Dýman ANASh«Egemen Qazaqstan»
574 materıal tabyldy

Ekologııa • 10 Maýsym, 2022

Kólsaıda ilbis júr

«Kólsaı kólderi» ulttyq saıa­baǵynda ilbis fototuzaqqa tú­s­ti. Bul týraly Ekologııa, geo­lo­gııa jáne tabıǵı resýrstar mı­nıs­trliginiń Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıteti Instagram-daǵy paraqshasynda jarııalady.

Qoǵam • 08 Maýsym, 2022

Elektrondy deklarasııalaý ortalyǵynyń kómegi kóp

2022 jyldyń basynan beri Elektrondy deklarasııalaý ortalyǵy bıýdjetke qosymsha 9,4 mlrd teńge kedendik tólemder men salyqtardy bıýdjetke óndirip aldy. Memlekettik kirister komıtetinde «Atameken» UKP-nyń 2022 jylǵy 19 mamyrda «Elektrondy deklarasııalaý ortalyǵy úmitti aqtamady» taqyrybymen jarııalaǵan maqalasyna qatysty túsindirme berdi.

Qoǵam • 29 Mamyr, 2022

Chernobyl: Qaıǵyly jaǵdaı qaıtalanýy múmkin be?

1986 jyldyń kókteminde beıbit atom tarıhyndaǵy eń iri apattardyń biri bolǵan Chernobyl oqıǵasy tórtkúl dúnıeni eleń etkizdi. Qaıǵyly jaǵdaıǵa 36 jyl ótse de el turǵyndary «beıbit atom» nemese Atom energııasy týraly sóz qozǵala qalsa, aldymen Chernobyldegi apatty eske alady. Bul jasyryn emes.

Qazaqstan • 13 Mamyr, 2022

Atom qýatyn paıdalaný – uzaq merzimdi joba

Qazaqstan energetıka júıesin jańǵyrtý el ekologııasyn jaqsartý men ekonomıkasyn damytý úshin mańyzdy qadamdardyń biri bolary sózsiz. Búginde álemde energııa kózderin ýrannan alý tájirıbesi tıimdi júzege asyp keledi. Aldaǵy 50 jylda adamzat tarıhta osy kúnge deıin qoldanǵan energııadan da kóp qýat kózin talap etedi. Bul barlyq tehnologııanyń elektr qýatyn paıdalanýyna baılanysty bolyp otyrǵanyn eskerý kerek.

Medısına • 09 Mamyr, 2022

«Ańsaǵan sábı» aıasynda 800-den astam EKU rásimi ótkizildi

2022 jyldyń I toqsanynda MÁMS jú­ıesi sheńberinde ekstrakorporaldyq uryq­tan­dyrýdyń 835 rásimi oryndaldy. Áleý­mettik medısınalyq saqtandyrý qorynda EKU-ny medısınalyq saqtandyrý boıynsha kim jáne qalaı óte alatyndyǵy týraly aıtyldy.

Qazaqstan • 06 Mamyr, 2022

Eń bastysy – el múddesi

Qazir Jer-dúnıe kóńil kókjıegi jetken adamǵa bir-aq ýys. Oǵan jańa tehnologııalardyń jetistikterimen de ońaı kóz jetkize alasyz. Sondyqtan qoǵamǵa qatyp-semgen saıa­sı dogmalardy tańýdyń nátıjesiz ekenin baıqaý qıyn emes. Aıtalyq, bir klımatta tirshilik etip, bir ózennen sý iship, bir topyraqtan ónim alyp otyrǵan, alaıda ortasyn memleketterdiń shekara syzyǵy bólip turǵan aýyldar men qalalardyń damý deńgeıi bir-birinen alshaq. Iаǵnı biri aýqatty, biri ash-jalańash. Biriniń qoǵamynda barlyǵynyń quqy teń qorǵalady, endi birinde zorlyq-zombylyq ústemdik qurady. Bul kereǵarlyq – basqarý qurylymynda, bul alshaqtyq – qoǵamdyq sanada bolsa kerek.

Bilim • 28 Sáýir, 2022

NIS-te «Qazaǵymnyń ádebıeti» atty aýqymdy joba bastaldy

Dúnıejúzilik kitap jáne avtorlyq quqyq kúni aıa­synda «Nazarbaev zııat­ker­­lik mektepteri» derbes bi­lim berý uıymy qazaq áde­bıetine arnalǵan «Qaza­ǵym­nyń ádebıeti» atty aýqymdy jobany qolǵa al­dy.

Medısına • 25 Sáýir, 2022

Julyn isigine jasalǵan operasııa

Julyn isigi óte qıyn jerde ornalasqan 35 jastaǵy almatylyq Vladımırge elordadaǵy Ulttyq neırohırýrgııa ortalyǵynyń tájirıbeli neırohırýrg-mamandary MÁMS esebinen erekshe ota jasady. Bul jóninde «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» KeAQ Nur-Sultan qalasy bo­ıynsha fılıalynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Tehnologııa • 21 Sáýir, 2022

Jeke kýálik alý prosesi avtomattandyrylady

Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh mınıstri Baǵdat Mýsın jáne Ishki ister mınıstri Marat Ahmetjanov mo­bıldi keńes barysyn­da Nur-Sultan qala­syn­daǵy HQKO men maman­dandyrylǵan HQKO-ny aralap, qyzmetterdi sıfr­landyrý prosesimen tanysty.

Bilim • 21 Sáýir, 2022

40 jańa mamandyq «Bolashaq» baǵdarlamasyna endi

Bıylǵy eńbek naryǵynyń trendterin taldaýdyń nátıjesinde «Bolashaq» baǵdarlamasynyń basym mamandyqtar tizimine ınnovasııalar, jańa tehnologııalar, medısına jáne ındýstrııalyq ınjenerııa, jaratylystaný ǵylymdary salasyndaǵy 40 jańa mamandyq qosyldy.