20 Qańtar, 2017

Tilbuzardy kim tyıar?

379 retkórsetildi

– Balam, mynaý qaı qolyń?

– On qolym.

– Al mynaý qaı aıaǵyń?

– On aıaǵym.

– Sonda ekeýi qosylǵanda 20 bola ma?

Qansha aıaq qolyń bar? On qol emes, oń qol, oń aıaq. Marqum anam osydan 20 jyldaı buryn aıtýshy edi. «Qazaqtyń áripterine tilderi kelmeı, «ń» dy «n» dep durys aıtpaıtyndar teledıdar men radıodan habar júrgizip, tildi buzǵanymen qoımaı, keıingi jas jetkinshekterge jaman úlgi kórsetýde. Teledıdardan da solaı aıtylyp jatyr emes pe dep oń solyn tanymaǵan eliktep-solyqtaǵan jas erteńgi kúni árip aıta almaıtyndardardyń qataryn kóbeıtse sonda onyń obaly kimge? Osyndaılardy efırge jibergen basshylar men «saqaýlyǵyn» min kórmeı kóp aldyna shyqqan jýrnalıster kináli bolmaı ma? Anyq aǵylshyn tilinde «ń» kerek bolsynshy, logopedke baryp tilin syndyrsa da birdeńe jasaıdy», dep. Aıtsa aıtqanyndaı, qazirgi kúni «ń» áripine qyryn qaraǵandardyń qarasy molaıdy. «Ándijanda bir apam bar, ol menen de soraqy» degendeı, efırden sóılegenderge renjip júrgende bul dert balalarǵa tálim-tárbıe berer, bilim nárinen sýsyndatar mekteptiń ishine de kádimgideı kirdi. Mańdaıdy – mandaı, qarańǵyny – qaranǵy, mańaıdy – manaı, ańsaýdy – ansaý dep sabaq bere beretin ózge pánder túgili qazaq tili men ádebıetiniń, baldyrǵan iliminiń negizin qalaıtyn bastaýysh synyptardyń muǵalimderin kórý tańdanatyndaı is bolmaı barady. Tildik normalardyń saqtalmaýynan, oǵan júrdim-bardym qaraýdan san ǵasyrdan jaquttaı jarqyrap jetken tilimizge qııanat jasalyp, obalynan qoryqpaıtyndaı bolyp baramyz. Babam qasterlegen Ana tilimizde sóıleýshilerdiń qatary qaıtse qara ormandaı tutasady degen armandy áldılep júrgende barymyzdan aıyrylyp bara jatqandaımyz. Meniń aǵylshynsha bilmeıtin anam qatelesipti. Aǵylshyn tilinde «ń» dybysy bar jáne ony jýrnalıst Gúljazıra Berikqyzy aıtqandaı, qazaqshada «ń-ǵa» mańaılaı almaǵandar «Aǵylshynshaǵa kámildik kórsetip, adaldyq, ıa bilimdilik tanytyp, long- lońńń dep syqıtyp aıtady». Sonda deımin aý, «lońńń» degende sozylǵan ń, «oń» degende aıtylýǵa kelmeı me? Taǵy bir efırden tyńdaǵanda tóbeńdi tesip jibererdeı estiletin «otyryq», «jatyryq» degen tárizdi sózder. Bul qaı «tyryq» dep qazir kópshilik tańdanyp júrgen shyǵar, biraq ol da bara-bara normaǵa enip, barsha qazaq bara jatyrmyz degendi, «bara jatyryq», kele jatyrmyz degendi «kele jatyryq», «jasaıyn dep otyryq» dese qazirgi «ń-ǵa» tili kelmegen úrdisteı tyryq bolyp qalsa kimge ókpeleımiz? Másele bul jerde tildiń kelý-kelmeýinde emes, ishki boıusyný, moıyndaýda jatqandaı. Qazaq tilin buzyp aıtýǵa bolady, tildi buzdyń dep eshkim aıyp taqpaıdy, kúlmeıdi, qaıta qolpashtap «juldyz» jasaıdy, al aǵylshyn, ıakı basqa tildi buzsań nadan bolyp kórinesiń, sondyqtan ol durys aıtylýy kerek degen ózgeniń basymdyǵyn moıyndaýda jatqandaı kórinedi. Búginde áleýmettik jeli qoǵam aınasy ispetti. Munda da sol «atyryq» pen «jatyryq», oǵan qosa «ı» árpine bir lımıtteri taýsylyp qalǵandaı «ǵoı» degendi «ǵo» dep jazatyndardan, «ne istevatyrsyń», «kelatyrmyn» al tańdanysyn «mıaıa» dep jetkizetin jazǵyshtardan aıaq alyp júre almaıtyn kúıge tústik. «Qazaq tilin buzyp, aýdarma tilge aınaldyryp jatqan qazaq jýr­nalısteri deseń kim sengendeı, biraq solaı bolyp tur. Oǵan endi birqatar muǵalimder qosyldy. Qazir bizdiń bilim júıesine seniń tilińniń tazalyǵynyń bes tıynǵa qajeti joq. Qaǵaz júzinde beretin esebińde min bolmasa boldy. О́kinishti», deıdi áleýmettik jeliniń qoldanýshysy Marat Qaısarbekuly. Qazaq «Et sasysa tuz sebedi, al tuz sasysa ne sebedi?» degenindeı, shákirtke tálim berer ustazdyń durys sóıleı almaýyn sanań qalaı qabyldar. Bir kezderi jiberilgen olqylyq sol ýaqyttarda balaýsa óskin sııaqty kóringenmen araǵa jyldar salyp, jańbyrdan keıingi kókteı jelkildep barady. Teledıdardan júrgizýshiniń «n» dep belden basyp sóıleýi qalypty jaıtqa aınalǵan. Oılanatyn dúnıe me? Bul rette tele-radıo basshylary, ásirese, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi máseleniń baıybyna jetip, týǵan tildiń qadiriniń qashpaýyna qareket jasaýy tıisteı kórinedi. Áıtpese, búgingi qalyptan tárbıe alǵan endigi jastyń aldaǵy 15-20 jylda tiliniń qandaı keıipke túsetinin oılaýdyń ózi qorqynyshty. Tilbuzardy kim tyıar?

