23 Aqpan, 2018

Másele zamanda emes, adamda...

214 retkórsetildi

 

Adamnyń azamattyǵy, jaýap­ker­shiligi týraly qaı kezde de keńi­nen sóz bolady emes pe? Sondaı áńgime barysynda keıbireýler áńgi­me arqaýyna aınalǵan jandarǵa aıa­nysh bildirip, «olar satqyndyq ja­s­aıyn dedi deısiń be, amaldyń joqtyǵynan jasady ǵoı, bárine zaman kináli» degeni bar-tyn. Sonda Ushyǵa apam bylaı degen edi: «Kún de ornynda, sol baıaǵysha shyǵady, sol qalpynda batady. Aı da ornynda sol burynǵysha týady. О́zgerse adamnyń peıili, nıeti ózgergen. Zamanǵa jaýapkershilik júkteýdiń jóni joq...».

Ras-aý, satqyndyqty zamanǵa saıyp aqtap alý múmkin be? Zaman bolǵan kúnniń ózinde bárine ortaq júıe, ortaq zaman emes pe? Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp, Halel, Mustafa, Maǵjan, Shákárim ómir súrgen zamanda Ábdilda, Muhamedjan, Qarasartovtar ta ómir súrdi emes pe? Alǵashqylary alash úshin qurban bolady da, sońǵylary keńestik ıdeologııanyń qolshoqparyna aınaldy. Sonda keıingilerine «zaman solaı boldy» dep túsinistikpen qaraýǵa tıistimiz be?

Aıtpaqshy, otarsyzdaný kezeńin bastan keshpeı, ótken tarıhtaǵy keleń­siz­dikten, satqyndyqtan arylmaıyn­sha, jaman qasıet jalǵasa beretin tárizdi. Elbasy «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda «alǵa basý úshin ulttyń damýyna kedergi bolatyn ótkenniń kertartpa tustarynan bas tartý kerek» degeni de osy ǵoı. Ulttyń, halyqtyń múddesin aıaqasty etken, eldiń ıgiligin ysyrapsyz jumsaǵan áreket kertartpa emeı, nemene? «Ulttyń damýyna kedergi bolatyn» osyndaı ja­ǵym­syz qasıetterden arylmaıynsha, sat­qyn­dyq serııasy, toǵysharlyq jańa ǵasyrda da óz arnasyn tabatyny sózsiz. 

Zaman demekshi, ataq dese ataǵy bar, iri qyzmettiń tizginin ustaǵan, keńes ókimetiniń shapaǵatyn bir adamdaı kórgen Juban Moldaǵalıevtiń keńes bıligine qarsy ún qatýyna ne túrtki boldy? KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń birinshi hatshysy, Joǵarǵy Keńestiń depýtaty. Keńes ıdeologııasynyń aıtqanyna kónip, aıdaýynan shyqpaıtyn naǵyz sovetshil bolýy kerek edi ǵoı. Joq. Qaısar Jubannyń ishki «meni», azamattyq pozısııasy «ólmegen» eken. Keńestik ıdeologııanyń batpaǵyna bylǵanbapty. «Tiri» bolmasa tómendegideı sóz tór­kinin tarqatar ma edi: ««...kózimen kór­genderdiń aıtqanyndaı, 17-18 jas­taǵy qyzdardyń shashynan súırep sabaǵan solar emes pe eken? Aqyrynda, sonan keıingi kúnderi qalalyq transportta, kóshelerde jáne basqa da qoǵamdyq oryndarda til tıgizý men qoqan-loqy jasaý solardan shyǵyp otyrǵan joq pa... Men sondaı uıat oqıǵaǵa jáne artynsha ne bolǵanyn estigende, jasyryp qaıteıin, osy kúnge deıin ómir súrgenime ókindim. Iá, men kez kelgen qoǵamǵa qarsy boı kórsetýlerdi túbirinen qıyp otyrýdy tolyq jaqtaımyn, óıtkeni demokratııa – anarhııa emes! Solaı bolǵanmen de, tipti kinálilerdi de oǵan degen seniminen aıyrmaý kerek. Biz olardyń jasaǵanyna ǵana emes, sondaı-aq olardyń azamattyq bolashaǵy úshin jaýaptymyz...».

Qazaqstan Respýblıkasy Memle­ket­tik syılyǵynyń laýreaty, jazýshy-dramatýrg Baqqoja Muqaı aqynnyń azamattyǵy týraly esteliginde de aıtady osyny. «Juban Moldaǵalıev maǵan árqashan asa úlken máselelermen aınalysyp júrgendeı bolyp kórinetin. Shynynda da, solaı edi. Ol iriligin, úlken tulǵa ekendigin jer basyp júrgen jyldarynda san márte dáleldedi. Sonyń biri – 1986 jyldyń 31 jeltoqsanynda Jazýshylar odaǵynda bolǵan jıynda jasaǵan erligi. Qazaqstannyń jańa basshysy G.Kolbın sol kúni búkil nókerlerin ertip, Jazýshylar odaǵyna kelgen. Sol joly «myń ólip, myń tirilgen» ultynyń namysyn jyrtyp, eshkim aıta almaǵan sózdi Juban Moldaǵalıev aıtty. Barshamyz basqaǵa táýeldi etip qoıǵan taǵdyrǵa nalyp, ishteı egilip otyrdyq. Halqy úshin basyn oqqa baılap, táýekel dep tas jutatyn naǵyz erdiń, qandaı qıyn jaǵdaıda da qazaǵynyń namysyn jyrtatyn abzal aǵamyzdyń baryna táýbe dep, arqalanyp otyrdyq. Ol eshqandaı úlken laýazymnyń aldynda bas ımeıtinin, týǵan halqynyń taǵdyryn bárinen joǵary qoıatynyn tanytty. Ol sondaı edi. Sondaı bolyp týǵan tulǵa edi...».

Azamattyq ustanymnyń asqaqtyǵy ǵana Elbasy aıtqan rýhanı jańǵyrýdyń temirqazyǵy bolmaqshy. Ol temirqazyq ulttyq, eldik múddege degen prınsıpten bastaý alatyny aıqyn. Kez kelgen memlekettik másele áýeli osy prınsıptermen astasýy tıis qoı. Áıtpese atalǵan máselede ult utylys tabady. Qazirgi Parlament depýtattarynyń «qazaqtyń jandy jeri» – jer máselesine qatysty qabyldaǵan sheshimi ult múddesimen úılesim taba ma? Zamana saýalyna adam qalaı jaýap beretini – azamattyq ustanymǵa baılanysty ekendigi sózsiz.

Ǵabıt ISKENDERULY,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Býmerang

Rýhanııat • Búgin, 05:54

Qorǵaýshylarǵa da qoldaý qajet

Aımaqtar • Búgin, 05:46

Toıdyń sońy topyrlaǵan syrqat

Aımaqtar • Búgin, 05:43

Aqırekte – Arystan bab...

Tanym • Búgin, 05:38

Kıeli kitaptar: tyıymdar ne úshin jasalady?

Rýhanııat • Búgin, 05:34

Toqyma ónerkásibine tyń serpin kerek

Ekonomıka • Búgin, 05:22

Medısına ǵylymyn damytýǵa ne kedergi?

Medısına • Búgin, 05:15

Teatrdyń onlaın tartýy

Rýhanııat • Keshe

Úı janýarynan vırýs juǵa ma?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar