Abaı QAZBEKULY«Egemen Qazaqstan»
498 materıal tabyldy

Suhbat • 07 Naýryz, 2022

Maıragúl Mahmýdhanqyzy, kásipker: Atakásipti órkendetý – basty maqsatym

Bıznestiń bir ǵana maqsaty bar, ol – paıda tabý. Biraq sol maqsat jolynda ulttyq qundylyq óris taýyp, kásip ıesine – aqsha, tutynýshyǵa – ónimmen birge ulttyq rýh buıyryp jatsa, onda bul bıznes aıasynyń keńeıgeninen habar beredi. Ulttyq kásipti meńgerý, sony órkendetý jolynda ter tógip júrgen jannyń biri – Maıragúl Mahmýdhanqyzy.

Qarjy • 06 Naýryz, 2022

Qarjylyq saýattylyq qaı deńgeıde?

Qarjylyq qyzmetterge degen suranystyń ósýi azamattardyń bul saladaǵy jaýapkershiligi men saýatyn da arttyryp jatyr. Sıfrǵa shaqsaq, qazir eldegi qarjylyq saýattylyq deńgeıi 39,52 paıyzǵa jetken. Jaqynda Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi osy baǵyttaǵy jyl saıynǵy áleýmettanýshylyq zertteýin jarııalady.  

Ekonomıka • 04 Naýryz, 2022

7 bank SWIFT-ten ajyratyldy: Munyń qarapaıym adamǵa qandaı qaýpi bar

Eýroodaq jeti reseılik bankti SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications – dúnıejúzilik bank aralyq qarjylyq telekommýnıkasııa qoǵamdastyǵy) júıesinen ajyratý týraly sheshim qabyldady.

Ekonomıka • 04 Naýryz, 2022

Eksporttan ımport basym

Ulttyq bank baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, 2021 jyly el ekonomıkasyndaǵy ımport úlesi eksporttan 5,7 mlrd dol­larǵa basym bolǵan. 2020 jylmen salystyrǵanda aıyr­ma­shylyq 12,7 paıyzǵa nemese 800 mln dollarǵa qysqarypty.

Ekonomıka • 02 Naýryz, 2022

Qazaqstan munaıyna da sanksııa salyna ma?

S&P Global Commodity Insights basylymy úndistandyq iri munaı-gaz kompanııasy Indian Oil Corporation-nyń saqtandyrý táýekeline baılanysty reseılik jáne qazaqstandyq munaıdy saýdadan alyp tastaǵanyn jarııa etti. Korporasııa kez kelgen tólem jáne saqtandyrý táýekeline ushyramas úshin óz jetkizýshilerinen reseılik jáne qazaqstandyq munaıdy usynbaýdy suraǵan.

Ekonomıka • 01 Naýryz, 2022

Rýbldiń «salqyny» teńgege tımeıdi

Reseıdegi qarjy ahýaldyń nashar bolaryn jeksenbiniń keshinde, álemniń kóptegen memleketi olardy oqshaýlaı bastaǵannan-aq (Ortalyq bank aktıvteriniń buǵattalýy, Eýroodaq sanksııa­lary) baıqaǵan edik. Aıtqandaı, jańa apta rýbl úshin asa aýyr soqqy boldy. Reseı valıýtasy tarıhynda bolmaǵan quldyraýǵa ushyrap, 1 dollar 100 rýblden asyp ketti.

Ekonomıka • 01 Naýryz, 2022

Kúmándi aýdarym qalaı anyqtalady?

Qazaqstandyq bankterge taǵy bir mindet júktelýi múmkin. Ol – kásipkerlik qyzmet túrinen túsken tabysqa uqsaıtyn jeke tulǵalar aýdarymdary jaıly memlekettik kirister komıtetine habarlap otyrý. Osy máseleni negiz etken qujat «Ashyq úkimet portalynda» jarııa etildi. Qoǵamdyq talqylaý 2 naýryzǵa deıin jalǵasady.

Ekonomıka • 28 Aqpan, 2022

Inflıasııa ımporty

AQSh jáne Eýropa elderi Reseı ekonomıkasyna kúırete soqqy berýge kóshti. Tek SWIFT júıesinen ajyratýdyń ózi rýbl baǵamyn quldyratýy múmkin. Al Reseı Ortalyq banki aktıvteriniń buǵattalýy bul jaǵymsyz jaǵdaıdy tek kúrdelendirmek. Eger Reseı ıntervensııa jasaı almaıtyn kúıge tússe, rýbl «erkin júzý rejimine» túsedi.

Álem • 27 Aqpan, 2022

SWIFT: Sanksııalar qarjy naryǵyna qalaı áser etedi?

Reseı Federasııasynyń Ýkraınany basyp alý áreketiniń saldary tym aýyr soǵatyn túri bar. Qazirdiń ózinde Batys tarapynan sanksııa qarsha borap tur. Sonyń ishinde bizge qatysy bolýy múmkin eki faktor bar, biri – reseılik bank­terge salynǵan saksııalar salqyny, ekinshisi – Reseıdiń SWIFT júıesinen ajyratylýy.    

Qarjy • 27 Aqpan, 2022

Qazaqstandaǵy Qytaı bankteri

Qazaqstan qarjy naryǵynda jumys isteıtin 22 banktiń úsheýi – qytaılyq qarjy ınstıtýttary. Olar – AltynBank, Qazaqstandaǵy Qytaı banki jáne Qytaı saýda-óner kásip banki. Bizdiń eldegi búkil qytaılyq bankterdiń jıyntyq menshik kapıtaly 2021 jyldyń sońynda 173,5 mlrd teńgeni qurap, bir jylda 11,6 paıyzǵa ósken.