10 Qańtar, 2017

Máńgilik el rýhanııatymen asqaqtaıdy

523 retkórsetildi

serik-negimov

Elbasy Nursultan Nazarbaev «Máńgilik El» atty jalpyulttyq baǵ­darlamasynyń ishki mazmunyn, sy­ryn, rýhyn, basty sharttaryn ji­­lik­tep-jiktep, paıym-para­sat­pen tolǵap, «Qazaqstan Res­pýb­lı­ka­­­synyń Táýelsizdigi – Máńgilik El­­­diń Uly tarıhy», «Táýelsizdiktiń ómir­­lik fılosofııasy – Máńgilik El» jáne de osy bir altyn ıdeıanyń óze­­­ginde «tarıhtyń, mádenıettiń, til­­­diń birligi» de jarqyn kórinis ta­­­­bary sózsiz dep qadap aıtty, qa­­sıet­ti uǵymnyń túp-tórkinin kó­­r­e­gen­­dikpen, kemeńgerlikpen naq­tylap berdi.

«Máńgilik El» uǵymynyń tarıhy Túrki qaǵanaty zamanynan (552-745 jyldar) bastaý alady. Iаǵnı, uly jyraý Iollyǵ – tegin týyndatqan Kúltegin jazýynda «Máńgi eldigińdi saqtaısyń, onda túrki halqy toq», «El ustap, tórelik etken», «El bolsyn», «El basshysy» deıtin nusqa sózder qashalyp ja­zylǵan. Ǵasyrlar tuńǵıyǵynda adam­­zat órkenıeti tarıhyndaǵy uly qu­by­lys retinde esepteletin túr­ki jaz­ba es­kertkishterinde Túrki qa­ǵa­natynyń baıtaq terrıtorııasy, mem­le­kettik ıdeologııasy, tili, áskeri, quqyqtyq júıe­si, tarıhy, dástúri bolǵany kelisti baıan­dalǵan. «Máńgilik El» muraty – zaıyrly qoǵam qurý. Elbasy «ulttyń tanymyn da, tarıhyn da tolǵaıtyn sóz «Máńgilik El bolýy kerek» dep jazdy óziniń «Uly Dala ulaǵattary»deıtin salıqaly eńbeginde. Osy oraıda Uly Dala eli – Máń­gilik El – Táýelsiz Qazaqstan deı­t­in uǵymdardyń bir-birimen tereń ta­myr­lastyǵyn qapysyz tanytqan.Sondyqtan da «Máńgilik El» atty ǵy­lymı-zertteý ınstıtýtyn ashý kó­keı­kesti másele bolsa kerek-ti. Bul ıns­tıtýt mynandaı máselelerdi, atap aıt­qanda, qazaq halqynyń rýha­nııa­ty, tili, tarıhy, dástúri, etnografııa­sy, arheo­logııasy, geografııasy, ekologııasy, óneri, mádenıeti, quqyqtyq-konstıtýsııalyq júıesi, sot bıligi, bıler ınstıtýty, abyzdar ınstıtýty, batyrlar ınstıtýty, shejiretaný, dala demokratııasy men fılosofııasyn qam­typ, Elbasy aıtqandaı, «Uly Dalada tur­ǵan máńgilik eskertkishterimiz» – «ta­rıhı-rýhanı oqýlyqtarymyz» jan-jaq­ty, tolyq zerdelenýge tıis. Máselen, memleket basqarý, el bı­leý ónerine qatysty Shyńǵys han­nyń «Uly Jasaǵy», Qubylaı han zamanynyń «Aq tarıhy», 1640 jylǵy «Mońǵol-oırat zańy», (atap aıtqanda, el bıleýshiniń a) úsh uly qyzmeti, á) tórt uly bıligi, b) toǵyz uly rámizderi, v) alty uly ósıeti, g) jeti uly ilimi, áz Táýke han uıymdastyrǵan «Jeti Jarǵy» quqyqtyq-konstıtýsııalyq qujattaryndaǵy ómirsheń qaǵıdalar, ustanymdar qoldanysqa engizilýge tıis. Ult rýhanııatynyń belomyrtqasy ult tili – tereń tamyrly, san sıpatty tarıhı-mádenı qubylys. Abaı «Túbi tereń sóz artyq, bir baıqarsyz» degende osy bir kúrdeli jaıtty meńzegen. Asy­ly, qazaq tiliniń sózdik qorynda myń­­jyl­dyqtardyń syry men qupııasyn saq­taǵan sóz-uǵymdar, sóz-obrazdar, sóz-sımvoldar bar. Máńgilik Eldiń myń qyrly Máńgilik – qazaq tiliniń tarıhyn kýálandyratyn, atap aıtqanda, Atılla, Estemı, Kúltegin, Shyńǵys han, Ámir Te­mir zamanyn tolǵaǵan tarıhı ádebıetterde «Qaǵan», «Bahadúr», «Han», «Túmen», «Noıan», «Jasaq», «Tor­syq», «Mergen», «Kóbegen» (Uly han­nyń uldary), «Tarhan», «Máńgi», «Jarlyq», «Qurt», «Arba» «Muhıt», «Teńiz» deıtin sózder bar. Alash kósemderi shoǵyrlanǵan Abaı atyndaǵy QazPI-de 1930-jyldarda «Halyq tili», «Jazbalar men eskertkishter», «Muraǵattaý men derektaný» deıtin pán­der oqytylǵan. Bul ónegelik bas­tamanyń basty sebebi – ult rý­ha­nııaty, tili, mádenıeti, tarıhy ejel­gi za­mandardan bastalatyndyǵyn tereń ta­nyǵandyqtan. Etnograf Jaǵda Baba­lyq­ulynyń (1917-2010) «Til qoryn jı­naıyq» degen baıyptamasynda bylaı degen: «Qytaı bizdiń jyl sa­naýymyzdan 2 ǵasyr buryn jınaı bas­taǵan. Sodan beri Qytaı halqynyń bir ulylyǵy bar – árbir patshasy, meıli nadany, meıli ǵalymy bar, óz dáýirinde bir-bir til qoryn jınatyp, sózdik jasatyp ketedi. Mao Szedýn ýaqytynda 1956 jyl men 1964 jyldyń arasynda on jyl 264 myń adamǵa aqsha berip, aı­lyq berip jınatypty».  Minekı, pat­rıotızm degen osy. Grek tilinde 5 mln, aǵylshyn tilinde 490 myń sóz bar. Al bizdegi júz tomdyq «Babalar sózi» ǵy­lymı aınalymǵa túsip, tarıhı, má­de­nı, etnografııalyq, ádebı, tildik, áleý­met­tik, fılosofııalyq turǵydan ta­razylanǵan joq. Bul da «Máńgilik El» ınstıtýtynyń keleli bir isi bolmaq. Negizinde, uly maqsatty ditteıtin «Máń­gilik El» atty ǵylymı-zertteý ın­s­­tıtýty Qazaqstan Respýblıkasy Pre­zıdenti nemese Úkimeti qasynda uıym­dastyrylýǵa tıis. Zadynda, Máńgilik Eldiń muraty – ulttyq tarıh pen rýhanııatty, halyqtyń danalyq, izgilik qaǵıdattaryn, dástúr qýa­tyn ulttyń ıntellektýaldyq áleý­etin kórkeıtýge qyzmet etkizý!

Serik  NEGIMOV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Ǵasyr zulmaty

Qoǵam • Keshe

Qurdym (tórttaǵan)

Ádebıet • Keshe

Jańa formattaǵy jyr keshi

Rýhanııat • Keshe

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar