Kıiz úıdi ǵarysh kemesine teńegen

О́tken ǵasyrdyń dúnıe tóńkerilip túsken ke­zinde, ıaǵnı KSRO ta­ra­ǵan kezdegi eń ataqty sýretshileriniń biri Mas­lov boldy. О́z elimizde de, shet elderde de tanymal sýretshiniń  sońynan shyndyqqa bergisiz áń­gi­meler  jeldeı esip jatatyn. 2002 jy­ly qaıtys bolǵan kezinde tipti amerıkalyq ataqty ánshi Ýıtnı Hıýstonnyń ómir jasy uzaq bolýy úshin «óz erkimen jan tapsyrǵan» degen syqyldy ańyz tarap, jurtshylyq onyń shy­ǵar­mashylyǵyna emes, ańyzǵa aınalǵan ómi­rine qy­zyǵýshylyq tanytqany bar. Sergeı Maslov Reseıdiń Sama­ra qalasynda dúnıege kelgeni­men, Almatyda turǵan, osy ásem qalada ónermen aınalysyp, tórtkúl dúnıege tanymal boldy. Ol tek sýrettiń ǵana emes, jazýdyń da adamy edi. Dálel – «Mertvye ıdýt» atty ataqty essesi jáne óz zamandastaryna arnap jazǵan, biraq aıaqtalmaı qalǵan romany «Zvezdnye kochevnıkı». Al, sýret ónerimen otyzdan asyp baryp shyndap aınalysqan Sergeı kórkemsýret, grafıka, ınstallıasııalar jasaǵan. Ol sol kezderde shyǵystyq mıstısızm men stıldik eklektık baǵytyn damyt­qan «Túngi tramvaı» kór­kemóner tobynyń jetekshisi bolatyn. Al, óziniń basty shyǵarma­shylyq qaǵıdasy retinde mıftik shyǵarmashylyqty tańdap alady. О́tken ǵasyrdyń toqsa­nynshy jyldaryndaǵy qo­ǵamdyq ómirdegi ózgerister ónerdiń qaı salasynda da er­kindikke jol ashqany málim. Qaptaǵan «ızmderdiń» dendeı enip ketkeni de osy tus. Biraq, óner adamynyń ózin izdeý, shtamp­tan, qatyp qalǵan qalyptardan shyǵýyna da bul er­kindiktiń áseri boldy. Mas­lovtyń adam bala­syna tán sezim ataýly­ny shyǵarmashylyǵyna ózek etýi de onyń ónerdegi d­a­ra­ly­ǵyn kórsete alǵandaı. «Medıtasııa», «Sıqyrshy», «Ýıtnı», «Daladaǵy aq tún­der» atty tanymal shyǵar­malary shynaıylyǵymen, tiri, qozǵalystaǵy beıneler syndy qabyldanatyndyǵymen qundy. Sýretshi kók tústerge basymdyq beredi. Biraq, ol óziniń bir jaz­basynda tústerge asa mán bermeıtinin, ony de­koratıvtik jumys dep sanaıtynyn, tipti, tústerdiń mıdy anasha syndy tumandandyryp jiberetinin jazady. Sondyqtan onyń negizgi basymdyq beretin nársesi – ıdeıa. Ideıa demekshi, onyń qazaqtyń kıiz úıin ǵa­rysh kemesine teńep, portret arnaǵany nazar aýdartady. О́ner adamdaryn vampırler, zombıler, kádýilgi jandar dep úsh topqa bóletin sýretshiniń vampırdi beınelegen portreti tipti qyzyq. Adamda tań qalý, úreı, qorqý, qyzyǵý syndy qat-qabat sezimder týǵyzady. Iá, sóıtken Sergeıdiń de ómirden ótkenine on bes jyl­dyń júzi bolǵan eken. О́mirden erte ketken talantty sýretshige qurmet úshin Ult­tyq mýzeı Nevzorovtar otbasy atyndaǵy Shyǵys Qa­zaq­stan oblystyq beıneleý óneri mýzeıimen birlesip «Sergeı Mas­lov. Juldyzdy kóshpendi» atty jeke kórme ashty. Bul kórmeniń ashylýyna Sergeıdiń ónerdegi dos-jarandarynyń da qos­qan úlesi barshylyq. Qazaq­standyq sýretshilerdiń shy­ǵarmashylyǵyn halyqqa tanytý maqsatynda ashyl­ǵan bul kórme naýryzdyń sońyna deıin jumys istemek. Aıgúl SEIILOVA, «Egemen Qazaqstan» Sýretti túsirgen Orynbaı BALMURAT, «Egemen Qazaqstan»