Qarjy • 21 Qańtar, 2022
Qazaqstandyq jeke tulǵalar 2021 jyly aqsha aýdarymdarynyń júıesi kómegimen shet memleketterge qarjy aýdarǵan. Qańtar-qarasha aralyǵynda syrtqa jiberilgen qarjy kólemi – 921,3 mlrd teńge. Bul 2020 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 29,2 paıyzǵa kóp.
Ekonomıka • 18 Qańtar, 2022
Bankter halyqqa kómektesip jatyr
Qazaqstandyq ekinshi deńgeıli bankter eldegi jappaı tártipsizdikten kelgen shyǵyndy óteýge óz taraptarynan kómek qolyn sozyp jatyr. Qazaqstan qarjygerler qaýymdastyǵy osyndaı aqparat taratty. Tótenshe jaǵdaı merzimi kezinde aıyppul men ósimpul eseptemeýden bólek, qarjy ınstıtýttary zardap shekken kásipkerler men qarapaıym halyqqa materıaldyq kómek berýdi de jón dep tapqan.
Ekonomıka • 18 Qańtar, 2022
Bankter nesıe berý tártibin ózgertedi
Nesıeleý naryǵyn úlken ózgerister kútip tur. Bankterdiń shekten tys «meıirbandyǵy» sap tyıylyp, endi menedjerler jeke tulǵanyń tabysyn eki shoqyp, bir qarap, talapqa saı keledi degen klıentke ǵana nesıe beredi. Sóıtip qara halyqtyń nesıe júktemesin azaıtady. Sondaı-aq jeke tulǵanyń bankrottyǵy týraly zań qabyldanady. Prezıdent tapsyrmasynan keıin Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi nesıe berý tártibin ózgertti.
Qoǵam • 18 Qańtar, 2022
Qazaqstandyqtar zeınetaqy qoryndaǵy artyq aqshasyn alýdy belsendi túrde jalǵastyryp jatyr. Qazirdiń ózinde 500 myńǵa jýyq azamat bir rettik zeınetaqy tólemin alsa, sonyń basym bóligi shekti somadan asatyn qarjyny turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa jumsapty. Osy kúnge deıin qordan 1,3 trln teńge alynǵan.
Ekonomıka • 17 Qańtar, 2022
Depozıttiń maksımaldy somasy kóbeıdi
Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory (QDKBQ) jınaq depozıtter boıynsha kepildik berilgen maksımaldy somanyń 20 mln teńgege deıin ulǵaıǵanyn málimdedi. 2021 jyldyń 30 jeltoqsanynda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev teńgedegi jınaq salymdar boıynsha kepildik berilgen ótemniń maksımaldy mólsherin 15 mln teńgeden 20 mln teńgege deıin ulǵaıtýdy kózdeıtin zańǵa qol qoıǵan edi.
Ekonomıka • 16 Qańtar, 2022
Teńgeni turaqtandyrý hám ınflıasııany tómendetý amaldary
Tól valıýtamyz jáne onyń ishki naryqta qymbattaýyna qatysty eki máseleni bir taqyryp etýimizdiń esh qupııasy joq. Ekeýi bir-birine baılanǵan quraldar, tıisinshe olardy bólip qaramaı, ortaq saraptaý tıimdirek.
Ekonomıka • 12 Qańtar, 2022
Tótenshe jaǵdaı kezindegi bank sektory
Elde bolyp jatqan tótenshe ahýal kezinde bank sektorynyń jaǵdaıy turaqty. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi osylaı dep habarlady. 2021 jyldyń sońynda bank sektorynyń aktıvteri 36,7 trln teńgeni quraǵan. Agenttik málimetinshe, halyq pen korporatıvtik klıentter úshin qyzmet kórsetýge bank salasy tolyqqandy ázir. Menshik kapıtaly men ótimdiliktiń aıtarlyqtaı qory osyǵan múmkindik beredi.
Ekonomıka • 12 Qańtar, 2022
Eldegi qymbatshylyqtyń yryqqa kónbeı turǵany ras. 2021 jyly eldegi ınflıasııa deńgeıi qazan aıynda 8,9 paıyzǵa deıin sharyqtady. 5 qańtar kúni eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyna baılanysty jınalys ótkizgen Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev atqarýshy bıliktiń ınflıasııany tejeý mindetin atqara almaǵanyn aıtty. Al 11 qańtar kúngi Májilis otyrysynda Memleket basshysy Qazaqstan úshin jańa kezeń bastalatynyn qadap aıtyp, baǵa máselesine taǵy da toqtaldy.
Qazaqstan • 08 Qańtar, 2022
Suıytylǵan gaz baǵasy turaqtaldy ma?
Energetıka mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev elimizde energetıka salasynyń shtattyq rejımde jumys istep turǵanyn málimdedi. Transporttyq shekteýge baılanysty Teńiz ken ornynda munaı men gaz óndirý kólemi azaıǵan. Dese de munaı óndirý toqtaǵan joq. Sonymen qatar eldegi úsh munaı óńdeý zaýyty da qalypty rejımde jumystaryn jalǵastyryp jatyr.
Ekonomıka • 08 Qańtar, 2022
Terrorshylar áreketinen ekonomıkaǵa qansha zalal keldi?
Elimizde, ásirese Almaty qalasynda bolyp jatqan jappaı tártipsizdik saldarynan memleketke jáne bızneske asa aýqymdy ekonomıkalyq shyǵyn keldi. Buzaqylardyń basbuzarlyq áreketinen áleýmettik mańyzy bar nysandar, saýda oryndary jáne bıznes sýbektileri qatty zardap shekti. Aldyn ala esepteý boıynsha búkil el aýmaǵyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes nysandaryna kelgen zalal mólsheri 87 mlrd teńgege (200 mln dollar) baǵalanady.
