21 Aqpan, 2017

Aqyly qyzmet – zaman talaby

87 retkórsetildi

Teńdesi joq arheologııalyq-etnografııalyq, tarıhı-mádenı muralarymyzdy kózdiń aǵy men qarasyndaı qorǵaý, muqııat minsiz saqtaý, úzdiksiz tolyqtyrý, jan-jaqty bilgirlikpen naıshattaý, ıaǵnı keleshektiń rýhanı ıgiligine, kádesine jaratý – asyl paryzymyz. Statıstıkalyq málimetterge oıys­saq, Mádenıet jáne sport mınıs­­trliginiń 2015 jyldyń 30 naý­ryzyndaǵy №119 buıryǵymen beki­tilgen respýblıkalyq mańyzy bar Tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń memlekettik tiziminde 219 aıtýly kó­ne arheologııalyq qalalar, erte temir, qola dáýirindegi obalar, qorym­dar, kompozısııalyq qoıtastar men tas belgiler, kesene-mavzoleıler, saǵanatamdar, kúmbeztamdar, shyraq­tastar, mazarlar, meshit-medre­seler, eski turaqtar, kópirler, bekinis-qamaldar, qamal qaqpalary, ǵımarattar, áskerı lazaret, kazarmalar, tarıhı tulǵalar músinderi kórsetilgen. Bulardyń árqaısysy tizbek-tizbek tarıhtyń, mádenıettiń, baǵzy zamannyń tiri kýágerindeı, kórkem kýáligindeı. Qazaqstan Respýblıkasynyń má­denı saıasaty tujyrymdamasynyń negizi – «Áziret Sultan», «Otyrar» tárizdi alty memlekettik tarıhı hám mádenı qoryq-mýzeılerdiń mádenı-aǵartýshylyq, ǵylymı-tanymdyq qyzmetin odan ári jetildirý kózdelip, «respýblıkalyq memlekettik kásip­oryn» bolyp qaıta quryldy. О́ıt­keni, osylaı etkende qoryq-mýzeı­ler aqyly qyzmet kórsetý arqyly ózderiniń ınfraqurylymyn damy­týǵa, materıaldyq-tehnıkalyq bazasy­nyń tolysýyna, jádigerlerdi saqtaýǵa, qorǵaýǵa, zertteýge, keńinen nası­hattaýǵa múmkindik alady. Osyn­daı uıymdastyrý-quqyqtyq túriniń zańnamalyq sıpaty bar. Buǵan deıin mýzeı-qoryqtardy tamashalaý tegin bolatyn. Aqysyz qoljetimdilikten, júris-turys mádenıetiniń olpy-solpy bolǵanynan, boıkúıezdik jaılaǵan­dyqtan, ózine-ózi esep bermegendikten mýzeı-qoryq aýmaǵynda tazalyq pen tártip saqtamaý beleń alǵan-dy. Birinshiden, mýzeı aralaý beınebir tarıh qoınaýyna saıahat jasaý ispetti. Al kesenege kirý aqyly qyzmeti bir ǵana Qazaqstanda ǵana deýge bolmaıdy. Jahandyq deńgeı-dárejesindegi mýzeıler tájirıbesinde bar úrdis. Mysaly, óz basym Taıland astanasy Bangkok jáne Samýı aralynyń, Iordanııanyń ǵajapstany Petranyń, Túrkııanyń jer asty qalasy Kappadokııanyń mýzeı-qoryqtarynyń, Pákistannyń Taksılla men Sılsılla qalalarynyń eski oryndaryn kórgende aqysyn tólep, qyzyǵyna qanyqtym. О́zbekstannyń sáýlet eskertkishteri – Haziret Imam, Gúr-Ámir, Bıbi-Hanym, Rýhabad, Jahangır, Kúmbezdi-Seııdan kesenelerine, Haziret-Hyzra meshitine, Shahı-Zındaǵa kirý sáýlet erekshelikterine qaraı bılet quny 200 sýmnan 500-ge deıin bolsa, shet el azamattary úshin 3-7 dollar shamasynda belgilengen. Mýzeı isi, týrızm salasy boıynsha ozyq úlgi tanytyp otyrǵan Túrkııada Atatúrik jerlengen kesenege kirý baǵasy – 400 lıra, Dolmabahche hanym saraıyna – 40 lıra, Topkapy saraıyna – 15 lıra, Aııa-Sofııa mýzeıine 40 lırany quraıdy. Uly sýretker Lev Tolstoıdyń «Iаsnaıa polıana» mýzeıine kirý – 250 rýbl, orys halqynyń ulttyq panteony ispetti Petropavlovsk qorǵany mýzeıine kirý – 200 rýbl, «Rýsskıı» mýzeıine Reseı jáne Belarýs azamattary úshin – 300 rýbl, stýdentter men zeınetkerlerge – 150 rýbl, shet el azamattaryna, jas ereksheligine qaraı, eresekterge 450 rýbl, stýdentterge 200 rýbl eken. Aqyly qyzmet túrin qoldaný – zaman talaby. Dańqty mýzeı-qoryqtardy saqtaýdyń jáne damytýdyń birden-bir durys joly osy. Jáne de munda san sıpatty ushan-teńiz qısapsyz qyz­met túrleri shoǵyrlanǵan. Túrki jurttarynyń shamshyraq tulǵasy, kemeńger bilimpaz, kósem oıly aqyn atyn ıelengen Túrkistandaǵy «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıine kelýshiler sonshalyqty nópir. Munda Ámir Temir zamanynda quıylǵan, jasalǵan Taıqazan, Shyraǵdan (biri Fransııanyń Lývr mýzeıinde saqtaýly), Kesene qaqpasy... Sonymen qatar, mýzeı-qoryqtyń quramdas bólikteri Juma meshiti, Qylýet jer as­ty meshiti, Rábııa Sultan Begim kesenesi, Shyǵys monshasy, Túrkistannyń tórt qaqpasy, Segiz qyrly saǵana, Esim hannyń kesenesi, Áýlıe Qumshyq-ata hılveti, Shildehana jáne t.s.s. Sonymen birge, týrıster úshin kınozalda derekti fılm kórsetedi. Tizbek-tizbek jumystar, is-sharalar aqyly qyzmetti qajetsinetini sózsiz. Ol óz kezeginde tarıhı-mádenı oryndardyń servıstik qyzmet túrine de septigin tıgizedi. Endeshe, mýzeılerge baryp, tarıhı tanymymyzdy keńeıtý de ulttyq mádenıetke qosylǵan úles bolyp tabylady.

Serik NEGIMOV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Ǵasyr zulmaty

Qoǵam • Keshe

Qurdym (tórttaǵan)

Ádebıet • Keshe

Jańa formattaǵy jyr keshi

Rýhanııat • Keshe

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar