Mıras ASAN«Egemen Qazaqstan»
137 materıal tabyldy

О́ner • 03 Tamyz, 2020

Otandastardyń onlaın jeńisi

Qazaqstandyq mýzykanttar Djochıno Rossını atyndaǵy halyqaralyq baıqaýda birinshi orynǵa ıe boldy. Eń aldymen klassıkalyq mýzykaǵa arnalǵan erekshe formattaǵy bul baıqaý shartynyń ózge báıgelerge qaraǵanda basqasha bolǵanyn aıta ketýimiz kerek. Doda shartyna sáıkes qatysýshylar óz ónerlerin aldymen áleýmettik jelide synap, qazylar alqasy qoıylymdy baǵalaǵanǵa deıin kórermen kózaıymyna aınalýy qajet bolǵan.

Álem • 31 Shilde, 2020

Alash úni – Argentına tórinde

Argentınalyqtar búginde Dımashty táýlik boıy tynbaı tyńdap jatyr. Bul týraly dimashnews.com saıty habarlady. «Argentınada Dımash Qudaıbergen men onyń fanattaryna arnalǵan «La Era Dimash» radıostansııasy ashyldy. Atalǵan tolqynda kúni-túni qazaqstandyq oryndaýshynyń ánderi qosylady. Argentınadaǵy jankúıerler úshin 2020 jyldyń basty oqıǵasy osy boldy», dep jazdy atalǵan saıt.

О́ner • 31 Shilde, 2020

Zilzala kardıogrammasy

Keıde bir ǵana ánniń ózi tutas dáýirdiń, alyp ımperııalardyń arman-muratyn arqalap ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa kóshetini bolady. Án – taǵdyr deıtinimiz de sol bolsa kerek. «Qara taýdyń basynnan kósh keledi» dep bastalatyn «Elim-aıdy» et júregińiz ezilmeı tyńdap kórińiz. Keshe ǵana tórtkúl dúnıeniń tórinde dara Dımashtyń daýysymen jeti mıllıard júrekti eljiretken «Samaltaý» áni de áli janymyzda jańǵyrady. Ánniń ultqa, tilge bólinbeıtindiginiń kórinisi osy bolsa kerek deıdi kóbi. Biraq másele ánde ǵana ma? Onyń mazmuny men maǵynasy tereń mátini she? Búginde «Samaltaý» ánin orys, qytaı, búkil Eýropa tyńdarmandary eń aldymen mátinine mán bere talqylap jatyr. «Elim-aıdyń» da mátini – qazaqtyń klassıkalyq qara óleń úlgisi, oı men sóz jymdasqan taǵdyrly tórt jol jyr.

Tanym • 29 Shilde, 2020

Smahan tóre aıtqan aqyn Joshy kim?

Byltyr Arqanyń altyn qazyǵy, ult uıasy Ulytaý tórinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev dańqty jahanger, áıgili qolbasshy, teńdessiz qaǵan Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy han esimin ulyqtaý máselesine erekshe toqtalyp ótti.

Rýhanııat • 03 Shilde, 2020

Eki ishektegi el shejiresi

Rýmıdiń áıgili «Sybyzǵy jyryn» bárimiz jaqsy bilemiz. Jas qamysty ótkir kezdigimen qıyp alyp sybyzǵy jasaǵan zarlyq (qoıshy) odan shyqqan muńdy áýendi óziniń ishki qusasy dep oılady. Iá, ol shynymen aıyrylý zary edi. Biraq qoıshynyń emes, dińinen aıyrylǵan, túp-tamyrynan kesilip, Otanynan ajyrap ketip bara jatqan jas qamystyń janaıqaıy edi.

Rýhanııat • 03 Shilde, 2020

Vorkýta lagerinde kúı tartqan qazaq

Vorkýtanyń sary aıaz búrikken surǵylt aspanyn sol kúni Abyldyń kúıleri sharlap ketti. Onyń sońy Mańǵystaýdyń asqaq rýh atoılaǵan joryq jyrlaryna jalǵasyp, eski baraqta jaýrap otyrǵan jigitter «El aırylǵandy» tyńdap baryp únsiz qalysty. Kúıdi tartyp otyrǵan Qaraqııa dóńiniń Adaıy, О́skenbaıdyń ónerpaz balasy Murat edi...

Rýhanııat • 26 Maýsym, 2020

Tamıla

Zamanynda ataqty skýlp­tor Mı­keland­jelo Býonarrotı men Leonardo da Vınchı «Santa Marııa del Fore» soborynyń aldynda jatqan úlken mármár tasqa talasyp qalypty. Jas Mı­kel egde tartyp qalǵan Leonyń qart­tyǵyn synap: «Bul tasty qaıtpeksiz? Sýretshige aqyl, músinshige bulshyq et kerek degen ózińiz emes pe edińiz?» depti. Sonda áli boıynan kúsh-qaıraty qaıt­paǵandyǵyn dáleldeý úshin Leo­nardo qasynda turǵan shákirti Salaıdiń qolyndaǵy jýan temir armatýrany julyp alyp, ony jalań qolymen maıystyryp, doǵa bolyp qalǵan temirdi «myqty bolsań qaıta túzet» degen ısharamen Mıkelandjelonyń aldyna laqtyra salypty. Sóıtse, ór kókirek Mıkelandjelo da sózden jeńilmeı: «Sizdiń qate­likterińizdi meniń túzetip júrýge ýaqytym joq» dep ketip qalsa kerek. Onysy Leonardonyń Mılandaǵy «Attyly Sforsany» aıaqtamaı ketip qalǵandyǵyn aıtyp turǵan sııaqty. Másele onda emes, másele, sol eki alyp­ty aıqastyrǵan qymbat mármár keıin Mıkılandjeloǵa tıesili shyǵyp, bola­shaq «Davıd músini» bolyp tarıhta qalady.  

Rýhanııat • 19 Maýsym, 2020

Qorabaı qubylysy

Qanqyzyl shymyldyq qars aıyryldy. Alpysynshy-jetpisinshi jyldardyń kóńil kúıin syılaıtyndaı erekshe bezendirilgen eski sahna tórinde korol otyr!

Rýhanııat • 16 Maýsym, 2020

Altyn kópir

О́nerdiń táttisin tańdaıynda tamyljytyp, ashysyn mańdaıynda monshaqtatqan ónerpaz tulǵalar az emes. Qazaqtyń án rýhyn jańa beleske kóterip, kesheginiń qambasynda qalǵan qazynany keleshektiń kádesine jaratqan júıriktiń biri – jeztańdaı Júsipbek edi. Elebekovter eńserip ótken jol – qazaqtyń adaspas eski súrleýi sııaqty baǵyty aıqyn, keleshegi kemel, muraty bıik soqpaq. Ádebıette Abaıdyń joly desek, ánde Júsekeńder salǵan dara dańǵyl áli kúnge deıin qazaq ánin qyzǵysh qustaı qorǵap, qanatynyń astynda qamqorlyǵyn aıamaı keledi.

Ádebıet • 10 Maýsym, 2020

«Saq-saq» kúlgen syrnaı

Saq-saq kúlki sahnany kó­mip ketti. О́zimizge óte jaqyn, atadan balaǵa mıras tól kúlki, keń saharany erkin jaılaǵan kóshpeli jurttyń keshegi azat kúl­kisi, ónerge jórgeginen jaryp týǵan tekti ulystyń tabıǵı taza kúlkisi.