13 Naýryz, 2018

Kóńilden sý ishken kóńil

750 ret kórsetildi

Adam kóńili. Halyq «Kóńil kó­ńil­den sý ishedi» deıdi. Parqyna jet­seń óte shynaıy, adamdardyń qa­rym-qatynasynyń qaltaryssyz, qal­tqysyz peıiliniń aınasyndaı kó­rinetini aqıqat. Ol rasynda óte ná­zik, bir atym nasybaıdan qalatyn, sál bir yqylas bildirýmen kó­terip jiberýge de, baı­qamaı kirbiń uıalatýǵa da bolatyn árbir pendeniń júregindegi ózinshe bir álem.

Qala turǵyndarynyń júıkeleri tym juqa keledi. Olarda bári asyǵys, asyqpasa jáne bolmaıdy, ýaqyt, tir­­shilik aǵymynan kesheýildeseń biraz nár­seden qaǵylasyń. Barar jerime, ju­mysyma keshigýim, qalyp qoıýym múmkin dep onsyz da tapshy ýaqytyn eseptep, alǵa artyq mınýttaryn salyp shyqsa da, kóshede keptelekke tireledi. Keıbireýler qatty asyǵystyqtan ba, álde óziniń eptiligin, pysyqtyǵyn kór­setkisi kele me, ózgemen eseptespeı, qy­sylmastan kóligińdi kes-kestep, apat­ty jaǵdaı týǵyzyp, onsyz da kernep, synyp keteıin dep turǵan júıkeni odan saıyn shytynatady. Áýpirimdep dit­tegen jerińe jetip, tıisti orynnan kór­setiletin qyzmetińdi alaıyn deseń on­da da túrli qabaq aldyńnan shyǵady. Áı­teýir, setinep, keneýi ketip, kópshigi qı­saıyp, attan aýdaryp tastaıtyndaı kúı­de turǵan tirlik.

Alaıda keıde sondaı kóńilsiz keıip­ti umyttyrar, jaqsy uıymdasqan is­ke kezikkende kóńiliń ósip qalady. Ási­rese bank, dúken, halyqqa qyzmet kór­setý ortalyqtary, vokzal, kópshilik ta­maqtanatyn oryndar, qoǵamdyq kó­lik tárizdi jalpy jurtshylyqpen kún­be-kún qoıan-qoltyq qyzmet at­qa­ratyn oryndardaǵy adamdardyń óz jumystaryna, kelýshilerge degen kóz­qarastaryna, basshylarynyń uıym­das­tyrýshylyq qabiletine de kóp dúnıe baılanysty. Keıbireýinen kóńiliń ósse, keıbirinen qabarjyp, salyńqy qabaqpen keıip shyǵasyń.

Elordanyń qoǵamdyq kólikteriniń qyz­met kórsetýiniń birshama jaqsarǵanyn aı­ta ketý kerek. Kondýktorlar úlken kisi, bala kótergen adam, múgedek jan kirse jastarǵa sypaıy túrde «oryn berińiz» dep eskertip jatady. «Nur­ly jol» vokzalyndaǵy qyzmet te kóńil­den shyqqandaı. Munda múmkindigi shek­teýli, ıá bolmasa naýqas adamdarǵa qyz­met kórsetetin arnaıy adamdar bar. Qol­arbaǵa otyrǵyzyp, vagonyńyzǵa áke­lip, bılet alǵan orynǵa jaıǵastyryp alǵys alyp jatady. Anyqtama bıýrosy, dárethana, telefon qýattaý sııaq­ty birqatar qajettilikterge tegin qyz­met kórsetiledi eken. Baǵytyńnan ja­ńylyp, jol tappaı qalsań sypaıy ba­ǵyt berýshi qyzmetkerler jáne tur. Ar­qanyń qysynda tońdyrmaıtyn, jyly aıaldama, qalasańyz taksıler 3-etajdan-aq alyp ketedi. Bir qadamy myń shaqyrymdaı kórinetin ata-ájeler úshin tipti jaqsy oılastyrylǵan dúnıe. Kóńil jaılanyp, kelýshi de, shyǵaryp salýshy da vokzaldan kóńildi kúımen shyǵyp jatady.

Jýyrda Astana qalasynyń turǵyn úı basqarmasyna baryp, birneshe aı ótip ketken qaǵazdardy kóterý qajet bol­ǵan. Kelgen sharýany muqııat tyńdap, qa­zir tekserip kóreıin degen qyzmetker ból­mesindegi qaǵazdaryn qarap edi, izdegen qu­jat tabylmady. «Otyra turyńyzdar, bas­qa bólimnen qarastyraıyn» degen ol ara­da 7-8 mınýttaı ýaqyt ótkende býda qa­ǵazdy kótere bólmege kirip, shuqshııa otyryp qajet qujatty qolymyzǵa berip, budan keıin ne isteý qajettigin sypaıy túrde túsindirip bergen. Qujatty taýyp bergenine qosa, kelýshige degen iltıpatyna rıza bolyp, esimin surǵan edik. Aty – Álııa, tegi – Musataeva eken.

Saýda ortalyǵyn aralap júrip, bir býtıktiń janynan óte bergenimde ishinen sóıleı shyqqan tutynýshy nazarymdy aýdardy. Meniń qarap qalǵanymdy kórip: «Tiginshige razy bolyp kele jatyrmyn. О́tkende kóılek alyp, sony qysqartaıyn desem, kóılektiń jarty baǵasyn suraıdy. Al myna sheber arzanǵa qysqartyp beretin bolǵasyn kóılekti qaldyryp ketkenmin. Keshe telefon nómirińizdi jazyp ketińiz degen. Sóıtsem, úıge daıyn boldy, alyp ketýińizge bolady dep ózi qońyraý soq­ty. Kóılegimdi kıip kórsem, «qur astynan qysqartsam jelbirshekteri birdeı bol­maı qalar dep, ár qatarynan eki santımetrden aldym», deıdi. Qalaı rıza bolmaısyń, meniń kóńilimdegiden de ádemi etip jasap qoıypty», deıdi. Tutynýshyǵa jaqsy bir kóńil syılaǵan sol kisini kórgim kelip ketken. Esh ju­mysym bolmasa da tiginshi býtıginiń ishi­ne kirdim. Qarapaıym qazaq áıeli, sypaıy amandasyp sharýamdy surady. Jaı kir­genmin, jumysyńyzdyń berekesin ber­sin, rıza bolyp shyqqan klıentińizdi kórip, keleside tiginshi qyzmeti kerek bolsa sizge keleıin dep, tanysyp jón surastym. Esimi Raýshan eken.

Halqymyzda «Qonaq kel demeı kele­di, ket demeı ketedi» degen maqal bar. So­ny qyzmet kórsetýshilerge qarata aıt­sa da bolǵandaı. О́z jumysyn adal at­qaryp, klıentiniń kóńilin tabýdy oı­laǵan Raýshan tárizdi mamandar bir tapsyrys oryndaý arqyly ózderine keletin jandardyń kóbeıýine jol salyp, alǵys alyp, isin órkendetedi. Al shaqyrsań keltire almaıtyn daıashysy bar, erine qımyldar satýshysy bar jerge kimniń qaıtyp barǵysy kelsin.

Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Ekologııa • Keshe

Adasqan balalar aman-esen tabyldy

Aımaqtar • 07 Tamyz, 2020

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • 07 Tamyz, 2020

Qyzylordada eki kúnde 36 adam ustaldy

Aımaqtar • 07 Tamyz, 2020

Uqsas jańalyqtar