Forým jumysyna Prezıdent Ákimshiligi basshysynyń orynbasary Talǵat Donaqov, Konstıtýsııalyq keńes tóraǵasy Igor Rogov, Joǵarǵy sot tóraǵasy Qaırat Mámı, Bas prokýror Jaqyp Asanov, EQYU-nyń Astanadaǵy Baǵdarlamalar keńsesiniń basshysy Derd Sabo qatysty. Sondaı-aq konferensııaǵa qatysýshylar arasynda Parlament depýtattary, Joǵarǵy sot sýdıalary, sondaı-aq múddeli memlekettik organdardyń birqatar basshylary men ǵylymı-sarapshylyq qaýymdastyqtyń ókilderi de boldy.
Konferensııanyń ashylý rásimindegi quttyqtaý sózinde Qaırat Mámı 2014 jyly jańa kodeksterdi qabyldaý nátıjesinde zańnamanyń jazalaýshylyq sıpaty azaıyp, azamattardyń quqyqtaryn tıimdi qorǵaýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan otandyq qylmystyq zańnamany qalyptastyrýdyń jańa kezeńi bastalǵanyn atap ótti.
Tergeý sýdıasy, sotqa deıingi jedeldetilgen tergeý, sot tóreligimen mámilege kelý, prosestik prokýror sekildi jańa ınstıtýttar óz ómirsheńdigin dáleldedi. 2016 jyly qylmystyq sot isin júrgizý boıynsha sotqa deıingi jedeldetilgen tergeý arqyly qaralǵan ister sany 14 paıyzǵa, qysqartylǵan tártipte qaralǵan ister eki esege artty.
«Osy rette tájirıbe qoǵamnyń zamanaýı suranysy men halyqaralyq standarttarǵa sáıkes qylmystyq prosesti odan ári jańǵyrtý qajettigin kórsetti», dedi Q.Mámı.
О́z sózinde Q.Mámı osy jańa zań jobasynyń neǵurlym mańyzdy jańashyldyqtaryna toqtalyp ótti. Solardyń qatarynda adamdy ustaý merzimin 48 saǵatqa deıin, al kámeletke tolmaǵandardy ustaýdy 24 saǵatqa deıin qysqartý kózdelip otyr. Buǵan qosa, sot baqylaýy ınstıtýtyn jetildirý, sonyń ishinde qupııa tergeý áreketterine sýdıanyń sanksııalaý quzyretin keńeıtý qarastyrylýda. Qorǵaý men ókildik etý fýnksııalaryn júzege asyrýdaǵy advokattyń múmkindikteri artyp, qylmystyq teris qylyqtar boıynsha buıryq arqyly is júrgizý qoldanysqa engiziletin bolady.
Barlyq jańashyldyqtar halyqaralyq ozyq standarttarǵa, sonyń ishinde EYDU elderiniń tájirıbesine tolyǵymen sáıkes keletindigi atalyp ótildi. «Zań jobasynyń qabyldanýy adamnyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary eń basty konstıtýsııalyq qundylyq dep bekitilgen Qazaqstannyń odan ári kezeń-kezeńimen quqyqtyq turǵydan damýyna zor serpin beredi», dep atap ótti Q.Mámı.
Joǵarǵy sot tóraǵasy sóziniń sońynda osy forým Qylmystyq prosestik kodeksti odan ári jetildirý boıynsha barlyq sharalardy taǵy bir márte jan-jaqty ári kásibı negizde qaraýǵa múmkindik beretindigine senim bildirdi.
Bekitilgen kún tártibine sáıkes, Ádilet mınıstri M.Beketaev pen Bas prokýrordyń orynbasary M.Ahmetjanov jańa zań jobasynyń negizgi qaǵıdattary týraly baıandama jasady. Buǵan qosa, Bolgarııa konstıtýsııalyq sotynyń sýdıasy Rýmen Menkov, Kepler atyndaǵy Lıns ýnıversıtetiniń (Aýstrııa) quqyq professory Shtefan Shýman, Dúnıejúzilik banktiń sarapshysy Georgıı Papýashvılı, Nıderland apellıasııalyq sotynyń sýdıasy, qylmystyq quqyq professory Iаn Raıntısh sóz sóıledi. Olar qylmystyq prosesti jańǵyrtýdyń sheteldik tájirıbesi, sonyń ishinde Eýroodaq elderinde júrgizilgen reformalar, sondaı-aq Qazaqstanda iske asyrylyp jatqan osy baǵyttaǵy tásilder týraly óz oılarymen bólisti.
Konferensııa sheńberinde oǵan qatysýshylar baǵdarlamada kózdelgen barlyq máseleler boıynsha qyzý ári syndarly pikir almasty. Is-shara qorytyndysy boıynsha zań jobasynda eskerilýi tıis birqatar usynymdar ázirlendi.
Asqar TURAPBAIULY,
«Egemen Qazaqstan»
