09 Sáýir, 2018

Qıyn men ońaı

369 ret kórsetildi

Mektepte ıntegralǵa baılanysty esep­terdi jaqsy shyǵaratynmyn. Biraq ýaqyt óte kele bul bilimim qajetsiz bol­ǵandyqtan, umytylyp qaldy. Bir kúni balalarǵa arnalǵan ensıklopedııadan ıntegraldyń ne úshin kerek ekeniniń my­salmen berilgen ońaı túsindirmesin oqydym.

Shyn máninde qıyn degen nárselerdiń ońaı túsindirmesi bar ekenin barlyǵymyz bile bermeımiz. Muny barlyq nársege de qatysty aıtýǵa bolady dep oılaımyn. Sońǵy kezderi adamnyń damýyna baılanysty oqyp júrgen kitaptarda kóp zertteýshiler óz oılaryn tek ǵylymı turǵydan dáleldep qana qoımaı, óz tájirıbesi, kúndelikti ómirde bolǵan oqıǵalar, oǵan ózderi men basqa adamdardyń reaksııasyn sıpattaý arqyly túsindirip, túrli qorytyndylar jasap jatady. Sondyqtan dárigerler nemese ár salanyń tanymal mamandary túsinikti tilmen kitaptar jazyp, onysy bestsellerge aınalyp jatady. Eýropada nemese AQSh-ta bestseller bolǵan kitapty túrli tilderge aýdarady, sol arqyly olardyń tanymaldylyǵy odan saıyn arta túsedi. Qazaq tiline mundaı ádebıetter tikeleı aýdarylmaıtyndyqtan, biz ony kóbinese aǵylshyn nemese orys tili arqyly oqyp jatamyz. Solardyń birazy kvant fızıkasyna silteme jasap, oılaryn túsindirýge tyrysady.

Kvant fızıkasy degen tirkestiń ózi, bir qaraǵanda, túsiniksiz jáne qajet emes bolyp kórinýi múmkin. Árıne, eshkim basyn qatyrǵysy kelmeıdi ǵoı. Degenmen osy tirkesti estigende ár adam bilýge tıis nárseler bar, onyń eń bastysy – «bári tolqynnan turady», «kvant fızıkasy – sıqyr emes, ol matematıkalyq erejeler men prınsıpterge negizdelgen» jáne «kvant fızıkasy teorııamen emes, tájirıbelermen sıpattalady».

Kvant fızıkasy men adamnyń sana-sezimin qalaı baılanystyrýǵa bolady? Suraqty dál osylaı qoımasa da, kitabynyń birinshi taraýyn «Kvant adamy» dep bastaǵan dáriger Djo Dıspenza «Breaking the habit of being yourself: How to lose your mind and create a new one» kitabynda beısana kúshi arqyly ómirdi qalaı ózgertýge bolatynyn, adamnyń da álem sııaqty energııadan turatynyn aıta kele, «ár adam ózin tulǵa retinde qalaı sezinse, búkil álemdik sana da ózin solaı sezine alady» deıdi. Iаǵnı ǵalamdyq (ýnıversaldy) sana «bárin kórip turady, oǵan bizdiń oılarymyz, armandarymyz, áreketterimiz jáne qalaýlarymyz da belgili. ...Eger siz ómirińizde qatty qınalǵan bolsańyz, ol sizdiń mıyńyz ben deneńizde saqtalyp qalady da, oılaryńyz ben sezimderińiz arqyly shyǵady, ıaǵnı siz kvant órisine azap pen beınet dabylyn jiberesiz, al ol sizge soǵan sáıkes mentaldy jáne emosıonaldy reaksııany qaıtarady». Iаǵnı sizdiń oıyńyz «men qınalyp jatyrmyn» degen belgi jibergende, sezimińiz sol sezimge sáıkes oqıǵany ózine tartady, sonymen siz odan saıyn qınalyp, azap shegýge májbúr bolasyz.

