Tanym • 12 Qańtar, 2021
«Shar ústindegi qyz» – álemge áıgili keskindemeshi Pıkassonyń eń tanymal kartınalarynyń biri. Sýretshi óziniń osynaý shedevrin 1905 jyly jazǵanyn bilemiz. Erekshe aıta ketetin jaıt, «Shar ústindegi qyz» Pablo shyǵarmashylyǵyndaǵy jańa kezeńdi belgileıdi. Ony zertteýshiler sýretshi zerthanasyndaǵy «qyzǵylt kezeńniń» ónimi dep atapty. Shynymen de ataqty keskindemeshiniń bizge belgili basqa eńbekterinen mundaı ashyq jáne anyq konteksti birden ańǵarý qıyn.
Rýhanııat • 24 Jeltoqsan, 2020
Keıde adam súrip jatqan ómiriniń birqalypty, baıaý, súreńsiz, maǵynasyzdyǵynan sharshaı bastaıdy. Tipti bir kúniń bir kúnińnen aınymaıtyn kezderden qalaı qashyp qutylaryńdy bilmeı dal bolasyń, janyńdy qoıarǵa jer taba almaı túńilip ketesiń. Bir sózben aıtqanda ýaqyttyń tuzaǵyna túsip qalǵan beıshara qalpyń sheńber ishinen shıyrlaı beredi, shıyrlaı beredi...
Rýhanııat • 21 Jeltoqsan, 2020
Jýyrda «HabarShow» Youtube kanalynda jáne «Habar» telearnasynyń efırinde jas daryn, elimizdiń maqtanyshy Erjan Maksımniń jańa ánine taspalanǵan «Qazaqtyń uldary» atty beınebaıannyń tusaýkeseri ótti.
Rýhanııat • 26 Qarasha, 2020
Tarıhtyń jadyndaǵy jazýlardy eshqandaı totalıtarlyq júıe joıyp jibere almaıtynyn ýaqyt únemi dáleldep keledi. Sol sııaqty adam janyndaǵy jazýlardy da óshirýge kez kelgen ókimettiń qaýqary jetken emes. Árıne, bul jerde bolmysy bútin, sanasy saý, bodandyqtyń qara qamyty mıyna emes, tek qyl moınyna ǵana túsken jandar týraly aıtyp otyrmyz. Áıtpese, táýelsiz elde ómir súrip otyryp-aq óz oıyn ashyq aıta almaı, bireýdiń qas-qabaǵyn baǵyp qana qoı tory kún keship jatqandar az emes.
Tanym • 24 Qarasha, 2020
Jaqynym dep turǵan adamyńyz sizdi judyryǵymen bir qoısa, kógergen kózińizge muz basqannan basqa ne isteı alasyz? О́z qolyńyzdy ózińiz kesesiz be? Bálkim tán jarasy jazylady, jaqynyńyzdy joǵaltpaǵan durys dep bir sát sabyrǵa kelesiz? Qaıtkende de ómirdiń odan da aýyr soqqylary baryn eskerip, ashýdy aqylǵa jeńdiresiz. Al endi tánińizge emes, janyńyzǵa álgi soqqydan myń ese joıqyn judyryq jumsalsa qaıtpek kerek?
Rýhanııat • 20 Qarasha, 2020
Amerıkalyq áıgili ıllıýzıonıst, akter Garrı Gýdınıdi bilmeıtin adam kemde-kem. Sıqyrshylyqtyń syryn jetik biletin onyń ónerine búkil álem áli kúnge deıin tańdaı qaǵady. Tarıhqa tereń úńilsek, 1903 jyly jazda Máskeýde Ermıtaj jazǵy baǵynyń ashyq sahnasynda Gýdını tutqyndardyń arbasyna ádeıi qamalyp, odan kópshilik aldynda adam senbes árekettermen eshkim asha almaıtyn qulypqa kilt taýyp, bosap shyǵypty.
Elorda • 18 Qarasha, 2020
Birazdan beri Ulttyq mýzeıimizdegi qundy jádigerlerimizdi kóziqaraqty oqyrmanǵa atalǵan murajaıdyń «Bir týyndy tarıhy» jobasy aıasynda tanystyryp kelemiz. Búgingi tańdap alynǵan týyndy sonaý keńestik kezeńdegi elorda kelbetinen syr shertedi. Keskindemeniń avtory – qazaqstandyq sýretshi Vıktor Fedorovıch Holýev.
Rýhanııat • 16 Qarasha, 2020
Keıde asa tanymal bolý da óte qaýipti. Eń qıyny, sizdiń ol talantyńyz ne ózińizdi, ne aınalańyzdy bildirmeı jutyp, únsiz úgitip jatqanyn eshqashan sezbeýińiz múmkin. Árıne, buǵan sizdi eshkim kinálaı almaıdy. Shynymen de, ómirińizde siz bilmeıtin, eshqashan tanymaǵan adamdardyń qatysty bolýy, jaı ǵana qatysy bolyp qana qoımaı, qasiret shegýi sizge eshqandaı jaýapkershilik júktemeıdi. Jalpy, kúnine kósheden qanshama adamdy keziktiresiz. Alaıda onyń barlyǵy sizdiń taǵdyryńyzǵa qatysty adamdar dep eshkim oılamaıdy. Siz de ol adamdarǵa eshqashan mán bermeıtinińiz anyq. Árıne, ar azabynyń aldynda naǵyz aqıqatpen betpe-bet kelgendegi jaǵdaı bizge belgisiz, degenmen sizdiń ómirińizge tikeleı qatysy bar adamdardy túgel tizimdep shyǵý óte qıyn.
Rýhanııat • 12 Qarasha, 2020
Qara qurdym – ǵylymda bolsyn, ádebıette bolsyn, kıno óndirisinde deıik pe, óte kóp aıtylǵan, jan-jaqty qamtylǵan, aýqymy asa keń tereń taqyryp. Jalpy, bul tylsym túsinikke shyǵarmashyl adam retinde qyzyqpaý tipti múmkin emes. Eń qyzyǵy, aty aıtyp turǵandaı, qurdym qubylysy áýelden joıqyn tartylys kúshi bolǵandyqtan ba, erekshe ataýynyń ózi adamdy birtúrli tuńǵıyqqa tartyp turady.
Rýhanııat • 11 Qarasha, 2020
Mádenıetimizdiń máıegi – sóz. Ony olpy-solpy qoldaný kez kelgen ultqa uıat sanalady. Onyń ishinde uly dala tósin myńdaǵan jyldar boıy meken etken keshegi kóshpeli dala halyqtary sóz mádenıetine erekshe mán berip qaraǵan edi. Tipti, ómir súrý fılosofııasyn sózben tikeleı baılanysty baǵamdaǵan qarǵa tamyrly túrki jurty ústińdegi bózińe emes, aldymen aýzyńdaǵy sózińniń salmaǵyna syn artatyn bolǵan.
