Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde qapııada jaý qolyna túsip, tutqynǵa alynǵan qazaq balasy skrıpkany jetik meńgerip, shekti aspapta sheber oınaýynyń nátıjesinde Bethoven, Bah, Mosart syndy klassıkalyq mýzykanyń korıfeılerin ómirge ákelgen nemisterdiń ózin tańdaı qaqtyrady. Fraıbýrg qalasynda tutqyndardan arnaıy uıymdastyrylǵan konsertte Shýbert, Verdı, Paganını, Chaıkovskııdeı mýzyka maıtalmandarynyń shyǵarmalarymen qatar, halyq áni «Elim-aıdy» oınap, Eýropa tórinde azaly áýenniń zaryn tógedi. О́nerli jannyń aqsúıek aspapty erkin ıgergen kásibı sheberligine tánti bolǵan jaý eli sóıtip óner qudireti aldynda bas ıip, talantty jannyń ómirin saqtap qalady. Sózsiz, bul – ónerdiń qudireti!
Iá, Tolǵanbaev taǵdyry qaı jaǵynan kelgende de taýqymetti hám taǵylymdy. Tutas ǵumyry qaıshylyqqa toly óner ıesiniń shytyrman ómiri dramatýrgııaǵa suranyp-aq tur. Tek jazatyn qalam ıesi men qoıatyn rejısser tabylsa... Jaqynda osy olqylyqtyń orny tolyp, Astanadaǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń májilis zalynda Aıtkesh Tolǵanbaev taǵdyrynan syr qozǵaıtyn «Skrıpkashy» qoıylymynyń tusaýy kesildi.
Jalpy, sońǵy ýaqytta sheteldik rejısserlerdiń qazaq óneri men dańqty tulǵalarynyń ómir tarıhyn tanýǵa degen yntasy, ultymyzdyń qaıratker uldarynyń talanty men sheberligin óner tilinde sóıletýge degen qyzyǵýshylyǵy baıqalady. Kúni keshe Gollıvýd rejısseri Djef Vespa án atasy – Ámire Qashaýbaevtyń ómirin kıno tilinde kestelese, búgin, mine, aýstrııalyq rejısser Lýkas Sejpık (Lucas Cejpek) sańlaq skrıpkashy Aıtkesh Tolǵanbaev jaıyndaǵy «Skrıpkashy» qoıylymyn elorda tórinde sahnalady. Ssenarııge óner ıesiniń «Qatal taǵdyr tálkegi» atty kitaby ózek boldy.
«Osydan 3-4 aı buryn Aýstrııa elshiligi Qazaqstanmen birlesip Astananyń 20 jyldyq mereıtoıyna oraı jańashyl baǵyttaǵy jaqsy bir jobany júzege asyrýdy oıǵa alǵan bolatyn. О́zim ádebıet salasynda bilim alǵannan keıin, meni árdaıym teatrmen baılanysty jobalar qyzyqtyratyn. Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń rektory Aıman Musahojaevamen jolyǵyp, oıymdy aıtqan kezde, birden qoldaý tapty. Áńgime arasynda Venada bolǵan, tutqynda júrip te óneriniń arqasynda dańqqa bólengen, keıin tutqynnan bosaǵan soń óz eline kelip kóp taýqymet kórgen Qazaqstannyń áıgili skrıpkashysy Aıtkesh Tolǵanbaev jaıynda estidim. Bul taqyryp meni qatty qyzyqtyrdy. Ýnıversıtettiń ustazy Roza Muqanova hanymmen kezdesip, pikirlesip, stýdenttermen birlesken joba jasaımyz dep sheshtik. Sóıtip stýdentter pesa jazdy. Al men óz tarapymnan Aýstrııadan rejısser shaqyryp, bas-aıaǵy 1 aı ýaqyttyń ishinde osyndaı aýqymdy jumysty ómirge ákeldik. Menińshe joba óte sátti shyqty jáne de bul jumysty Qazaqstan men Aýstrııa arasyndaǵy mádenı-dostyq baılanysty nyǵaıtýǵa baǵyttalyp jatqan ıgi bastamalardyń biri dep sanaımyn», deıdi Aýstrııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Gerhard Saıler myrza.
