06 Aqpan, 2017

Kebenek ishindegi kisilik

197 retkórsetildi

Baıaǵyda Qojanasyr bir jıynǵa ústine kónetozdaý shapanyn kıip kelse eshkim nazar aýdarmapty. Úıine baryp qymbat shapanyn ıyǵyna ilip, álgi jerge qaıta barsa, manaǵy kózge ilmegender qoǵadaı japyrylyp, tórge shyǵaryp, bar dámdini aldyna tosypty. Sonda Qojekeń: «Je, shapanym je», – dep qymbat shapannyń jeńin tabaqqa salypty. «Qojeke, munyńyz qalaı?» degenge, «Sál buryn eski shapanmen kirgenimde adam eken degen jan bolmap edi, endi qym­bat shapanymdy kıip kelsem jik-japar bolyp jatyrsyzdar. Soǵan qaraǵanda, qurmet maǵan emes, shapanyma jasalyp jatqan bolýy kerek», – degen eken. Qazirgi qoǵamda áleýmettik jiktelý kún ótken saıyn bel alýda. Baı men kedeı, áldi men álsiz, maldy men mal­syz bolyp jalǵasa beredi. Bireý dúnıege, bireý ónerge, bireý aqshaǵa baı... Baıdyń da túri kóbeıdi. Jáne aıyrmashylyǵy aıtarlyqtaı dárejege jetti. Osyndaıda babalarymyzdyń «Erdi kebenek ishinde tany» degen sózine basymdy ıemin. Ultymyz shoqpyt kıse de óńi júdeý, joq-juqanalyǵy bilinse de, arǵy rýhanı áleminiń baılyǵyn, kisiligin, adamdyq beınesin kórip, kebenek ishinen tanyp, adamdyqty, ar-ojdan bıiktigin artyq kórip, soǵan oraı baǵa bergen. Qojekeńniń sheneýine ilingen jaıt – adamdy emes, astyndaǵy taǵyn, jıǵan baılyǵyn, mansabyn syılaýdyń búgingi qalyby soraqylyqqa aınala túsýde. Tipti siz meni syılamasańyz da qyzmetimdi syılańyz, dep astyndaǵy oryntaǵyn aldyna kelgenniń mysyn basýǵa jumsaıtyndar da tabylyp qalady. «Birde, – deıdi tanysym, – jumys babymen memlekettik qyzmettegi basshynyń aldyna kirdim. Sharýamdy aıtyp, onyń el keleshegi úshin qanshalyqty mańyzy barlyǵyn kórsetip, qaǵazdarymdy aldyna jaıyp, túsindirip jatyrmyn. Jáne kóp ýaqytyn almaıyn dep meılinshe máseleniń mánisin ǵana aıtaıyn, al qalǵanyn qaramaǵyndaǵy qyzmetkerine-aq bajaılap túsindirermin, dep júzine qarasam, tyńdap otyrǵan ol joq. Qabaǵyn qars túıip, mańǵazdanǵan túri tezirek shyǵyp ketýim kerektigin kórsetkendeı. – «Siz meni tyńdap otyrsyz ba, sonaý jerden aldyńyzǵa arnaıy kelgende qara basymnyń qamyn ǵana oılap otyrǵan joqpyn, kóp ýaqytyńyzdy almaıyn dep, neǵurlym qysqasha aıtýǵa tyrysýdamyn»,– dep edim. – «Siz meni úıretýge keldińiz be, álde másele sheshsin dep kelip otyrsyz ba? Meni syılamasańyz da, otyrǵan oryndyǵymdy syılańyz, maǵan jón úıretpeńiz», – desin. Joq, qaraǵym, adam jany joq oryndyqty emes, adamdy syılaıdy. Oryndyq sóz bolyp pa! Bul – keshe bireý, búgin siz, erteń basqa bireý otyratyn oryndyq emes pe. Jańa kelgen basshyǵa myna oryndyq unamasa, erteń dálizge súıretip, ornyna basqasyn ákelip qoıady. Sonda ondaı oryndyqtyń ne qasıeti bar? Aldyńyzǵa kelgende bir salanyń tizginin ustaǵan basshyǵa, mamanǵa, bas­tysy adamǵa keldim dep keldim. Jany joq aǵash pen bylǵary kópke qajet isti ne qylsyn? О́zderińizdeı jastar bılikke kelgende oryndyq úshin qyzmet etpeı, qaıta oryndyq ózińizge, elińizge qyzmet etse kerek-ti, dedim», degen aǵa sózin ári qaraı jalǵaı túsken. Adamdar da, ýaqyt ta bárin eksheıdi. Elektiń kózinen ótkende usaq-túıek, tozańdar biriniń ústine biri túsip, jutylyp ketkende irili-usaqty tastardyń torkózden ótpeı qalǵanyndaı elge sińirgen eńbegimen, mańaıyna jasaǵan kisilikti qalybymen, adamdyq beınesimen, ultyna degen janashyrlyǵymen sanaǵa sińgen, saıdyń tasyndaı iri tulǵalar halyq jadyna uıalaıdy. Sonaý Keńes kezeńinde eńbek etken Jumabek Táshenov, Ilııas Omarov, О́zbekáli Jánibekov syndy azamattardyń esimderi búginge jetip, tipten olardyń kózin kórmegen jas býynnyń qurmetine bólenýde. Nege? Sebebi, olar oryntaqqa qyzmet etken joq, qaıta olardyń otyrǵan oryndyǵy, atqarǵan mansaby halqy úshin eńbek etti. Sonysymen de el júregine jol tapty emes pe?! О́tkende ataǵy dardaı azamattar bir jigitti syrtynan áńgime etip otyr. Jazǵan jazýlaryna qarap súısinip júr edim, ózin kórgen soń oıym ózgerip qaldy. Ústi-basy tym júdeý, ómirden soqqy alǵan adam ekeni kórinip tur, dep mensinbeı áńgime aıtyp otyr. Al ol azamatty men jaqsy bilemin. Ras, qazir óńi júdeý. Biraq onyń jan saraıy joǵaryda áńgime etip otyrǵan adamnan baı bolmasa, júdeý emes. Qaltasynyń qamyn ǵana oılap, qaıtsem aqsha tabamyn dep júgirse, sol adamnyń qolynan kóp nárse keletinin de bilemin. Biraq ol rýhanı álemi bólek jan edi. Mine, bizdiń kózi ashyq «zııaly» deıtin adamdardyń ózi kóbine osyndaı paıymǵa oıysyp barady, deıdi oıymen bólisken azamat. Endeshe, «Erdi kebenek ishinde tanıtyn» adamdyq asyl qasıetimizdi joǵaltpaǵanymyz jón sııaqty...

