý qorynda quny 253,3 mln teńge bolatyn 1 259 tonna azyq-túlik bar. Budan bólek, 4 328,1 tonna un, 272 tonna qa­ra­qu­myq jarmasy, 500 tonna kúnbaǵys maıy men 6 tonnaǵa jýyq sút jet­kizilýde.

Qoǵam • 18 Naýryz, 2022

«Otbasy bank» baspanaǵa jeteleıdi

Qyzylordadaǵy О́ńirlik kommýnıkasııalar ortalyǵynda «Otbasy bank» pen BJZQ oblystyq fılıaldary mamandarynyń qatysýymen brıfıng ótkizilip, onda jetkiliktilik sheginen asatyn zeınetaqy jınaqtaryn turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý jáne emdelý maqsattarynda qoldaný barysy týraly aıtyldy. Qarjy qurylymy oblystyq fılıalynyń dırektory Ádiljan Sáýlebaev aldymen elimiz boıynsha osy baǵyttaǵy kórsetkishterge toqtalyp ótti.

Aımaqtar • 16 Naýryz, 2022

Qateliktiń quny – qaıtarylǵan sýbsıdııa

Qyzylordadaǵy oblystyq kásipkerlik palatasyna bir top kásipker aryzdanyp jatyr. Oǵan oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń 2020 jyly analyq mal basyna arnalǵan jemshóp úshin sýbsıdııa alǵan sharýalardan qarjyny bıýdjetke qaıtarýdy talap etýi sebep bolypty. Mal baǵyp otyrǵan aǵaıyndy ári-sári kúıge salyp qoıǵan bul sharýanyń sheti Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi shyǵarǵan qaǵıdadaǵy qatelikke baryp tireledi.

Aımaqtar • 15 Naýryz, 2022

Ortaq úıdiń tirligi oılasqanda bitedi

Qaı shahardyń da tirshiligi týraly sóz qozǵala qalǵanda «Qala – ortaq úıimiz» degen urannyń aınalasynda ǵana qalyp qoıatynymyz bar. Keıde áıgili ál-Farabıdiń «Qaıyrymdy qalanyń turǵyndarynan» mysal keltire qoıamyz. Biraq osydan myń-san sharýasy túgesilmeıtin qala tirshiligine sep bar ma? Jalpy oblys ortalyqtary qalaı tirshilik etip jatyr? Monoqalalar jaǵdaıyn jıi aıtamyz, al oblys ortalyqtarynyń ahýaly qalaı? Mysaly, Qyzylorda qalasynda kóp másele Qoǵamdyq keńester arqyly sheshimin taýyp, oń bastamalar júzege asyp jatyr.

Aımaqtar • 10 Naýryz, 2022

Nazym sózdiń shıratqan shyn jibegin

Qarmaqshy aýdandyq mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń K.Rústembekov atyndaǵy Jyraýlar úıi Syr súleıi Turmaǵambet Iztileýovtiń týǵanyna 140 jyl tolýyna oraı jyraý shyǵarmalaryn nasıhattaý maqsatynda «Turmaǵambet jyrlary – jańa ǵasyr kóginde» atty aýdandyq kórkemsóz oqý sheberleriniń baıqaýyn uıymdastyrdy.

Ekologııa • 10 Naýryz, 2022

Byltyrǵy syn sabaq boldy

О́tken jyly elimizdiń barlyq aýmaǵynda qýańshylyq baıqalyp, mal men jan biraz qıyndyq kórdi. Ásirese, qysta qar, kóktemde jańbyr tambaǵan Aral óńirinde jaǵdaı aýyr bolǵanyn bilemiz. Kún jylyna kóterem maldyń aldy qoradan shyǵa almaı qaldy, qatalaǵan túlik tartylǵan kól jaǵasyndaǵy uıyqqa batty. Bir­di-ekili maly óle bastaǵannan-aq qarap otyrmaı qareketke kóshkender qalǵa­nyn kórshiles óńirlerdegi jaıylymdarǵa jetkizdi. Aýdanda tótenshe jaǵdaı jarııa­lanǵannan keıin mamandar 600-ge jýyq maldyń shyǵyn bolǵanyn aıtyp jatty.

Aımaqtar • 02 Naýryz, 2022

Qyzylordada azyq-túlik nege qymbat?

Bul ózi dúrkin-dúrkin kóterilip júrgen dilgir másele edi. Ásirese sońǵy ýaqytta bazarlar men saýda oryndary sóresindegi azyq-túliktiń qaı túriniń de quny kóterilip, baǵa shirkin jalyna qol tıgizbeı aspandap-aq tur. Kópshilik keshegi qańtardan keıin gaz ben janar-jaǵarmaı baǵasynyń turaqtalǵany bazar narqyna da áser etedi dep kútken. Biraq úmit aqtalmady, kerisinshe keıbir taýarlardyń baǵasy eselene tústi.

Ekologııa • 24 Aqpan, 2022

Balyq neden qyryldy?

Jýyrda Aral aýdanyndaǵy Bógen aýyldyq okrýgine qarasty Qarashalań sý aıdyny aýmaǵyndaǵy Saǵynbaı kanalynda balyq shabaqtarynyń qyrylý faktisi belgili boldy. Osyǵan baılanysty BAQ ókilderi úshin baspasóz konferensııasyn ótkizgen mamandar bul otteginiń azdyǵynan bolǵan degen boljam aıtyp otyr.