«Skrıpkashy» – Aýstrııanyń Qazaqstandaǵy elshiligi men Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń birlesken jobasy. Bul qoıylymnyń ereksheligi sol – rejısser tańdaýy ýnıversıtettiń I jáne II kýrs stýdentterine túsipti. Iаǵnı dramatýrgııadan bastap, rejısserlik sheberlik, akterlik óner, ssenografııa, dybys, jaryq qoıý – barlyǵy da tikeleı stýdentterdiń atsalysýymen júzege asty. О́ner ýnıversıtetiniń jazýshy-dramatýrg Roza Muqanova sheberhanasynda tálim alyp jatqan stýdentter birlese otyryp ádebı negiz, ıaǵnı pesany jazyp shyqsa, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, rejısser Ersaıyn Tápenov pen Qazaqstannyń halyq ártisi, akter Tilektes Meıramovtyń shákirtteri qoıylymnyń kórkemdik turǵydan birtutas dúnıege aınalýy jolynda ter tókti.
«Teatr da, kıno da ujymdyq óner bolǵandyqtan, bul sala mamandarynyń birin-biri túsinip, ortaq birlikte jumys isteýi asa mańyzdy. Lýkas Sejpık (Lucas Cejpek) myrzamen birlese qoıylym qoıýǵa kirisken kezde bizdiń eń áýeli tap bolǵan qıyndyǵymyz osy boldy. Máselen, dramatýrgterdiń jazǵan mátinin, qazaqy baı tildi jattaý men sahnada aıtýǵa kelgen kezde akterler biraz qara terge tústi. О́ıtkeni jastarda aýyzeki tilde sóıleýde oryssha aksent basym. Qazaqtyń kúrdeli tirkesterin óz sózderine almastyryp aıtý sııaqty kedergiler kezdesti. Biz búginde teatr sahnasynda júrgen akterlerdiń sóz saptaýyna, daýys pen ún qubyltýyna kóp syn aıtamyz. Ol sahnada emes, eń áýeli ýnıversıtette qalyptasýy kerek. Sol úshin de dramatýrgııada nemese teatrtaný men kınotaný salasynda oqıtyn stýdentterdiń bolashaq akterlermen etene jumys isteýi túlekterimizdiń kásibı deńgeıde kemeldenýine úlken septigin tıgizetinine qoıylymdy daıyndaǵan bir aı ýaqyttyń ishinde anyq kóz jetkizdik. Bul qaı-qaısymyz úshin de úlken tájirıbe mektebi bolǵany anyq», deıdi joba jetekshisi Roza Muqanova.
Qolymyzǵa tıgen «Skrıpkashy» degen jazýy bar qoıylym baǵdarlamasyna kóz júgirtkennen-aq ýnıversıtet stýdentteriniń bul aıtýly jobaǵa asa yjdaǵattylyqpen daıyndalǵanyna ishteı senip úlgerdik. Negizinen drama janrynda sahnalanǵanymen, rejısser qoıylymdy barynsha skrıpkanyń áýezdi áýenimen árleýge basymdyq beripti. Onysy zańdy da. Áıgili ónerpaz jaıly qoıylǵan spektakldi osy bir ǵalamat skrıpka úninsiz elesteý de múmkin emes sebebi.
Tolǵanbaev taǵdyryn dramatýrgııa qalybyna túsirip, sahnalyq jan bitirgen stýdentter eńbegi kóńilge qurmet ornyqtyrdy. Sahnanyń kórkemdik talaby turǵysynan jan-jaqty izdengenderi baıqalady. Onyń ústine, ýaqyttyń da tapshylyǵy jas ónerpazdardy shıryqtyryp hám shynyqtyrǵany anyq. Bas-aıaǵy bir aı ýaqytta daıyndalǵan qoıylymnyń negizgi jumysyn rejısser Lýkas Sejpık (Lucas Cejpek) onlaın baılanys arqyly baqylaýda ustaǵan. Internet arqyly tildesýdiń nátıjesinde ómirge kelgen spektakldiń tusaýkeserine arnaıy qatysqan rejısser ýnıversıtet stýdentteriniń talaby men talantyna tánti bolǵanyn jetkizdi.
«Áli oqý ornyn aıaqtamasa da bul balalardyń kózinen jastyq jalyndy, ónerge degen qushtarlyqty kórdim. Ýnıversıtette jastardy tárbıeleýdiń úlken mektebi qalyptasqanyn baıqaýǵa bolady. Sol sebepti de qashyqtyqta jumys isteý bizge asa qatty qıyndyq týdyra qoıǵan joq. Bir-birimizdiń oıymyzdy birden túsinip, jumysqa kirisip kettik. Aldaǵy ýaqytta mundaı jobalar jalǵasyn taýyp jatsa, áli de jaqsy jumystar ómirge keledi dep senemin», deıdi rejısser.