Anar TО́LEÝHANQYZY, 

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Kóktem - órttiń órshıtin shaǵy

Aımaqtar • Búgin, 16:32

Indeksasııa qalaı júrgiziledi?

Qarjy • Búgin, 16:23

Tastarǵa jan bitirgen sýretshi

О́ner • Búgin, 15:38

Ýálıhan QALIJANOV. Koronavırýs

Ádebıet • Búgin, 15:28

Meni kórseńder, qashyńdar!

Ádebıet • Búgin, 15:26

Alkogol ónimderi koronavırýstan qorǵaı ma?

Koronavırýs • Búgin, 15:24

Talap barshaǵa birdeı

Aımaqtar • Búgin, 15:17

Kóksheniń kólderindegi kók muz juqardy

Aımaqtar • Búgin, 15:13

1 sáýir: Almatyda indettiń 24 oshaǵy bar

Koronavırýs • Búgin, 15:11

ASA reıtıngi jańartyldy

Sport • Búgin, 14:08

Úıden shyqpaı qazaqsha úıren

Qoǵam • Búgin, 13:08

Batys Qazaqstanda 90 adam baqylaýda

Aımaqtar • Búgin, 12:58

«...Taýyńda qyran qaldy ma?»

Aımaqtar • Búgin, 12:52

Uqsas jańalyqtar