15 Aqpan, 2017

"Nıanıanyń" nápaqasy qansha?

616 retkórsetildi

Balabaqsha jasynda qansha balańyz, ıa nemereńiz bar? Sol balańyz ben nemereńizdiń tamaǵyn berip, kıimin kıgizip, izin jınastyryp, dalaǵa oınatyp kelgenge sharshaısyz ǵoı. Al úıdegideı birdi-ekili emes, balabaqsha toptarynda qansha baldyrǵan bar? Tań bozynan baqshaǵa kelip, balalar oınaıtyn oıynshyqtardy arnaıy ertindi qosylǵan sýmen jýyp, keptirip, bólmedegi ár zatty ylǵal shúberekpen súrtip, jýynatyn, jatatyn bólmedegi oramal, tósekti bir rettep shyǵyp, baldyrǵandarǵa asyn berý, ydys-aıaǵyn jýyp, olardy dáretke otyrǵyzyp, árqaısysyn tazalap jýyp, ár balanyń súrtinetin oramalynyń aýysyp ketpeýin qadaǵalaý, tazalyq saqtaý deısiz be, áıteýir, tynymsyz jumystan bala kútýshiniń kesh túse úıine aıaǵyn shalys basyp jetip, sharshaı jyǵylatyny anyq. Onyń ústine, ár úıdiń bir-bir aıtaltańdary men kúntaltańdarynyń minezderi de árqıly. Biri jylap, biri sybaǵasyn berip, endi biri kishkentaıynan erteń jýan judyryq shyǵatynyn baıqatyp, mańaıyn jaıpap tastaıtyny da bar. Al keshke balasyn alýǵa kelgen ata-ana aldymen búgin qandaı sabaq boldy, «apaı ne úıretti» dep emes, «eshkim tıgen joq pa, qandaı tamaq ishtiń, taýystyń ba» dep surap baryp, «Balam úıde dáretke otyramyn deıtin, sizge aıta almaı ma, ne?» dep betterine suraýly júzben qarap jatady. Qazir zaman ózgerdi, soǵan baılanysty balabaqshalarǵa qoıylatyn talapqa da ózgerister molynan endi. Joǵaryda aıtylǵan tirlikterdiń bári bala kútýshige (nıanıaǵa) qatysty bolsa, tárbıeshiniń mindeti tipten molaıǵan. Búginde, shyny kerek, mektep baldyrǵandardyń balabaqshadan daıyn bolyp kelýin talap etedi. Árip tanyp, jyl mezgilderi, aı attary, táýlik pen aptany bilý, úı janýarlarynyń attary men tólderin bilý ispetti buryn «Álippe» kóteretin júkti qazir balabaqshalar moıyndaryna artqan. Oǵan qosa, árbir merekege daıyndalatyn qoıylymdar, úıretiletin án-bı, basseıni barlarda júzýge úıretý deısiz be, tárbıeshi atqaratyn qyrýar jumysqa (sońǵy ekeýine arnaıy mamandar kómektesedi) balabaqsha qyzmetkerleri qansha aılyq alady? Aıtýǵa uıat. Shynyna kelgende, mektepke balabaqshadan barǵan bala men úıde tárbıelegen baldyrǵannyń arasy jer men kókteı. Sonda osy bir beıneti mol, balany erteńgi úlken ómirge daıarlaıtyn balabaqsha qyzmetkerlerin mardymsyz nápaqaǵa qaratyp qoıýdyń reti qalaı ózi? Meniń oıymsha, osynaý mańyzdy máselege degen nemquraıly kózqarasty ózgertý qajet. Ras, bizdiń elde balalardyń barlyǵyna birdeı balabaqsha jetispeıdi. Qaıtpek kerek? Shamasy kelgen ata-ana jekemenshik balabaqshalarǵa berse, biri úıge kelip baǵatyn bala  kútýshilerdi jaldaıdy, endi biri ata-ájesi bolsa, úılerinde júrip sol kisilerden tálim alsyn deıdi. Munyń ishinde eń arzany árıne, ata-ájeniń qaraǵany. Alaıda, ol kisiler nemerelerin baǵyp-qaqqanymen, mektepke balabaqshadaǵydaı daıarlaı almaıdy. Sondyqtan keıbir ata-ana balalaryn oqytý ortalyqtaryna aparady, áıteýir qalaıda jolyn taýyp mektepke ázirleıdi. Munyń barlyǵynyń arzan turmaıtyny da ras. Jáne bir balany syrttan kelip qaraıtyn jaldamaly kútýshiniń 50 myń teńgeden kem alatyny joq. Sonda kúnine 20 balany baǵyp-qaǵyp, tálim beretin tárbıeshi men kútýshiniń, baqshadaǵy mýzyka mamandarynyń aılyq aqysy qansha bolýy kerek? Árıne, qazirgiden birneshe esege deıin artýy tıis. Tilderi shala shyqqan kishkentaı perishtelerge qoldaryn júrekterine qoıyp ánuran aıtqyzýǵa, taqpaqty taıpalta aıtýǵa, burala bıletýge qanshama kúsh jumsalady, baǵdarlamaǵa sáıkes mektepke daıarlap shyǵý qandaı eńbekpen keledi? Mardymsyz jalaqyǵa balalar úshin mańdaıynyń terin tógip júrgen balabaqsha mańaıyndaǵylar muńdaryn kimge aıtarlaryn da bilmeıdi. Qazir jeke adamdarǵa bala kútýshi taýyp beretin agenttikterge jaqsy boldy. Olar ár qalada birnesheýin ashyp, tárbıeshi, kútýshilerdiń bazasyn jasap alyp, jumys suraǵanǵa, eger osyǵan deıin kútip-baqqan balalarynyń ata-analarynan jaqsy minezdemesi bolsa, qymbat jalaqyǵa usynyp, eki jaqtan da qyzmeti úshin paıyzdyq ústemesin alyp, sodan ózderiniń nápaqasyn aıyryp otyr. Eger arnaıy mektep jasyndaǵy balalarmen jumyspen aınalysýyna quqyq beretin dıplomy bolsa, tipten rahat. Jumys usynýshynyń da, jaldanýshynyń da murty maılanyp qalady. Balama arnaıy maman kútýshi taptym degen ata-ananyń da kóńili upaıym túgel dep máz. Al balabaqshadaǵy barlyq mamandardyń, kútýshilerdiń memlekettik turǵyda óz jumystarynyń laıyqty baǵalanýyn kútip, aılyǵyn shaılyǵyna jetkize almaı júrgenderine kóp boldy.

Anar TО́LEÝHANQYZY, 

"Egemen Qazaqstan"

Sońǵy jańalyqtar

Til saıasatyna reforma kerek pe?

Suhbat • Búgin, 10:45

Petropavl: 16 jastaǵy boıjetken ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:28

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:19

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar