63 jyldan keıin ótelgen aıyp

Kúz aıy edi. Kún borasyndaý. «Bógen» eldi mekeninen av­to­býsqa otyrdym. Bul baıa­ǵy, 1921 jyly, proletarıat kósemi V.I.Lenın Aral balyq­shy­laryna hat joldap, ashtyqqa ushy­ra­ǵan Povolje halqyna jo­mart qoldaryńdy sozyńdar dep ótinish etkende aıryqsha úles qosqan aýyl-dy. Janyma etjendi kisi jaı­ǵas­ty. Kópten tanyspyz. Qaıyp Súleımenov. Qazir Qyzylordada turady, jasy seksenge taıap qalǵan. О́zi «Bógennen» 7-8 sha­qy­rym aralyqtaǵy 20-30 úıli, te­ńiz jaǵasyndaǵy «Táýir» qys­­taǵynda týyp ósken. Ákesi Esenov Súleımenniń kásibi ba­lyq­­shy eken. Ilıchtiń hatyna ja­ý­a­p retinde 2,5 aı aýlaǵan ba­lyǵyn tegin bergenderdiń biri. – Jalǵyz bizdiń ákeı me? – de­di Qaıyp kúlip, – Saǵyndyq, Tólegen, Ábdikárim jáne bas­qa­­­­lary da kúzgi abyrjymen aly­syp, júrip, janqııarlyqpen eńbek etken. Sodan beri de zýlap 95 jyl óte shyǵypty-aý! – Jas kezińde oınaq salǵan atamekenge taǵzym etkeli kele jatqan bolarsyz? – Joq-á... Qazir «Táýirde» de, onymen irgeles « Qyzyl qaı­yr­da» da el joq. Bul joly 63 jyl burynǵy aıybymdy ótep, kóńilim tynshyp qaıtyp ba­ra­myn. – Qalaı dedińiz! – dep onyń ájimsiz ajaryna tańdana qarap qa­lyppyn. Aıyby nesi? Ol da maǵan tesile qaldy. – Áı, balalyq-aı!.. Álde ásire qyzyǵý ma? «Táýirde» ara­las zattar dúkeni boldy. 1948 jyly ǵoı. Soǵystan keıin­gi ha­lyq sharýashylyǵy qal­pyna kel­megen qıyndaý kez. Ash­qur­saq­byz. Kıim-keshek tapshy. Úlken kaloshty kezek-kezek súı­retemiz. Qalyń qarda mektep­ke qaraı jalań aıaq júgirdik te... Osyndaı kúnderdiń birinde dú­ken­ge aıaq kıim túsipti. Qazirgi úı ishinde kıetin jeńil aıaq kıim. Ony kııý bizge arman. Onsha qym­bat ta emes. Biraq aqsha joq. Be­sinshi synyptamyn. «Kishi tú­bektegi» jeti jyl­dyq mektep­ke jaıaý qatynap oqı­myn. Dúkenshi Jupan esimdi aǵaı. Soǵystan qaıtqan maıdan­ger. Ákesi Tájimbet ıshan meshit ustaǵan desedi. О́zimshe jospar qurdym. Ińir qarańǵysy. Qaraýylda týystas inim Ádilhan turdy. Dúkenniń úp-úlken terezesin op-ońaı ash­tym. Sóıtip, «tápishkeniń» 4-5 jubyn qoıynǵa tyqtym. Te­reze áınegin qaıta jaý­yp, taıyp turdyq... Sybaǵama eki ju­by tıdi. Esik aldyna kelgen­de bir tyl­sym «Toqta!» dep j­e­kir­gen­deı boldy. Al úıge kirem. Qaıdan al­dyń deıdi. Aqsha joǵy aıan. Ne deı­min. Al mektepke kıip ba­ram. «Ádemi eken» deıdi. «Ba­ǵasy qansha?» deıdi. Ne deı­min? Qurysyn, basym qatty. So­dan qoranyń qýysyna, shóp-sha­lańnyń arasyna eki jup aıaq kıim­di tyǵa saldym. Jeti jyldyqtan soń Aralǵa ke­lip, naǵashymnyń úıine jatyp №13 mektepte oqýymdy jal­ǵastyrdym. Attestatqa ıe bol­ǵasyn shoferlyq kýrsta oqyp, Aral avtobazasynda 10 jyl júk mashınasyn júrgizdim. 1967 jyly Qyzylordaǵa kóship №1 avtobazada uzaq jyl eńbek et­tim. Zeınetke shyqtym. Úıli-ba­randy, bala-shaǵaly boldym. Tyl ardagerimin. Dese de, baıaǵy urlyǵym oıymnan ketpeıdi. Júregime qara daq bo­lyp jabysty da qaldy. Qalaı qu­tylam? Surastyrsam, Jupan aǵa dúnıeden ozǵan. Qymbat jeń­geı sol qara shańyraqta otyr eken... «Bógenge» jedel ke­lip, meshitke soǵyp aǵa rýhyna qu­ran baǵyshtadym. Bir qyzyǵy, álgi meshit Tájimbet ıshannyń atynda eken de, Jupan aǵanyń Ánýarbek esimdi balasy sonda ımam eken. Qymbat jeńgeme ba­ryp sálem berdim. Osylaı da osy­laı dep «jyrlap» aıaq kıim­niń qunyn áldeneshe ósim­men tó­lep, «meni keshirińiz», ba­ta­ńyzdy berińiz, – dedim. – Oı-ı, aınalaıyn-aı, – dedi jeń­geı sóz tórkinin túsinip, – pá­lenbaı jylǵy balalyq sha­­ly­syńdy umytpaı, aldyma ke­lip turǵan saǵan rahmet. Kesh­tim, keshirdim, jaı qo­lyń­dy, dep aq batasyn berdi. * * * Qamystybas stansasyna jet­­kesin Qaıyp myrza avtobýs­tan túsip qaldy... Kózden tasa bol­­ǵansha terezeden qarap otyr­dym. Baıaǵy etjendi, aýyr de­nesi jeńildenip, qanat baılap ushyp bara jatqandaı eles­te­di... «Imandy adam – ıbaly adam» demekshi, jol ústinde keıip­ker­diń óz aýzynan esitken hıkaıany ál­de­kimderge úlgi bolsa ıgi, degen nıetpen qaǵazǵa túsirdim. Shákirat DÁRMAǴAMBETULY, derbes zeınetker Qyzylorda oblysy, Aral aýdany