El qushaǵyna engen Mustafa

Mustafa Shoqaı el tarıhyndaǵy jaryq juldyzdarynyń biri boldy. О́ki­nishke qaraı, biz ony áli de jan-jaq­ty nasıhattaı almaı kelemiz. Bul – búgingilerge paryz, bola­shaq­tyń jumysy.

Mustafa Shoqaıdyń eń basty úsh qasıetine toqtalar edim. Birin­shi­den, onyń danalyq qabileti. Má­se­len, 1916-1917 jyldary Reseı­de patshanyń bodany bolǵan ár­bir el azamattary óz halqynyń bos­tan­dyǵy úshin kúresip jatqanda, Mus­tafa árbir eldiń jeke kúre­si­nen nátıje bolmaıdy, úlken kúsh jan­shyp tastaıdy. Sondyqtan, qa­zaq, ózbek, qyrǵyz, túrikmen, ta­tar, tipti musylman halyqtary bolyp, Túrkistan respýblıkasy úshin kúreske shyǵýymyz kerek, degen edi. Maqsatqa bastaý re­tinde, Mustafa Orynborda 1917 jyldyń jeltoqsanynda Qa­zaq avtonomııasyn jarııalap, úk­i­met saılaǵan Búkilqazaqtyq qu­ryl­taı­ǵa qatysyp, quttyqtap, sóz sóı­­ledi. Sodan soń ózi Orynborǵa tu­raq­tamaı, Túrkistan avtonomııasyn jarııalaýǵa asyqty. Biraq, jańa Keńes úkimetin qurǵan bolshevıkter Túrkistan avtonomııasynyń, artynsha Alashorda úkimetiniń únin óshir­di, jolyn kesip tastady. De­sek te, Mustafa urany Keńes úki­metine qatty shanshý bolyp qa­da­lyp, úreı týǵyzdy. Kóptegen el qaıratkerleri «panıslamıst», «pan­tıýrkıst» dep aıyptalyp, jazalandy. Biraq Mustafanyń oıy oryndalmasa da, bul óte mańyzdy pikir edi. Sondyqtan, Mus­tafa shet elde júrip oıyn is­ke asyrýǵa tyrys­ty. Parıjde «Iаsh Túrkistan» dep atap, jýrnal shyǵaryp, oıyn ári qaraı óris­tetip, álemge taratty. Mustafa Sho­qaıdyń sol ıdeıasy tarıhta kór­nekti oryn taýyp, ol áli kúnge deıi­n kúshin joıǵan joq.

Ekinshiden, Mustafa kóregen, ty­ǵyryqtan shyǵatyn jol taba bi­le­tin tulǵa boldy. «Túrkistan» ıdeıa­syn óz elinde júzege asyrý qıyn bolǵan soń, shet elge ketýge máj­búr boldy. Sóıtip, turaqtaýǵa Pa­rıjdi tańdady. Qaltasynda qarajaty bolmasa da, áý bastaǵy eliniń azattyǵy úshin arpalysyn toqtatqan joq. Bir kúni jubaıy Marııa: «bir ǵana dollarymyz qaldy, ne isteımiz», depti abyrjyp. Sonda Mustafa: «Sol bir dollarǵa borsh jasap, osynda júr­gen bir-eki reseılikti shaqyr», depti. Aıtqanyn oryndaǵan, tamaq­ta­­nýǵa kelgen eki adam bir-bir dol­lar­dan tastap ketipti. О́zderine de borsh qalady. Erteńine Marııa borsh­ty eki dollarǵa jasap, birte-bir­te turǵan úıin kafege uqsatyp, Mustafa otbasy tirshilik ete bas­taıdy. Onyń ústine kún demeı, tún demeı maqalalar jazǵan Mustafa basylymdardan qalamaqy ala bastaıdy. Sodan, bir adamǵa bir tıyn tegin bermeıtin elde júrip, qa­rajat jınap, «Iаsh Túrkistan» jýr­nalyn shyǵara bastaıdy.

1925 jyly Parıjde ótken halyqaralyq kórmege KSRO-dan kelgen Ámire Qashaýbaev, Tamara haným bastaǵan óner adamdaryn restoranǵa shaqyryp, syı-qurmet kórsetken, ónerlerin tamashalap, rýhanı sezimge bólengen. Munyń bári Mustafanyń elden shalǵaı júr­­gendegi ómir súrý tásili emes, kú­­res júrgizý úshin qajet áreket edi. Reseıden emıgrasııaǵa ketken patsha úkimeti generaldary men admıraldary músápirlik jaǵ­daı­da júrgende, Mustafa rýhyn bıik us­tap, ózin de, ıdeıasyn da bú­kil álem­ge tanyta bildi. Mine, qy­syl­ǵanda da saspaı, durys jol ta­bý – bul úlken kóregendik.

