Dýman ANASh«Egemen Qazaqstan»
562 materıal tabyldy

Tehnologııa • 25 Qańtar, 2022

О́ndiriste tańbalaý prosesin robottandyrǵan utymdy

«Qazaqtelekom» AQ «Sıfrlyq ekonomıkany damytý ortalyǵy» men Satbayev University qazaq­standyq tehnıkalyq ýnıversıteti basshylyǵynyń kezdesýi kezinde tańbalanǵan ónim óndirýshilerdiń óndiristik prosesterin avtomattandyrý tehnologııalaryn damytý perspektıvalary talqylandy.

Ekonomıka • 24 Qańtar, 2022

Qyzmet túrleriniń tizbesin keńeıtti

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi 2021 jyly respýb­lıkanyń birqatar arnaıy ekonomıkalyq aımaqtary úshin qyzmet túrleriniń tiz­besin keńeıtti. Bul syrtqy ekonomı­kalyq baılanystardy jandandyrý, ekonomıkany qoldaý jáne óńirlerdiń áleýmettik problemalaryn sheshý, arnaıy ekonomıkalyq aımaqtardyń (budan ári – AEA) jumysyna ınvestısııa­lar, tehnologııalar men qazirgi zamanǵy menedjmentti tartý úshin jasaldy.

Qazaqstan • 24 Qańtar, 2022

О́mir súrý sapasyn arttyrý boıynsha usynystar berdi

Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanovtyń tóraǵalyǵymen beınekonferens baılanysy arqyly Áleýmettik áriptestik jáne áleýmettik-eńbek qatynastaryn retteý jónindegi respýblıkalyq úshjaqty komıssııanyń otyrysy ótti.

Koronavırýs • 18 Qańtar, 2022

Koronavırýsty emdeý barysynda neni bilý kerek?

Sońǵy kúnderi elimizde koronavırýs ınfeksııasymen syrqattanýdyń ósýi baıqalady. Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory koronavırýstyń belgilerin anyqtaǵan pasıentterge qalaı áreket etý kerektigin eske salady.

Qazaqstan • 21 Jeltoqsan, 2021

Týrıstik habqa gaz kommýnıkasııalary tartyldy

Táýelsizdik merekesi mańǵystaýlyqtar úshin mańyzdy jańalyqpen tolyǵa tústi. «QazTransGaz» ulttyq kompanııa­sy Kaspıı jaǵalaýyndaǵy týrıstik habty gazdandyrý jobasyn merziminen buryn aıaqtady. Bul óz kezeginde aımaqtyń týrıstik áleýetin arttyrýǵa serpin bermek.

Qazaqstan • 20 Jeltoqsan, 2021

Eski kólik tapsyrýdan rekord jasady

Bıyl eski kólikterdi joıýǵa qabyldaý baǵdarlamasy júzege asyrylyp kele jatqan jyldardan bergi rekordtyq nátıjege qol jetti. 2021 jyly qazaqstandyqtar 50 005 kólikti joıýǵa tapsyrdy. Onyń 37 495-i – jeńil kólik, 4 040-y jolaýshylar kóligi jáne 8 470-i – júk kóligi. Isten shyqqan mashınasyn joıýǵa tapsyrǵandarǵa bıyl 13,7 mlrd teńge qarajat tólengen.

Qazaqstan • 14 Jeltoqsan, 2021

NCOC: Qazaqstannyń bolashaǵy úshin

Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyly eldiń 30 jyl senimdi ári qarqyndy damýynyń dáleli. Qazaqstan qysqa ýaqytta dúnıejúzilik qoǵamdastyqqa tanymal elge aınaldy. Elbasynyń sheteldik ınvestısııalardy tartý arqyly munaı-gaz salasyn damytýǵa erekshe kóńil aýdarý týraly sheshimi táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda jahandyq daǵdarys jaǵdaılaryna qarsy turýǵa múmkindik berdi.

Qazaqstan • 09 Jeltoqsan, 2021

ArcelorMittal: Táýelsiz Qazaqstandaǵy 26 jyldyq tabysty qyzmet

Táýelsizdik kúni qarsańynda res­pýb­lıkanyń taý-ken metallýrgııa sala­syn­daǵy iri ınvestorlardyń biri ArcelorMittal kompanııasy Qazaq­stan­­da­ǵy ­qyzmetiniń 26 jyldyǵyn atap ótti. Osy ýaqyt ishinde kompanııanyń Qazaqstandaǵy ınvestısııalary 5 mlrd dollardan asty, al elimizdiń 8 qalasy úshin ArcelorMittal qazaqstandyq bólimshesi – «ArselorMıttal Temirtaý» AQ kásiporyndary qala quraýshy bolyp tabylady. 26 jyl ishinde kompanııa ár túrli kezeńderdi basynan ótkerdi, biraq turaqty jáne qaýipsiz óndiris, damý jáne óńir ekonomıkasyn qoldaý baǵyttary ózgergen emes. «ArselorMıttal Temirtaý» AQ bas dırektory Bıdjý Naır myrza kompanııanyń eldegi qyzmetiniń tarıhy qalaı bastalǵany, qazirgi jaǵdaıy men búgingi syn-qaterlerdi sheshý týraly aıtyp berdi.

Bilim • 07 Jeltoqsan, 2021

Myń bir dombyra úni

Tuńǵysh Prezıdent kúnine oraı Nazarbaev zııatkerlik mektepteriniń dástúrli «Uly dala muragerleri» fleshmobynda myń bir dombyra úni kúmbirledi. Birneshe jyl qatarynan NIS oqýshylary merekelik kóńil-kúı qalyptastyryp, vırtýozdy oıynmen dombyranyń elektıvti kýrstary jáne «100 kúı» mádenı jobasynyń mańyzdylyǵyn aıqyndap keledi.

Ekonomıka • 05 Jeltoqsan, 2021

Valıýtaǵa suranys artqanda, ıntervensııa júrgiziledi

Qazaqstannyń valıýta naryǵy syrtqy naryqtardaǵy jaǵdaıdyń nasharlaýy sebepti shetel valıýtasyna suranystyń ósý kezeńin bastan ótkerip otyr. Bırjalyq valıýtalyq saýda-sattyqta jyl basynan bergi mámilelerdiń eń joǵary kólemi tirkeldi, teńge baǵamy bir dollar úshin 436 teńge deńgeıine deıin álsiredi. Buǵan ne sebep boldy?