Anar TО́LEÝHANQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Almaty jasyl qalaǵa aınalady

Ekologııa • Búgin, 17:24

Tátti ómirdi tárk etkender (vıdeo)

Vıdeo • Búgin, 15:46

Kókshetaýda beti ashyq qudyq kóp

Aımaqtar • Búgin, 14:29

Shymkentte Poezııa minberi ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 12:21

Bulandydaǵy berekeli is

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Mal baqqanǵa bitedi...

Aımaqtar • Búgin, 10:54

Batys Qazaqstanda jańa jobalar maquldandy

Aımaqtar • Búgin, 09:59

Kýveıt týrnırinde top jardy

Sport • Búgin, 09:06

Gran-prı jarysyna qatysady

Sport • Búgin, 09:04

Ekinshi qolany qorjynǵa saldy

Sport • Búgin, 09:03

Atqa miný mádenıetin nasıhattady

Qoǵam • Búgin, 08:57

Mammografııanyń ornyna tomosıntez keldi

Medısına • Búgin, 08:55

Tekeli – eńbekshiler mekeni

Aımaqtar • Búgin, 08:48

Jer ıesin tapsa ıgi

Aımaqtar • Búgin, 08:43

О́zara teń dárejeli áriptestik

Qoǵam • Búgin, 08:37

Qala mańyndaǵy mekender damıdy

Aımaqtar • Búgin, 08:35

Shahar qurylysyna úles qosqym keledi

Qoǵam • Búgin, 08:33

Mańyzy joǵary jaıttar qozǵaldy

Parlament • Búgin, 08:27

Ǵasyrlarǵa ulasar uly tuǵyr

Rýhanııat • Búgin, 08:21

«Ádilet, shapqat kimde bar...»

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bárimizdiń Abaıymyz

Rýhanııat • Búgin, 08:17

Biryńǵaı qýattaǵysh shyǵarýdy mindettemek

Tehnologııa • Búgin, 08:15

Investısııalar ıgiligi

Ekonomıka • Búgin, 07:50

Uqsas jańalyqtar