Úshinshiden, Mustafa jankeshti er júrek batyr boldy. Ony da sa­lys­­tyrý arqyly kórsetýge bolady. Aldymen, A.Gersendi alaıyq. Ol Londonǵa baryp, turaqtap, Reseıdegi «Basybaılylyq quqy­ǵy­na» qarsy shyǵyp, onyń Reseı da­mýyna kúshti kedergi ekenin kór­setip, «Kolokol» atty gazet, «Polıarnaıa Zvezda» atty jýrnal shyǵardy. Bul elde A.Gersen qa­rajattan qıyndyq kórgen joq. О́ıt­keni, ol Máskeýdegi iri baı, Im­pe­ratormen sybaılas ot­ba­synyń týmasy. Onyń ústine

I Nı­kolaımen maqsaty bir boldy. Imperator táýekelge bara al­maǵ­an jumysty Gersen atqardy. О́ıt­ke­ni, «basybaılylyqty» Reseıdiń bú­kil ústem taptary qoldady. A.Gersen solarǵa qarsy kúresti, son­dyqtan tarıhqa revolıýsıo­ner-demokrat bolyp endi. Al

I Nıkolaı oıyn iske asyryp, 1861 jyl­dyń naýryzynda jarlyq shy­ǵaryp, «basybaılylyqty» jo­ı­-

ǵ­an I Nıkolaıdyń uly ımpe­rator II Aleksandrdyń ómirin qı­­dy. Al Mustafa, eshkimniń qo­lda­ýynsyz, jalǵyz ózi Orta Azııa ha­lyq­taryn otarshyldyqtan bosatý úshin kúresti. Solaı bolsa da, Mus­­tafany eshkim revolıýsıoner-demo­krat dep ataǵan emes.

Taǵy da bir salystyratynymyz – L.Troskıı. Meksıkada tu­ryp, ol tek bir adamǵa ǵana qarsy kú­res­ti. Onyń ústine Troskıı Keńes júıe­sine qarsy bolǵan joq, bılik úshin talasty. Ol: «Revolıýsııý prı­dýmyvaıýt genıı, sovershaıýt fanatıkı, rezýltatamı polzýıýt­sıa prohodımsy», dep jazdy. Mine, Troskııdiń osy sózi, basqa da áreketteri, Meksıkada qorǵandy úı­de turyp jatqan onyń ómirin qııýǵa sebepshi boldy. Al Tro­skııge qaraǵanda Mustafa je­ke adamǵa emes, tipti taqqa da emes, tu­tas júıege qarsy shyqty, aıǵa shapqan arystandaı boldy.

Sondaı-aq, Parıjdi basyp al­ǵan fashıstik Germanııa aldy­men Mustafany abaqtyǵa otyr­ǵy­­zyp, keıin ony Berlınge aldy­rady. О́ıtkeni, KSRO-ǵa qarsy so­ǵysqa daıyndalyp jatqan Gıt­ler Mustafany óz maqsatyna paıdalanbaq boldy. Biraq, ýly jylan ordasynda turǵan Mustafa Gıtlerge de qyzmet etpeı, sózin de qol­damady, qaıta Túrkistan týra­ly óziniń uranyn jalǵastyra ber­di. Bul Gıtlerdiń «Barbarossa» jos­paryna tikeleı qaıshy edi. Son­dyqtan, nemis fashısterine Mus­tafa kerek bolmaı, ony 1941 jy­ly jeltoqsanda ýlap óltirdi. Mus­tafanyń sondaı aýyr, qaýipti kezeńderde de qaıyspaı, moıymaı, maqsaty úshin kúresin ómiriniń sońyna deıin júrgize bilgendigi eren erlik, joǵary azamattyq edi.

Aqyr sońynda aıtarymyz, fa­­shıstik Germanııa soǵysta tal­qan­dalǵannan keıin, onyń arhıvin An­glııa, Fransııa, AQSh, Keńes eli zert­teýshileri paraqtap tekserdi. Eger sonda Mustafa aıtqan, ne jaz­ǵan, qoltańba qal­dyr­ǵan bir qu­jat tabylsa, Mus­ta­fany jerine jetkizip, qara­la­ǵan bolar edi. Biraq, ondaı fakti tap­qan joq. Sondyqtan, Mus­tafany fashızmge de, Keńes júıe­sine qarsy turyp, kú­resken qaı­ratker dep jarııalady. Sóıtip, Mus­tafany jaqtap, atyn álemge ta­nytqan Batystyń zert­teýshileri boldy.

Al bizdiń qaıratker tulǵanyń rýhymen tildese otyryp aıtarymyz: «Mine, búgin sol ańsaǵan elińe oral­dyń, halqyńmen qaýyshtyń, onyń qushaǵyna endiń. О́ziń kel­me­seń de, rýhyń keldi, ashyq úniń pármendi magnıt lentasyna ja­­zylǵan daýysyń, qaǵazǵa ja­zyl­ǵan shyǵarmalarǵa aınalǵan

aý­qym­­dy 12 tomdyq jalyndy oı­la­­ryń keldi. Súldeń kelmese de beı­­neń keldi, músinge aınalyp, óziń súıgen, oqyp-ósken qala orta­ly­­ǵyna ornalastyń. Qosh kel­diń, Must­afa, jolyń ońdy, qaı­rat­ker­lik eńbegiń ónege bolsyn».

Dosmuhamed KIShIBEKOV,

UǴA akademıgi