Abaı QAZBEKULY«Egemen Qazaqstan»
465 materıal tabyldy

Qarjy • 23 Maýsym, 2022

Qazaqstan Reseı qor naryǵy úshin kópir bola ma?

Nur-Sultandaǵy «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bazasynda qor naryǵynyń reseılik qatysýshylary (ınvestorlar) úshin jeke bırja qurylýy múmkin. Bul týraly reseılik Frankrg.com habarlady. Jańa bırja qurýdaǵy maqsat – olar osy bastama arqyly Reseıge kapıtal tartqysy keledi jáne jeke ınvestorlardyń sanksııalar jaǵdaıynda jáne sheteldik ınfraqurylym tarapynan mámileler men tólemder júrgizýge tolyq tyıym salynǵan jaǵdaıynda Ortalyq bankte saýda jasaýyna múmkindik bergileri keledi.

Qarjy • 23 Maýsym, 2022

«Báıterekke» Sber ne úshin kerek?

AQSh tarapynan qatań sanksııaǵa ushyrap, kor­respondenttik shottary men sheteldik banktegi aktıvteri buǵattalyp, dollar, eýro jáne fýnt sterlıngpen operasııa jasaý múmkindiginen aıyrylǵan reseılik enshiles bankterdiń taǵdyry birtindep sheshilip kele jatyr. Eń jyldam rettelgen prosess – «Bank SentrKredıt» pen «Alfa-Bank» máselesi boldy.

Ekonomıka • 22 Maýsym, 2022

Esepsiz rýblden qalaı qutylamyz?

Elimizdiń eń basty saýda seriktesi – Reseı. Álbette, satarymyzdan satyp alarymyz kóp. Iаǵnı saýda qatynasy biz úshin teris saldoǵa ıe. Sosyn da rýbldiń mysy basym. Ol asqaqtasa asqaqtap, quldyrasa, birge jer súzemiz.

Qarjy • 21 Maýsym, 2022

Nesıe tóleı almaǵanda ne isteý kerek?

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi byltyr mamyr aıynda birqatar zańnamalyq aktilerge ózgerister men tolyq­tyrýlar engizgen edi. Sonyń ishinde kredıttik uıymdardyń qaryz alýshy-jeke tulǵalar­dyń problemalyq bereshegin retteýdiń biryńǵaı quqyqtyq rejimi de bar. Endi merzimi ót­ken bereshegi bar qaryz alýshy jeke tulǵalar óz kredıtterin nemese mıkrokredıtterin qaı­ta qurylymdaý máselelerin quqyqtyq óris sheńberinde azamattardyń ótinishterin qaraýǵa mindettelgen kredıtorlarmen tikeleı sheshe alady.

Qazaqstan • 21 Maýsym, 2022

KTK: Qubyr qojaıyndarynyń qýlyǵy ma?

Eki-úsh aı buryn biraz qıyndyqty eńserip, qalypty jumysyna endi kirise bastaǵan Kaspıı qubyr konsorsıýmy (KQK) taǵy da úzilis jasaýǵa májbúr bolyp otyr. Resmı derek boıynsha KQK-degi 1-shi jáne 2-shi aılaqtyq qurylǵylardyń jumysy toqtap qaldy. Tıisti taraptyń ýájine qaraǵanda, endi teńiz tabanynan Ekinshi dúnıejúzilik soǵys zamanynan qalǵan jarylǵysh zattar tabylyp jatqan kórinedi. Reseı BAQ-tary taratqan aqparatta KQK-degi munaı tıeıtin qurylǵylar janyndaǵy akvatorııada 50 potensıaldy qaýipti nysan anyqtalǵany aıtylady.

Ekonomıka • 20 Maýsym, 2022

Gaz baǵasy qaıta qymbattaı ma?

Bir jyldan soń elde gaz tapshylyǵy týyndaýy múmkin. Soǵan baıla­nys­ty Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev shuǵyl túrde eksportqa ketip jatqan gazdyń basyn qaıyryp, ishki naryqqa baǵyttaýdy tapsyrdy.

Álem • 19 Maýsym, 2022

Aptaptyń azabyn tartqan adamzat

Bıyl kún raıy kúrt ysyp, shartaraptyń túkpir-túkpirindegi turǵyndardy ábigerge saldy. Máselen, naýryzda ońtústik polıýste buryn-sońdy kezdespegen temperatýra tirkeldi. Mamyrda Úndistannyń Delı qalasynda aýa raıy rekordtyq 49 gradýsqa jetti. Qońyrsalqyn sanalatyn Ispanııada ótken aptada termometr 40 gradýsty kórsetti.

Ekonomıka • 17 Maýsym, 2022

Jahandyq ekonomıka quldyraý aldynda tur

Halyqaralyq Fitch Ratings reıtıng agenttiginiń baǵalaýynsha, 2022 jyly jahan ekonomıkasynyń ósimi naýryzda kútilgen 3,5 paıyzdan 2,9 paıyzǵa deıin tómendeıdi. Bárine kináli – ınflıasııa.

Ekonomıka • 17 Maýsym, 2022

Avtokólik ımporty kúrt azaıdy

Jyl basynan beri qazaqstandyqtar 40 myń jańa avtokólik satyp alypty. Qazaqstandyq AvtoBıznes qaýymdastyǵynyń málimeti boıynsha, mamyr aıynda otandyq dılerler 8 295 jeńil kólik pen kommersııalyq tehnıka satqan. Al 2022 jyldyń bes aıynda el turǵyndary 39 987 kólik satyp alǵan. Onyń ishinde jeńil kólik te, júk kóligi de, avtobýs ta bar. Bul turǵydaǵy sıfr aldyńǵy jyldyń kórsetkishimen salystyrǵanda 10 paıyzǵa tómen.

Ekonomıka • 15 Maýsym, 2022

Shıkizattyq emes eksporttyń kólemi ósti

2021 jyly elimizde taýarlar men qyzmetterdiń shıkizattyq emes eksportynyń kólemi josparlanǵan 32 mlrd dollardyń ornyna 25,6 mlrd dollardy qurap, 2020 jylmen salystyrǵanda 25,4 paıyzǵa kóbeıgen. Onyń 19,8 mlrd dollary óńdelgen taýarlar eksportyna tıesili bolsa, 5,8 mlrd dollary qyzmetter eksportyna jatady.