Abaı QAZBEKULY«Egemen Qazaqstan»
491 materıal tabyldy

Ekonomıka • 15 Naýryz, 2022

Qazaq munaıy balama jol izdeıdi

Reseı men Ýkraına arasyndaǵy qaq­ty­ǵys saldarynan týyndap jat­qan myń san máseleniń qataryn­da, qatarynda deımiz aý, tipti eń basynda munaı tur. Áýeli barreline 130 dollarǵa deıin sha­ryq­tap ósti. Birer kún buryn 108 dollarǵa deıin qaıta quldyrady. Bul quldyraýdyń ózi pandemııa kezindegi 40-50 dollardan táýir. Tamaq asyrap otyrǵan birden bir eksporttyq ónim osy bolǵan soń bırjadaǵy saýdaǵa eleńdep otyramyz. Jaqsy, saýda saýdasymen, el-jurttyń bári Reseı munaıynan at-tonyn ala qasha bastady. Tipti qazaq munaıyn da qajetsinbeımiz degen áńgime jeldeı esti. Álbette, bizdi alańdatatyny naǵyz osy problema. Baǵa kóbeıer, azaıar, al eksportqa jol jabylsa ne bolmaq?

Ekonomıka • 14 Naýryz, 2022

Ýkraına shıelenisi: Qazaqstan ekonomıkasyna yqpaly qandaı?

Ýkraınadaǵy áskerı qaqtyǵysty «bóten úıdiń úreıi» dep qabyldaýdyń oraıy joq. Reseı Federasııasymen ortada 7 myń shaqyrym shekara bar. Endi sol shekaranyń da «paıdasy tıer» kez kelgen syńaıly. Atystyń alǵashqy kúnderinde rýblmen qol ustasqan teńgeniń kúıi qıyn bolǵany belgili. Ulttyq bank mıllıondaǵan dollar «jaǵa» otyryp, teńge baǵamyn turaqtandyra ala ma? Kóresini Reseıden arzan ımport aǵylǵanda, halqy sheteldik taýar almaq bolǵanda, eki qolǵa bir kúrek tappaq bolyp elimizge jóńkilgende kórmeımiz be degen kúdik te joq emes kóńilde...

Qarjy • 09 Naýryz, 2022

Jeke tulǵa bankrottyǵy: Sarapshylar qaı talapty qoldaıdy?

Úsh jyl shetelge shyǵa almaısyz. Bes jyl boıy birde-bir bankten nesıe rásimdemeısiz. Taǵy da tolyp jatqan shekteýleri bar jeke tulǵanyń bankrottyǵy týraly zań qyzý talqyǵa túsip jatyr. Eger sizdiń nesıe qaryzyńyz 1 600 AEK-ten asyp ketse, bankrottyq zańyna júginýge bolady.

Suhbat • 07 Naýryz, 2022

Maıragúl Mahmýdhanqyzy, kásipker: Atakásipti órkendetý – basty maqsatym

Bıznestiń bir ǵana maqsaty bar, ol – paıda tabý. Biraq sol maqsat jolynda ulttyq qundylyq óris taýyp, kásip ıesine – aqsha, tutynýshyǵa – ónimmen birge ulttyq rýh buıyryp jatsa, onda bul bıznes aıasynyń keńeıgeninen habar beredi. Ulttyq kásipti meńgerý, sony órkendetý jolynda ter tógip júrgen jannyń biri – Maıragúl Mahmýdhanqyzy.

Qarjy • 06 Naýryz, 2022

Qarjylyq saýattylyq qaı deńgeıde?

Qarjylyq qyzmetterge degen suranystyń ósýi azamattardyń bul saladaǵy jaýapkershiligi men saýatyn da arttyryp jatyr. Sıfrǵa shaqsaq, qazir eldegi qarjylyq saýattylyq deńgeıi 39,52 paıyzǵa jetken. Jaqynda Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi osy baǵyttaǵy jyl saıynǵy áleýmettanýshylyq zertteýin jarııalady.  

Ekonomıka • 04 Naýryz, 2022

7 bank SWIFT-ten ajyratyldy: Munyń qarapaıym adamǵa qandaı qaýpi bar

Eýroodaq jeti reseılik bankti SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications – dúnıejúzilik bank aralyq qarjylyq telekommýnıkasııa qoǵamdastyǵy) júıesinen ajyratý týraly sheshim qabyldady.

Ekonomıka • 04 Naýryz, 2022

Eksporttan ımport basym

Ulttyq bank baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, 2021 jyly el ekonomıkasyndaǵy ımport úlesi eksporttan 5,7 mlrd dol­larǵa basym bolǵan. 2020 jylmen salystyrǵanda aıyr­ma­shylyq 12,7 paıyzǵa nemese 800 mln dollarǵa qysqarypty.

Ekonomıka • 02 Naýryz, 2022

Qazaqstan munaıyna da sanksııa salyna ma?

S&P Global Commodity Insights basylymy úndistandyq iri munaı-gaz kompanııasy Indian Oil Corporation-nyń saqtandyrý táýekeline baılanysty reseılik jáne qazaqstandyq munaıdy saýdadan alyp tastaǵanyn jarııa etti. Korporasııa kez kelgen tólem jáne saqtandyrý táýekeline ushyramas úshin óz jetkizýshilerinen reseılik jáne qazaqstandyq munaıdy usynbaýdy suraǵan.

Ekonomıka • 01 Naýryz, 2022

Rýbldiń «salqyny» teńgege tımeıdi

Reseıdegi qarjy ahýaldyń nashar bolaryn jeksenbiniń keshinde, álemniń kóptegen memleketi olardy oqshaýlaı bastaǵannan-aq (Ortalyq bank aktıvteriniń buǵattalýy, Eýroodaq sanksııa­lary) baıqaǵan edik. Aıtqandaı, jańa apta rýbl úshin asa aýyr soqqy boldy. Reseı valıýtasy tarıhynda bolmaǵan quldyraýǵa ushyrap, 1 dollar 100 rýblden asyp ketti.

Ekonomıka • 01 Naýryz, 2022

Kúmándi aýdarym qalaı anyqtalady?

Qazaqstandyq bankterge taǵy bir mindet júktelýi múmkin. Ol – kásipkerlik qyzmet túrinen túsken tabysqa uqsaıtyn jeke tulǵalar aýdarymdary jaıly memlekettik kirister komıtetine habarlap otyrý. Osy máseleni negiz etken qujat «Ashyq úkimet portalynda» jarııa etildi. Qoǵamdyq talqylaý 2 naýryzǵa deıin jalǵasady.