18 Qazan, 2017

Qarsylyq pa, tarshylyq pa?

214 retkórsetildi

«Bireý Almatyǵa bir «KamAZ» sábiz ákelip tógip, elge tegin taratty» degen habardyń shyǵýy muń eken, veb-saıttar aqyrǵy jańa­lyqtyń aınalasyna shybyndaı úımeledi. 

Aqparat naqtylyǵynyń kúmán­diligi óz aldyna, habar qas qaǵym sátte qol­dan qolǵa ótti, alpys shahar asty. Alaıda, álgi jerge bir mashına «ekinshi nan» – kartop tógilse, saıttar bulaı shýlamas edi. Nege? Bul – birinshi óz jazylýshylarynyń delebelerin qozdyryp, «kúldirip» qoıý úshin ja­saǵan hareketi-tin. Aqparatqa ta­qyryp latynsha Saebiz (sábiz) dep qoıyldy. Atalǵan saıttyń mem­leketimizge latyn álipbıine kóshý­ge qadam jasap jatqan tustaǵy qoldaýy shyǵar!? Áıtpese orys tilindegi «analız» só­ziniń aǵylshynsha ataýy o basta «analysis» emes pe edi? Ony eshkim býynǵa bólip oqyǵan joq, kúlgen joq?! Al... «saebiz-sábiz» kúlkili eken?! Búgingi Qazaqstannyń alty ja­sar balasy «bir, eki, úsh» sandaryn «one, tvo, three» demeı-aq, «ýáan, túý, frı...» dep taqyldap tur.

Ol az deseńiz «toǵyz» degendi sıfrdy «nıne (nine)» demeı «naın» deıdi. Áńgime endi sol «nıne»-den shyǵady ǵoı, esterińizde bolsa, álem fýtbolshylarynyń eń úzdik komandasyna beriletin altyn kýbokti keńes zamanynda qanshama jyl boıy «uly tilmen» Altyn Nıke (nike) dep keldik. Nebir aýzymen qus tistegen sport komentatorlary, nebir dilmar memleket, qoǵam qaıratkerleriniń ózi de solaı dedi. Eshkim kúlgen joq. Qazir ǵoı «Altyn Naık» kýbogi dep júrgenimiz... Kúndelikti álemdik jelige kirip turatyn kez kelgen kózi ashyq jan «Google» sózin bir-aq aýyzben «gýgl» deıdi emes pe? Endeshe biz nege sonshama «saebiz»-ge shúıligip qaldyq? Ári bul bir emes!..

Qazir qandaı ortada bas qosa qal­saq ta eldegi eń basty oqıǵa – latyn álipbıine kóshý týraly áń­gi­mege toqtamaı, aralaspaı ótpeıtin hal­­ge jettik. Ol zańdy da. «Iа bel ke­te­di, ıa belbeý ketedi» degen ǵa­lym-tilshilerimiz kúndiz kúlki, tún­de uı­­qy kórmeı, jańa qaripti qyz­met­ke qosý úshin kóz maıyn taýysýda. El gazeti – «Egemende» barsha qo­ǵam ókilderiniń kún saıyn ja­rııa­lap jat­qan pikirleri san-alýan bol­ǵa­nymen múddeniń bir ekeni de erekshe baı­qalady. Soǵan qaramastan keıbir aǵaıyn­darymyzdyń arasynda latyn emle­sin jeńil kúlkige salyp, qyljaqqa aınaldyryp jatqandaryn ózderi de túsinbeı júrgenderi bar. О́kinishti! 

Endi eń aldymen latyn alf­a­vı­tiniń álemdik ústemdigine oraı isti meılinshe bura tartyp, memlekettik, ulttyq naýqandy mysqyldap kúlkige aınaldyrǵysy keletinderdiń súıkimsiz áreketterin saraptap (analysis) alaıyq­shy. Keıbir BAQ-tar arasynda baqadaı shýlap joqtan ózgeni kelemejdeý Qazaqstan táýelsizdik alǵan tusta, elimizdiń ulttyq rámizderi men tól teń­gesi týǵanda, Qarýly Kúshterimizdi qur­ǵanda, Astana aýysqanda, qala attaryn ózgertkende boı kórsetken! Demek, kırıllden latynshaǵa kóshýdiń saıası máni solardyń qaı-qaısysynan da osal túsip turǵan joq! Kórshi memle­ketter «sábizimizge» til tıgizse, sóz joq, Syrtqy ister mınıstrligimizden re­nish notasyn qabyldary daýsyz. Al ózi­mizdiń kúlkiqumarlarǵa «jeńildik» berilip tur. Bálkim, «Bas jarylsa – bó­rik ishinde, qol synsa – jeń ishinde» shyǵar... 

Orys tildi eki áriptesimniń qylyq­tary men qyzyqtary esimde qalypty. Ǵalymjan – qandaı da bir jańalyqtyń naqtylyǵyn anyqtaý úshin jas jýrnalısterge «OBS emes pe, kózderiń jetip tur ma?» dep talap qoıatyn. «OBS degen ne?» degen saýalǵa ol «Odna baba skazala...» dep salmaqty ǵana jymııatyn. Naǵyz mektep. Ekinshisi – Sergeı. Sol aqkóńil jigit birde «Soǵys týraly ózbek fılminde soldattardyń «Assa­laýmaleıkým, Gıtler aka!» degenin óz kózimmen kórdim, eki kún kúldim dep meni sendirgisi keldi. «Múmkin emes, bul degen menińshe – «Salamatsyz ba, Gıtler aǵa!», senińshe – «Zdravstvýıte, brat Gıtler!» deý ǵoı. Sen ekeýmiz keńes mektebinde oqydyq, tárbıesin aldyq, keńestik fılmde solaı bolýy múmkin be edi, óziń aıtshy?» deımin. Bireýden estigen anekdoty ekeni anyq! Moıyndamaıdy, ishin basyp kúlip júrdi. Kúlegesh jigit!..

Sol aıtqandaı, latyn álippesine kóshý ústinde úıirilip áli talaı jeldiń soǵatyny, talaı sybystyń shyǵatyny daýsyz! Ǵalymjan aıtqandaı, «obs»-ǵa senip qalmaǵandaryńyz ab­zal! О́ıt­keni, «sary» paraqty saı­ttyń oqy­lymyn arttyratyn «sá­biz» tektes jańalyqty qazirgi býyn av­to­býs­tyń ishinde otyryp-aq, sýre­tin qıyp, oqıǵasyn kelistirip, ano­nımniń (anonymous-aǵylsh.) atynan «laq­tyryp» jibere alady, senińiz! IT men smar­tfonnyń arqasynda, árıne!.. 

Sońǵy jańalyqtar

Qasym-Jomart Toqaev birqatar ákimdi qabyldady

Prezıdent • 24 Qańtar, 2020

Dzıýdo: Búgin júlde buıyrmady

Kúres • 24 Qańtar, 2020

Búgingi jańalyqtarǵa sholý (vıdeo)

Vıdeo • 24 Qańtar, 2020

Elordada «Abaı álemi» ortalyǵy salynady

Rýhanııat • 24 Qańtar, 2020

Prezıdent ákimdermen keńes ótkizdi

Prezıdent • 24 Qańtar, 2020

Qyzylorda: Kásipkerler ótinishi eskeriledi

Aımaqtar • 24 Qańtar, 2020

Kókshetaýda saýda dúńgirshekteri buzylmaq

Aımaqtar • 24 Qańtar, 2020

Moskva zamanaýı ortalyqqa aınala ala ma?

Qazaqstan • 24 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar