Mıras ASAN«Egemen Qazaqstan»
137 materıal tabyldy

Rýhanııat • 09 Maýsym, 2020

Iz

Aqyn Jarasqan Ábdirashtyń tuńǵy­shy Rústemge arnaǵan «Portfel» degen óleńin jaqsy bilemiz. «Jatqyzdy qyrtys, qyrymdy, Jyljyǵan jyldar ótektep... Mektepke tuńǵysh ulymdy, Kelemin únsiz jetektep» dep bas­ta­latyn taǵylymdy tamasha jyrdy tol­qymaı oqý múmkin emes. Árbir sózi ákelik ósıetke toly ádemi shyǵarmany zerdelep otyryp ózińniń de áke qolynan ustap bilim ordasyna bara jatqan keshegi bala beıneń kóz aldyńa kele qalady.  

Rýhanııat • 08 Maýsym, 2020

Ala qap ishinde aýnaǵan saryn

Múgúlsim tezek terýge jınaldy. Jınalǵany nesi dep jıyryla qalǵan bolarsyz. Onyń bul iske birjola bet alýynyń astarynda aıaýsyz taǵdyr, almaǵaıyp zaman, alasapyran zulmat, bir sózben aıtqanda ulyq ulys qazaqtyń tutas tragedııasy jatqanyn sol kezde eshkim bilgen joq. Onyń sol kezde arqasynan ala qaptyń ishinde qaz moıyn qyzyl dombyra jatqanyn da eshkim ańǵarmady.

Ádebıet • 03 Maýsym, 2020

Myń qyrly Manarbek

«Aıanbaımyn halqymnan, Aıny­maımyn qalpymnan, Sheginbeımin kún saıyn, Júz myń vagon tartýdan» dep relstiń sart-surt daýysymen as­tasa, alyp dalany basyna kóshirip bara jatqan «Parovoz» Manekeńniń óz aýyly Aqtoǵaıǵa barmapty. Mine, para­doks.

Ádebıet • 03 Maýsym, 2020

«Myna meni bir kúni eske túsirip...»

«Myna meni bir kúni eske túsirip, Jylaısyńdar, taǵdyrymdy túsinip. Bul fánıden shyndyq izdep júrgende, Alyp ketti qanatyna qus ilip!». 1995 jyl. Osy óleńdi jazyp jatqanda aqyn nebári 36-aq jasta edi. Mazasyz maýsym sol jyly sarań keıip tanytyp alǵan bolatyn. Dúnıe qýań tartyp, erte sarǵaıǵan ańyzdy atyrap aqyn janyna saıa bolardaı emes. Kóshpeli jurt kóktiń erte solǵanyn jaqsy yrymǵa balamaıdy. Jaqsylyqqa kórinse dep edi.  «Saryjaılaý» kúıine terbelgen saǵym qyr da sanany sarsańǵa salyp bitken. Ádepki «Saryjaılaýǵa» uqsamaıdy. Qaıǵyly, qamyryqty, tereń... Qaıran Táttekeń (Táttimbet) osy beldi, osy kúıdi keshpedi deımisiń... Máńgilik saparǵa attanyp ketken aqynnyń jazý ústelinde perishteniń qanatynan sýsyp túsken qaýyrsyndardaı jaırap jatqan qaǵazdar qattalyp ta úlgermedi... Dúnıe tym-tyrys. Eshteńe bolmaǵandaı. Eshkimin joǵaltpaǵandaı.  

Qoǵam • 01 Maýsym, 2020

«Balapannan» bazarlyq

Búginnen bastap búldirshinder «Balapannyń» YouTube kanalynan sheteldik mýltserıaldardy qazaq tilinde kóre alady.

О́ner • 01 Maýsym, 2020

Jetim buryshtaǵy jeti nota

Dombyra Doıyr qamshy­symen dombyrany qaǵyp jiberdi. Qa­sıetti toǵyz perneniń úk­ili basyna jýan órim sart ete tústi... Aq­qýdyń qanatyna sabaq­talǵan saltanatty án sap tyıyldy. Ábes qylyqqa pushaıman qoshemetshil alqa siltideı tynǵan. Uzaqqa sozylǵan uǵynyqsyz únsizdikpen birge asqaqtaǵan daýys aýlaqqa sińip joq boldy.  

Rýhanııat • 28 Mamyr, 2020

Jańa formattaǵy jyr keshi

Jýyrda Sh.Esenov atyndaǵy KMTIÝ jáne Abaı atyndaǵy QazUPÝ uıymdastyrýymen aqyn Tólegen Aıbergenovtiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «O, adamdar, birgemin men sendermen!» atty ádebı tanymdyq kesh ótti. Keshke aqynnyń qyzy f.ǵ.k., dosent Saltanat Aıbergenova qatysyp, estelikterimen bólisti. Belgili akter B.Esenálıev aqyn óleńderin oqydy, tanymal ánshiler S.Janpeıisova, G.Sarına, Á.Bekarystanov, Á.О́mirov, A.Kósherov aqyn óleńderine jazylǵan ánderdi oryndady, Abaı atyndaǵy QazUPÝ professory Alpysbaı Tamaev, Nókis ýnıversıtetiniń oqytýshysy Á.Naızabaev Tólegen shyǵarmashylyǵyna ǵylymı taldaý jasady. Sh.Esenov atyndaǵy KMTIÝ doktoranty B.Jaılaý arnaý óleń oqydy. Kesh sońynda stýdent-jastar T.Aıbergenov óleńderinen kórkem sóz oqydy. Tikeleı efırde Qyrǵyzstannan, О́zbekstannan, Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen ǵylym men mádenıet salasy ókilderi qatysyp, áserlerimen bólisip otyrdy.

Rýhanııat • 25 Mamyr, 2020

Jigittiń jaqsysy

Qazaqtyń túıip aıtqan ár sóziniń túbinde qatpar-qatpar qazyna jatady. Uly dalanyń tósinde emin-erkin kóship-qonyp, myńdaǵan jyldar boıy maǵynaly ǵumyr keshken qazaq balasy óziniń júrip ótken ómir jolyn tobyqtaı ǵana sózben túıindep otyrǵan. Sondaı salmaqty sózderdiń biri naǵashy týrasynda aıtylǵan.  Naqty naqyldan nebir ulaǵatty oı qorytýǵa bolady.

Rýhanııat • 24 Mamyr, 2020

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • 21 Mamyr, 2020

Hakim hám Hakimjan

1960 jyl. Keńes ókimeti keńirdegińe kezdik tirep turmasa da tý syrtyńnan saq kózderin qadap, suq saýsaqtaryn shoshaıtyp turǵan almaǵaıyp zaman. Egemendiktiń elesi de joq eski kúnderdiń birinde, azattyq ańsary júrek tórinde atoılaǵan jas qazaq qoıý saz balshyqty qolaǵa aınaldyryp, Almatynyń shetkeri bir sheberhanasynda aqyn tulǵasyn alyp tuǵyrǵa kótere bastady.