23 Mamyr, 2018

Mektep valsi týraly oı

842 retkórsetildi

Sońǵy qońyraý – mektep bitirýshi túlekterdiń janyn terbetetin aıaýly sát. Alaburtqan sezim, alyp-ushqan arman, úmit pen kúdik. Odan ózge? Mektep valsi. Iá, mektep valsi týraly ár júrek túkpirinde jazylmaǵan bir-bir shyǵarma bar shyǵar. Bul – mektep qabyrǵasymen, dos-qurbylarmen ǵana qoshtasý emes, ishte buǵyp jatqan móldir, alǵashqy alaquıyn sezimdermen de qoshtasý.

Sońǵy qońyraý merekesi umyt bola bastaǵan syrly sezimderdi eske túsiredi. Eske túser taǵy bir jaıt bar. Qazaq mektepterinde, aralas mektepterde mektep valsine arnalǵan ana tilimizdegi án nege oryndalmaıdy? Sońǵy qońyraý saltanattaryna talaı kýá bolyp júrmiz. Bári jarasymdy bolyp kele jatqanda orys tilinde oınalatyn áýender kóńildi nildeı buzady. V.Tolkýnova, S.Rotarý jáne basqa da Reseı estradasynyń juldyzdary oryndaıtyn «Poslednıı zvonok», «Shkolnye dnı», «Shkolnyı vals» sııaqty ánder qazaq mektepterindegi bilim merekelerinen qalmaı kele jatqaly qashan?!. Máselen, «Kogda ýıdem so shkolnogo dvora, pod zvýkı nestareıýshego valsa, ýchıtel nas provodıt do ýgla, ı vnov – nazad, ı vnov emý s ýtra – vstrechaı, ýchı ı snova rasstavaısıa, kogda ýıdem so shkolnogo dvora», dep keletin orys tilindegi án mátini ábden sińisti boldy. Ustazdyń da, ata-ananyń da, oqýshynyń da jarǵaq qulaǵyna jaqyn, ulttyq sana-sezim selt etpeıdi. 

Árıne mýzykada shekara joq. Biraq Qazaqstan boıynsha atalyp ótetin bilim merekesinde rýhymyzǵa jaqyn, ishki bolmysymyzdan qaınap shyqqan shyǵarma shyrqalsa, ulttyq tárbıeniń taǵy bir túri bolmaı ma?! Mekteptiń mindeti – bilimmen birge ult dánegin egý ǵoı. Myń bolǵyr A.Zataevıch jaryqtyqtyń qorjynyn toltyrǵan qazaq dalasynan sońǵy qońyraý únindeı syńǵyrlaǵan án tabylady. 

Qazir ǵalamtorǵa júgingen zaman. Aýyrdyń ústimen, jeńildiń astymen júrýge daǵdylaný eńbek etýdi ǵana emes, jadymyzdy da joǵaltyp jatyr. «Mektep valsi» týraly án izdegende mektep ákimshiligi men ujymy ǵalamtordyń «ǵalamatyn» paıdalanbaq bolatyny jasyryn emes. Alaıda ınternet mektep týraly vals pen romanstardyń túr-túrin usynǵanymen, bul shyǵarmalar keıbir aǵaıyndarymyz syndy orys tilinde shúldirleı jóneledi. Ustazdar men oqýshylar ári-beri izdep ǵalamtordan qazaq tilindegi «Mektep valsi» tabylmaǵan soń amal joq, bógde tildegi ánderdi qoıady. Mýzyka páninen sabaq júrgizetin muǵalimder halyq ánderi men kompozıtorlarynyń murasynan bólek, el arasyndaǵy án-jyrǵa da qanyq bolsa, mundaı qysyltaıańnan jol taýyp ketýge bolady. Ondaı deńgeı qaıda?.. Kópshilik mektepterde Ábilahat Espaevtyń áıgili «Ustazym» áni aıtylady. Júrekke jyly tıetin án. Al shyrq úıirile bıleıtin «Mektep valsine» kelgende tosylyp qalamyz. Qudaı-aý, osyndaıda aqyn Aıjaryq Abylqasymovtyń sebezdep quıǵan aq jaýyndaı «Mektep bitirýshiler valsi» (ánin jazǵan Qaırat Janbaýov) shyǵarmasy qalaısha eske túspeıdi? Bul án Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Úrjar aýdanynyń mektepterinde jıi aıtylady. Ásirese taǵdyrly aqynnyń ózi turatyn Qabanbaı men sol aýylǵa jaqyn Qarabulaq jáne Barlyq-Arasan eldi mekenderindegi orta mektepterdiń jergilikti dástúrli mektep valsine aınalǵan. 