Árıne stýdenttik jumys bolǵannan keıin qoıylymǵa da barynsha sol ólshemmen qarap, sol talap turǵysynan baǵa berýge tyrystyq. Bizdi qýantqany – stýdentter júzindegi jalyn atqan ónerge degen qushtarlyq pen súıispenshilik boldy. Ol qýat, ásirese Aıtkesh rólinde kóringen «Drama tea-
try jáne kıno akter» mamandyǵy boıynsha tálim alyp jatqan II kýrs stýdenti Ýálıhan О́mirovtiń, Marııa – Aıdana Ábenova, Sáýleta – Nazerke Qalpaqova, Artýr – Azamat Jarylqasyn, Shmıdt – Nursultan Egizbaı, Pahan – Darhan Aldońǵarov, tergeýshi Nurlyhan Faızıev jáne taǵy da basqa qoıylymǵa atsalysqan jastar janary men deminen anyq sezildi. Osy tusta erekshe atap ótýge turarlyq jumys – kınoteledramatýrgııa mamandyǵy stýdentteriniń pesa jazýdaǵy izdenisi. Oqıǵasy qyzyqty, tili jatyq, oıy oramdy sahnalyq shyǵarmany jazýdaǵy stýdentterdiń alǵashqy aıaqalysy óte quptarlyq. Sondaı-aq bul aıtýly jumystyń taǵy bir jańalyǵy – Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń rektory Aıman Musahojaevanyń qoldaýymen ómirge kelgen spektakldi tamashalaýǵa Aıtkesh Tolǵanbaevtyń qyzy Sáýleta Tolǵanbaeva Almatydan arnaıy kelip, jastardyń talpynysyna oń baǵasyn berdi.
«Qoıylymdy tamashalap, ótken kúnder kóz aldymnan ótkendeı bolyp, erekshe áserde turmyn. Árıne óner bolǵannan keıin tarıhı shyndyqpen birge kórkem shyndyq ta qosa óriledi ǵoı. Sol turǵydan kelgende, Marııa beınesin de ómirde bolǵan oqıǵadaı qabyldadym. Shyn máninde, ákem men Marııanyń arasynda eshqandaı baılanys bolmaǵan. Biraq soǵan qaramastan, Marııa rólin oınaǵan Aıdana Ábenovanyń izdenisi meni tánti etti. Kórip otyryp súısindim. Ákemniń atyn, ónerin qaıta jańǵyrtyp, teatr tilinde ómir syılaýǵa atsalysqan barsha adamǵa alǵysymdy bildiremin. Bul qoıylym meni erekshe tolqytty. Bolashaqta ákemniń beınesi tek ýnıversıtet sahnasymen shektelmeı, úlken teatrlarda da qoıylatynyna senemin», dep asyldyń synyǵy barsha ujymǵa rızashylyǵyn jetkizdi.
Rasymen de, bul joba ózgeni aıtpaǵanda, stýdentterge kásibı maman retinde ózine degen senimmen qatar, úlken shabyt ta syılaǵany sózsiz. Dramatýrgııa mamandyǵynyń stýdentteri eger shyn eńbektense, jazǵan pesalarynyń sahnaǵa qoıylatynyna, bolashaq akterler naǵyz óner adamdarynsha izdenisin kópshilik nazaryna usynyp, ózderin ónerdiń tól ókili retinde sezinýlerine múmkindik aldy, óz talaptary men talanttaryna senip úırendi. Bir aı boıy tógilgen mańdaı ter eńbektiń óteýi – ol kórermenniń tolassyz soǵylǵan qoshemeti men ystyq yqylasy ekenin tuńǵysh ret sezinip, tek óner ǵana syılaı alatyn úlken baqytty bastarynan ótkerip kórdi. Jasaǵan jumystary jaqsy bolsyn, meıli kemshilik ketsin, bas-
tysy – óner týdyrý mashaqatyn júrekterinen ótkizip, sezindi. Basty jeńis te osy, bizdińshe.
Nazerke JUMABAI,
«Egemen Qazaqstan»
