Rýhanııat • 03 Qarasha, 2020
Gazet pen gadjet betpe-bet turǵan bul ótpeli kezeńdi ólara shaq desek bolady. Jalpy, keleshekte naǵyz jýrnalıst mamandy maıshammen izdeýimiz de múmkin. Kim biledi, bálkim bári kerisinshe. Ne desek te gazetke jan-tánimen ǵashyq, ónegeli ómirin tek gazetke sarp etken maıtalman gazetshilerdiń qatary osy sıregeni sıregen. Keıde tipti keshegi alyptardyń kózin kórgen, kósheli sózin saqtap qalǵan sol tarlandardyń ornyn kim basady dep te oılaımyz.
Rýhanııat • 02 Qarasha, 2020
Aıtys – qazaqtyń qanynda bar qasıetti óner. Bul óner túrin sonymen qatar sınkretti sala dep saralaǵan jón. Tapqyrlyq ta, órnekti óleń de, áýezdi án men myń qubylǵan maqam da aıtystyń bir boıynan tabylady.
Tanym • 02 Qarasha, 2020
Sizdiń áldebir otyrystarda nemese kezekti jıyndardyń birinde qaısybir zamandasyńyz týraly nemese qoǵamdaǵy óte ózekti másele tóńireginde eleýsiz ǵana aıta salǵan oıyńyzben ol adamnyń ómirin nemese kún tártibinde kúıip turǵan sol máseleni túbegeıli ózgertip jiberýińiz ǵajap emes. Árıne, máseleniń mánisi oń sheshimin taýyp, álgi beıbaqtyń ǵumyry jaqsy jaǵyna óristep ketse, nur ústine nur ǵoı.
Tanym • 29 Qazan, 2020
Baqythan qylqalamyndaǵy «Qorqyt»
Ulttyq mýzeı̆ – kóne tarıh kóshiniń baı kerýeni sııaqty. Onyń qoryndaǵy qundy jádigerler bizdiń keshegimiz ben búginimizdi jalǵap jatqan altyn kópir deýge bolady. Jalpy, mýzeıge jıi baryp turý mádenıetin qalyptastyrǵan jón. Alaıda qazirgi jahandyq jaǵdaıǵa baılanysty kópshilik jınalatyn jerlerge jıi bas suǵý asa qaýipti ekenin de eskergen durys.
Oqıǵa • 29 Qazan, 2020
Áleýmettik jelini ońdy-soldy qoldanyp jatqandar kóp. Alaıda paraqshasyna paıdaly jazbalardy jıi júktep turatyn jastar da joq emes. Solardyń biri jas aqyn – Nurken Nurǵazy esimdi azamat. Onyń paıdaly jazbalarynan buryn pálsapasy tereń poezııasymen qalamgerler qaýymy jaqsy tanys. Desek te, aıtpaǵymyz jas aqynnyń shyǵarmashylyǵynan bólek erekshe jaıttarǵa eleńdeı júretindigi.
Rýhanııat • 29 Qazan, 2020
Arqa atyraby áýelden ánge baı, shejirege sheshen, ónerge altyn tuǵyr bola bilgen kıeli aımaq. Onyń ishinde Arqaǵa kelseń ánshimin deme dep, dástúrli án dodasynda osynaý bekzat ónerdiń shoqtyǵyn tipti bıiktetemiz. Keshegi sal Birjandar salyp ketken sara soqpaq búginde úlken dańǵylǵa ulasqan.
Rýhanııat • 29 Qazan, 2020
Bıologııadan biletinimizdeı, parazıt – belgili bir organızmniń, aıtalyq parazıttiń ekinshi bir organızmdi tirshilik ortasy retinde paıdalanyp, sonda ósip damýy, qorektenýi. Bylaısha aıtqanda bireýdiń esebinen bireýdiń kún kórýi. Qazaqsha aıtqanda jatyp ishý. Jalpy parazıtterdiń kóptigi sonsha, bular tiri aǵzalardyń ishinde de, syrtynda da, vırýstarda da, bakterııalarda da, ósimdikterde de, janýarlarda da, tipti adamdarda da bar.
Rýhanııat • 27 Qazan, 2020
– Otyryńyz Ellıs Boıd Reddıng. Laqap atyńyz – Qyzyl. Berilgen ýaqyttyń 40 jylyn ótepsiz. Qalaı oılaısyz, tárbıelendińiz be? – Tárbıelený? Oılanyp kóreıin. Biraq bul sózdiń ne ekenin túsinbeımin. – Bul qoǵamǵa qosylýǵa daıynsyz ba degen sóz. – Onymen ne aıtqyń keletinin bilem, balam. Men úshin bul oıdan shyǵarylǵan sóz ǵana. Saıası sóz. Seniń negizgi suraǵyń keletini – osy isime ókinem be, joq pa, sony bilgiń keletin bolýy kerek.
О́ner • 23 Qazan, 2020
Qylqalam ushyndaǵy qııal-ǵajaıyp álem bul esimmen burynnan jaqsy tanys dep oılaımyz. Al endi bylaıǵy jurt Begalın bolmysy týraly, onyń shyǵarmashylyq shtrıhtary týrasynda kóp bile bermeýi múmkin. Jalpy, tanymaldyq talantqa tusaý bolmasa kerek. Qaraǵandylyq sýretshi Aıbek Kálenuly Begalınniń kartınalaryna úńilgen saıyn biz osyny ańǵaramyz. Sýretshilerdiń sheberligi týrasynda aıtylǵan tamasha támsil bar: qatardaǵy qarapaıym sýretshi beınelegen arýǵa siz qarap turasyz, al uly sýretshiniń hanshaıymy sizge qarap turady.
Tarıh • 19 Qazan, 2020
Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy – ótkenimizdi saralap, tarıhymyzdy tolyq túgendeýge jol ashqan josparly da júıeli eńbek. Jalpy, qazaq tarıhy ejelden erjúrek batyr babalarymyzdyń dańqty esimderimen, solarǵa jaıly turaq bolǵan kóne qonystarmen tikeleı baılanysty baıandalady. Keńes ókimeti qazaqty otarlaýda aldymen osy eki qundylyqty joıýdan bastady. Eń birinshi Alashtyń rý-taıpalary ǵasyrlar boıy mekendep kelgen qutty qonystardan qazaq aýyldaryn yǵystyryp, olardyń ataýlaryn ózgertse, keıin tarıhta eleýli orny bar qaıratker tulǵalardyń esimin búrkemeleýdi kúsheıtti. Sol surqaı saıasattyń zardabyn búgingi urpaq áli tartyp otyr. Kóptegen qazaqy ataý umyt bolyp, eski de esti sózder jańa býynnyń jadynan múlde joǵalyp barady. Osy rette ortalyq Qazaqstan óńiri boıynsha Arqanyń bes qazylyǵyna kiretin Kent qazylyǵy men Boqty qazylyǵynyń ortasynda ornalasqan qazirgi Baqty aýylynyń arǵy-bergi tarıhyna, onda oryn alǵan iri-iri tarıhı oqıǵalar týraly aıtqymyz keledi. Kóp jurt bul Baqtyny Shyǵys Qazaqstan oblysy Úrjar aýdanyndaǵy aýylmen jıi shatastyrady. Aıtpaǵymyz, bul Baqty ol Baqtydan ózgerek.
