Ekonomıka • 24 Qyrkúıek, 2021
Astyq jınaý qashan aıaqtalady?
Osy ýaqytqa deıin elimizdiń egin dalasyndaǵy 14,1 mln gektardyń dándi jáne dándi-burshaqty daqyly jınalypty. Ortasha ónimdilik gektaryna 9,2 sentnerden aınalǵan. Bul 2020 jylǵy deńgeıden 22,8 paıyzǵa tómen. Jalpy, 13 mln tonna astyq jınalsa, sonyń 10,4 mln tonnasy bıdaı.
Tehnologııa • 23 Qyrkúıek, 2021
Elektrondy kommersııa úlesi aı sanap artyp keledi. Qyzmet usynýshy kompanııalar da bul trendke beıimdelip jatyr. О́ıtkeni tutynýshylar qolma-qol emes, onlaın tólem jasaýdy qup kóre bastaǵan. PwC Kazakhstan kompanııasy Sıfrly Qazaqstan qaýymdastyǵymen birlesip, elektrondy naryqqa taldaý jasap, oǵan eldegi iri kompanııalar qatysqan.
Ekonomıka • 22 Qyrkúıek, 2021
Jańa avtokólik satylymy azaıdy
2021 jyldyń tamyz aıynda jańa avtokólikterdi satyp alý kórsetkishi tómendep ketken. 2020 jyldyń tamyzymen salystyrǵanda 5,4 paıyzǵa azaıǵan. Biraq jyldyq mánge salsaq, kórsetkish – oń. Jyl basynan beri 76 039 kólik satylypty. 2020 jyldyń qańtar-tamyzymen salystyrǵanda 42,5 paıyzǵa joǵary.
Ekonomıka • 21 Qyrkúıek, 2021
Dúnıejúzilik bank deregi boıynsha byltyr jahandyq ekonomıka kórsetkishteri 3,5 paıyzǵa, al Halyqaralyq valıýta qorynyń (HVQ) málimetinshe 3,2 paıyzǵa quldyrap ketken. Bul jerde qaı sıfr shyndyqqa jaqyn dep bas aýyrtýdyń qajeti shamaly. Qaıtkende de buryn-sońdy kezdespegen quldyraýdy bastan keshirdik. Qazaqstan da sońǵy jıyrma jylda tuńǵysh ret ishki jalpy ónim (IJО́) kórsetkishin teris mánge túsirip aldy (-2,6 paıyz). Sodan áli ońala alar emespiz.
Ekonomıka • 21 Qyrkúıek, 2021
Qazaqstandyq bankter belgilegen lımıtten joǵary kólemde klıentter aqshasyn esepten shyǵaryp otyrǵan. Bas prokýratýra bankterdiń azamattardan olardyń nesıeleri men qaryzdary boıynsha artyq aqsha qarajatyn ustap qalý faktilerin anyqtapty.
Prezıdent • 17 Qyrkúıek, 2021
Mıkroqarjy uıymdary bankke aınalýdy maqsat etpeıdi
Bankterdiń bıznesti qarjylandyrýǵa asa yqylas tanytpaı otyrǵany Prezıdenttiń bıylǵy Joldaýynan tys qalmady. Memleket basshysy: «Ekinshi deńgeıdegi bankter shaǵyn jobalarǵa, ásirese aýylǵa arnap aqsha salmaıdy. Sondyqtan mıkroqarjy uıymdarynyń áleýetin iske qosý kerek. Olar jergilikti jerde jumys isteıdi. О́ziniń tutynýshylaryn, olardyń bıznesi men múmkindikterin jaqsy biledi», dedi. Osydan soń Mıkroqarjy uıymdary qaýymdastyǵynyń basshysy Erbol OMARHANOVTY áńgimege shaqyryp, ekshegen saýaldarymyzdy qoıdyq.
Ekonomıka • 17 Qyrkúıek, 2021
Qurylys naryǵyndaǵy ahýal qandaı?
Qurylys naryǵynyń qazirgi kúıin tap basyp aıtý qıynyraq. Bir qaraǵanda turǵyn úı naryǵy qarqyndy jumys isteýde. Ońdy-soldy yrǵalyp jatqan krandar men bıik ǵımarattyń ár qabatynda jypyrlap júrgen jumysshyda esep joq. Biraq úı baǵasy, onyń ishinde qurylys materıaldarynyń qymbattaýy naryqqa qysym jasaıdy. Bul salýshylardyń da, alýshylardyń da kóńil-kúıin buzbaı qoımaıdy. Onyń ústine naryqqa keletin, kelýi tıis jańa trendter de bar.
Qoǵam • 15 Qyrkúıek, 2021
Eńbek naryǵyn qandaı ózgerister kútip tur?
Pandemııa kezeńinde eńbek naryǵynyń burynǵydaı bolmasy aıqyndaldy. Onsyz da ózgergeli júr edi, indet kelip, búkil proses tipti jedeldep sala berdi. Kásipterdiń formaty aýysa bastady, talaptardyń ólshemi ózgerdi. Mundaı alapat ózgeris Qazaqstandy da aınalyp ótpeıdi. Árıne, bajaılap qarasaq, jahandyq úrdisterdi biz de sezip jatyrmyz. Jumys berýshi, jumysshy, bıznes jáne Úkimet – mine, osy tórttik óz múddesin zamanaýı úrdiske qanshalyqty toqaılastyra alady, másele sonda bolyp tur.
Ekonomıka • 15 Qyrkúıek, 2021
Bazalyq mólsherleme baspana naryǵyna qalaı áser etedi?
Ulttyq bank bazalyq stavkany 9,5 paıyzǵa kóterdi. Bul óz kezeginde nesıe paıyzdarynyń ósýine de yqpal etedi. Osy rette aqsha-nesıe saıasatynyń qatańdaýy turǵyn úı naryǵyna qalaı áser etedi degen zańdy saýal da týyndaıdy.
Prezıdent • 14 Qyrkúıek, 2021
Prezıdent Toqaev sońǵy eki Joldaý qatarynan bıýdjet máselesine aıyryqsha toqtaldy. 2020 jyly Memleket basshysy kerek jobaǵa ǵana qarjy bóleıik, aqshany sýsha sapyratyn zaman kelmeske ketti dese, bıyl bıýdjet kirisin arttyrý úshin jedel túrde shara qabyldaý qajet dep tapsyrma berdi. Bul – sózderi ártúrli bolǵanymen, túpki mazmuny bir másele. Bútin eldiń qarjylyq turaqtylyǵyn meńzeıtin problema.