Ánniń alǵashqy shýmaǵynyń ózi adamdy tez elitip ala jóneledi: «Mekteptiń qońyraýy, sońǵy ret syldyr etti, qoshtasar keldi ýaqyt, júregim dir-dir etti». Budan ári qaraı qaıyrmasy da qaıyryla soqqan tolqyndaı jan-dúnıeńizdi jalqy sát jan-jaqqa jeteleıdi: «Tebirendi tanys kóńil, belgisiz jol bastalyp, sen alǵash valske bul – shaqyrdyń sál jasqanyp. Jap-jaqyn bolsaq ta endi, sen maǵan qara tynbaı. O, vals, sharshat meni, esimde qalatyndaı!» Al ekinshi shýmaǵy balalyqpen de, mekteppen de qoshtasý syryndaı tógiledi: «Ustazym kúlimdegen, shynymen qalasyń ba, balalyq búginmenen buldyrap barasyń ba? Saǵynyp turǵandaımyn, senderdi kóp kún kórmeı, men áıteý armandaımyn, mektepten ketkim kelmeı...».

Terbelgen áni sońǵy qońyraýǵa suranyp-aq tur. Sózi jattaýǵa ońaı ári búgingi kóp kúldi-badammen salystyrýǵa kelmeıtin mazmundy. Mýzykalyq árleýden ótkizip, tunyq daýysty talantty ánshiler oryndasa, ánniń de, ánshiniń de baǵyn ashady.

Jalpy, elimizdegi myńdaǵan mektep­terdegi «Sońǵy qońyraý» merekelik sharasynyń ulttyq naqyshtaǵy ánderin bir izge túsirip bekitýdi «tamyz máslıhaty», «Jyl muǵalimi» sııaqty pedagogterge arnalǵan keleli basqosýlarda án-kúı saba­ǵynyń ustazdary men tárbıe isi jónindegi meńgerýshileri arqyly júzege asyrýǵa bolady. Bul máseleni jergilikti jerde uıymdastyrýdy qalalyq, aýdandyq bilim jáne ishki saıasat bólimderine júktese, alynbaıtyn asý bolmas. Jyl saıyn júz myń­daǵan túlektiń júreginen oryn alsa, esti án de ǵumyr súredi, ulttyq mýzyka qazynasy da umytylmaıdy, respýblıka mektepteri de rııasyz qabyldaıdy. Bul úshin qorjyndaǵy jaqsy ánderdi zamanaýı árleýmen jazyp, ǵalamtorǵa salý jetkilikti.

Dýman ANASh,
«Egemen Qazaqstan»

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taldyqorǵanda 5 myń aǵash otyrǵyzyldy

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Keı óńirlerde aýa-raıy ózgeredi

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Iesiz zyndan. Dıdar AMANTAI

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Senatorlar senbilikke shyqty

Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Berdibek Saparbaev Aqtaý emhanalaryn aralady

Medısına • 11 Qazan, 2019

NZM IýNESKO syıaqysyna laıyq dep tanyldy

Qazaqstan • 11 Qazan, 2019

Oralda «LATYN FEST» jastar forýmy ótti

Aımaqtar • 11 Qazan, 2019

Uqsas jańalyqtar