Osydan mynadaı qorytyndy jasaýǵa bolady: siz ózińizdi jamandap, «Meniń qolymnan eshteńe kelmeıdi, jolym bolmaıdy, oqýǵa túspeımin, ádemi emespin, muny úırene almaımyn, ýaqytym joq, úlgermeımin» degen saıyn, sol oıyńyzǵa sáıkes nátıje alasyz.

Adamnyń boıynda ózin-ózi qurtatyn jaman ádetter bolady. Osy ádetterdi ózgertýge bola ma? Osy ádetterdiń ornyna ózińdi damytatyn, basqa deńgeıge kóteretin ádetter qalyptasý úshin ne isteý kerek?

Dáriger Dıspenzanyń pikirinshe, «osy­ǵan deıin ómirińizdi ózgertkińiz kelgen áreketterdiń báriniń sátti bolmaýynyń bir sebebi – oıyńyzdyń shektelgeninen, múmkin siz tek qana syrtqy jaǵdaılar ózgerýi kerek dep oılaǵan bolarsyz». Shynymen ózgeremin degenderge Djo Dıspenzanyń keńesteri bylaı sıpattalady. Burynǵy sezimderińiz men oılaryńyzdy qaıta-qaıta jańǵyrta bermeńiz, óıtkeni siz dál sondaı ómirlik jaǵdaıattardy jáne sezimderdi týdyryp jatyrsyz, sol arqyly birdeı qıyndyqtarǵa tap bola beresiz. Burynǵy ózińizden bas tartyńyz, ıaǵnı deneńizdiń ár bólshegi jattap qalǵan sezimderdi basqasymen aýystyrýyńyz kerek. Bul úshin qorshaǵan orta, dene jáne ýaqyttan asyp túsýińiz kerek. Adamnyń mıy úırenshikti nárselerdi qaıtalaı bergendi jaqsy kóredi bir ýaqytta turady, bir jolmen jumysyna barady, kúnde birdeı mindetterdi atqarady, birdeı adamdarmen qarym-qatynasqa túsedi, onymen qoımaı ómirinde jańa bir nárseniń paıda bolǵanyn qalaıdy. Al ǵylymda dáleldenip qoıylǵanyndaı kúnde birdeı derekterdi engize otyryp, jańa nátıje alýǵa bolmaıtynyn umytyp kete beremiz. Adam tek qana oıyn emes, sonymen birge áreketin de ózgertýi tıis.

Ár adamnyń boıynda ózine ǵana tán minez-qulyq, júris-turys modeli bar. Biraq barlyq bále jaǵymsyz oılar, keri tartatyn ádetter, senimsizdikten bolady. Kóbinese adam qatty kúızelis, psıhologııalyq zaqym nemese qaıǵyly habar alǵanda ózgeredi dep jatady. Biraq ózgerý úshin tek qana qıyndyq pen azap ne qaıǵy-qasiretti kútip otyrýǵa bolmaıdy, olar kelse, siz onsyz da ózgeresiz ǵoı.

Bul aıtylǵandar ońaı jáne túsinikti nárseler sııaqty. Degenmen ony túısiný jáne júzege asyrý ońaı bolmaı tur. Sondyqtan ózgerý úshin, ásirese, jańa til úırenýde, sportpen aınalysýda, óz kásibińizdi ashýda, salamatty ómir saltyn ustanýda bar erik-jigerińizdi salyńyz. Adam barlyq nársege beıimdeletin jáne daǵdylanatyn bolǵandyqtan, ózimizdi tek qana jaqsylyqqa, keńdikke, tapqyrlyqqa, sanalylyqqa tár­bıeleıik.

Baqytgúl SALYHOVA,

pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda geologtar alleıasy ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 19:25

Oralda Juban Moldaǵalıevke eskertkish ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 18:43

Shekten shyqqan ahýal joq

Aımaqtar • Búgin, 15:02

Demalys kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 13:15

Epızootıkalyq jaǵdaı turaqtanýda

Aımaqtar • Búgin, 10:45

Qazaqstanda taǵy 69 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar