100 • 26 Aqpan, 2020

«Qyz Jibek» fılminiń ekranǵa shyqqanyna – 49 jyl

123 retkórsetildi

Osydan týra 49 jyl buryn «Qyz Jibek» fılmi ekranǵa shyqqan bolatyn. Bul týraly «Sosıalıstik Qazaqstan» basylymy 1971 jyldyń 18 shildesinde №165 (13916) sanynda «Qyz Jibek – ekranda» degen taqyryppen maqala shyǵarǵan bolatyn.

«Qyz Jibek – ekranda»

Maıdan dalasy. Ár jerde sheıit bolǵan arys azamattar denesi. Maırylǵan qylysh, short synǵan naıza. Qulyndaǵy úni quraqqa shyqqan mertikken bedeý, qulaq aspas meńireý dúnıe. Qandy kól, azaly alań. Úrikken el, úreıli bala. Qaraly qatyn, qajyǵan qart, qamalǵan halyq... Bular jańa ǵana ótken qandy shaıqas zil-zalanyń kýási. Osyǵan ilese «Jeńdik» degen biraýyz sózdi estigen Qyz Jibek qýanyshynda shek joq. Altyn alqa bilezik, kámar belbeý, injý ilgek, altyn syrǵa, boıyndaǵy bar asylyn súıinshige shashyp jan ushyra shaýyp keledi... Qansha aýyr qaza bolǵanmen jeńistiń aty jeńis. Jeńis árdaıym qýanysh, tek uzaǵynan súısindirsin! Ǵabıt Músirepov ssenarııin jazǵan, Sultan Hodjıkov ekranǵa shyǵarǵan «Qyz Jibek» kıno dastany osylaı bastalady. 180716-kiz zhibek 6 Álbette, halyq murasyna qaı sýretker bolmasyn, ol aldymen óz qoǵamynyń búgingi múddesi men erteńgi muratynyń jarshysy bola tura, ózi ómir keship otyrǵan ortanyń oı-sanasynyń ókili, tarıhqa búgingi parasat bıiginen, rýhanı ómirimizdiń ıgi talabynan qaraıtyn zerdeli zertteýshisi, baısaldy barlaýshysy, saq sarapshysy bolmaq. Sondyqtan da avtorlar barshamyzǵa belgili qıssanyń jalań qabat jelisin qýalamaı, ondaǵy azamattyq áýen, estetıkalyq murat, bereke-birlikke qushtarlyq, ar-ádiletti tý tutqan halyqtyq qasıetterdiń fılosofııalyq astaryn asha, bizge «Qyz-Jibek» týǵan topyraqtyń tegin, zamana tynys-tirliginiń áleýmettik árin, tarıhı turpatyn, muń-muqtaj, sor-syńaıyn negizgi keıipkerlerdiń taǵdyrymen baılanystyra baıandaıdy. Biz kórgen «Qyz-Jibek» fılminiń qundylyǵy da, qýanysh ákelgendigi de osynda jatsa kerek. Búgingi qabyrǵaly halyqtardyń ádebı murasy, azamattyq tarıhyna zer salsaq, birlik, yntymaq úshin nebir batyr baǵlany, aıaýly arýy, árýaqty aqsaqaly qurban bolǵan. Tarıhtan talaı ógeılik kórgen qazaq halqy da osyndaı bir ker kezeńdi basynan ótkizgen. Ondaǵy «syımaı emes, syıystyrmaı» júrgen keseldiń biri – urý tartysy. Aǵaıyn arasyndaǵy alty baqan alaýyzdyq. Baýyrdan baqastyq, jaqynnan jábir shekken qor tirlik. «Baqytsyz elge basshy tabylmaı», batyr degeni qaraqshyǵa, aqsaqal degeni aıaqshyǵa aınalǵan seń soqqandaı sergeldeń mezgil. Shermende sherli shejiresi. Syrttan toryǵan jaý óz aldyna, ishtegi lańnyń túri osy. Baqsaq, bárine moıyn usyna júrgen halyqtyń boıynda qudiretti ses bar eken. Árýaǵyn taptatpas aıdyn bar eken. Sol zamannyń ózinde qyrshynyn jyr ete bilipti. Armanyn tý ete bilipti. Ata-baba qudiretin de umytpapty. Endi, mine, olardyń úzilmegen úmiti – búgingi urpaqtyń jetken bıigi eken. Oqıǵanyń órbıtin órisi osy. Rejısser Sultan Hodjıkovtiń budan burynǵy eńbekterimen de qalyń qaýym ekran arqyly tanys. Keıbirinde «Áttegen-aı» aralasqanmen kóz qýantyp, kóńilge uıalaǵany da az emes. Al «Qyz-Jibek» bolsa bul Sultannyń burynǵy shyǵarmalaryndaǵy izdenis-tolǵanys joldarynyń toǵysa kelip, bir arnaǵa túsken shaǵy sııaqty. Sultan «Qyz-Jibekte» arǵy-bergi zamandaǵy qazaq halqynyń tarıhyna baılanystyra shejire derekterdi, ǵylymı eńbekterdi, etnografııalyq, salt-sanalyq, ádet-ǵuryptyq, áleýmettik qarym-qatynasqa baılanysty jazbalardy tereń zerttegen bilimdarlyǵyn tanytty. «Qyz-Jibek» fılminde tabıǵat kórinisine keıipkerdiń kóńil-kúıi kózimen qaraý, adam taǵdyryn ortamen ólsheý – Sultannyń berik ustanǵan ádisi. Tabıǵat – adam – orta, osy úsheýimen kindiktes birlik taba otyryp, zamana jaıly oı tolǵaýy bar. ...Anaý kókjıekti kómkere tartqan sán salıhaly kósh – dáýir kóshi. Berirekte qyzyldy-jasyldy samsaǵan san reńdi gúldermen bezelgen jomart jerdiń sheksiz túkti kilemi. Jeńis qýanyshy, ata mekenge bettegen qýanyshyna saı júrekke túsken ǵashyq ushqyny tutana bastaǵan Jibek shat-shadyman qurbylarynyń ortasynan órtten úzile qashqan jalyndaı anda-sanda jalt-jult etedi. Kók jelekti tóbe, úkili shatqal, jarasymdy ázil, jarqyn kúlkige aınakóldiń aqqýy qazy da ún qosady. Búkil tabıǵat adam qýanyshynyń koshemetshisine osylaı da aınalady eken. 180716-kiz zhibek 7 Endi birde, kún jalaǵan taz tóbeler, mylqaý qııa, qyzǵylt jartastar, aza kúıin shalǵan jaıaý jel, jaýlyǵy jelmen alysqan qaraly áıelder, qara jabýly tul attar... Taǵy da tabıǵat, adam, taǵdyr... Osyndaı birin-biri ósire, tolyqtyra otyratyn qat-qabat kórinister shyǵarmanyń ón boıyna tán. Osy tusta rejısser oıymen astarlasyp jatqan operator eńbegin ataı ketken jón. Respýblıkalyq syılyqtyń laýreaty Ashat Ashrapov – tabıǵat áseriniń qupııasyn, kórkem sýrettiń qudiretin jiti ańǵaratyn sezimtal júrek, sergek oıdyń sýretkeri. Ol akter janynyń emosııalyq qubylysyndaǵy eń tıimdi sátterdi taýyp, qandaı kadr qaı qımylda utymdy bolatynyn tamyrshydaı tanıdy. Onyń tabıǵattaǵy boıaý úılesimderin oqıǵaǵa, keıipker haline úndestirýinde árdaıym shynaıy sheberlik jatady. Fılmniń úlkendi-kishili rolderin atqarýǵa qazaq óneriniń talantty toby qatysqany málim. Avtor oıyn, rejısser maqsatyn oryndaýda akterlerdiń kóp izdengendikteri baıqalady. Oqıǵadaǵy ornyna saı minez-qulyq, pıǵyldyń óz keıipkerleriniń boıyna laıyq boıaýlaryn taýyp, árqaısysy dara tulǵa jasaǵan. Ańǵarǵany mol, aıtary kóp, biraq qaýymdasary joq Kenenbaı Qojabekovtiń pushaıman Syrlybaıy, armany kóp te, dármeni joq, qobyzben bebeý qaqqan Noǵaıbaevtyń Qarshyǵasy, jylqynyń tuıaǵyn sanap, qulaǵynan arǵyny kórmeıtin Káýken Kenjetaevtyń bezbúırek Bazarbaıy – úsheýi úsh udaı jatqan obrazdar. Shalt aqyn, shap berme ázildiń sheberi Shegeni Ánýar Moldabekov otty kóz, oınaqy minez, qarshyǵa qımylymen súısindirdi. Sol ortanyń búligi Bekejan obrazyn jasaýda Asanáli Áshimov óz óneriniń jańa betin ashty. Buǵan deıingi oınaǵan rolderimen salystyrǵanda Bekejan qaı jaǵynan bolsa da Asanáliniń akterlik ampýlýasyna jat, jambasyna kelmes shalǵaı tárizdi edi. Al akter talanty, qyzǵanyshynan qomaǵaılyǵy, seziminen sekemshildigi, batyrlyǵynan baqastyǵy basym, jalǵan namys, jadaǵaı serttiń aılaly aramzasyn halyq uǵymyndaǵy qandy qaraqshylyq qalpyna apardy. Shyǵarmanyń bar bitiminde avtorlar, ásirese, Qyz-Jibek pen Tólegen obrazyna qıssadaǵy jelisti saqtaı otyryp, úlken azamattyq júk, áleýmettik astar bergen. Tólegen «ǵashyqtyń joly bir basqanyń» jolyn qýmasa, Qyz-Jibek «betime tozań tıer dep» oń jaqta jigit tańdap otyrǵan baıdyń arýy emes. Jasynan daý-damaıly jala-janjaldy, qyrqysyp-tartysýdyń neshe alýanyn kórip ósken kózi ashyqǵ kóńili sara halyqtyń qyzy. Sondyqtan da ol tek qana ǵashyqtyqtyń ońasha qyzyǵyn oılaǵan joq, tatýlyqtyń uıytqysyn saqtaý úshin óz basyn báıgege de tikti. Tólegenge qosylýdan kóri el yntymaǵyna dáneker bolýdy joǵary sanaıdy. Egesti toqtatyp jebe tańdaýdyń syry osynda jatyr. Jibek bolmysyn jan-tánimen uǵynǵan jas aktrısa Merýert О́tekeshevaniń tuńǵysh qadamy sátti bolǵanynda daý joq. Sol zaman qyzyna tán ıba-iltıpat, bııazy minez, jaıdary qylyq tabý – kóp izdenýdiń nátıjesi. Áne, kóz baılaýly, qolda jebe, qıyn asý, qyl kópir. Attaı týlaǵan júrek. Diril qaqqan shoq erin, Jibektiń ózi tańdaǵan tusaý – ony kesetin tek taǵdyr ǵana. Jumbaq táýekel... Shúkir, bult torlaǵan úmit kúni qaıta shyqty... Qyz-Jibektiń syrtqy symbatyna súısine otyryp, pák júrektiń alaýlaǵan qýanyshyna, ańsaı kútken muńyna, qan qazadaǵy qasiret zaryna birge kúıinesiń. 180716-kiz zhibek 9 Barshamyz jastan qanyq «Qyz-Jibek» operasyndaǵy kúılerden ózgeshe, ózinshe tyń jol tartqan kompozıtor Nurǵısa Tilendıev eńbegi bul shyǵarmanyń júrek lúpili tárizdes. Nurǵısa oqıǵa dáýirine saı syrly sazdar tapqan. Keıipker kóńil kúıleri bylaı tursyn, dombyradan bastap, árqıly orkestr, horǵa deıin qosylǵan Nurǵısa mýzykalarynan tabıǵatqa jan bitip, keı sátte kóp kúrsinip, taý teńselgendeı áserler paıda bolady. Fılm ajaryn nurlandyryp, kóz qýantyp turǵan – talantty sýretshy Gúlfaırýz Ysmaıylovanyń qolynan shyqqan úlgiler. Kıim-keshektiń nebir tamasha pishimderi, saýyt-saıman, er-turmannyń ártúrli áshekeı bederi, úı jabdyqtarynyń oıý-órnekteri qanigi sheberdiń halyq ónerin tereń biletindigimen birge oǵan degen zor mahabbat, názik talǵamyn sezdiredi. Bizdiń áńgime etip otyrǵanymyz – fılmniń qazaqshasy. «Kúnde de meń bar degendeı», oryssha nusqasyn jasarda eki jaıdy eskerse eken deımiz. Birinshi, ersili-qarsyly shabystyń shamadan tys moldyǵy, tabıǵat kórinisterindegi utymdy-aý degenin ár rakýrstan kórsete berý shyǵarmanyń dramalyq býynyn bosatyp, damýyn álsiretedi. Ekinshi, o bastan epıkalyq arnamen kele jatqan fılmniń fınaly tym qorash, jeńil. Osy jaǵyn avtorlar áli de oılana tússe degen tilek bar.

Sonymen, «Qazaqfılm» stýdııasynyń talantty tobynyń «Qyz Jibek» arqyly epıkalyq qulashy kórinedi. Fılm taǵdyry, búkil adamzat taǵdyry birlik pen yntymaqta dese, bul – adam balasynyń kommýnızmge deıin aýzynan túspes urany. Onyń ústine bul fılm ıdeologııalyq maıdandaǵy «sovet halyqtarynyń óziniń ótken tarıhyn baıandaýǵa haqy joq» deıtin býrjýazııalyq sáýegeılerge soıyl bolyp tıerine kámil senemiz.

 

Qaltaı MUQAMETJANOV dramatýrg

Sońǵy jańalyqtar

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar