15 Maýsym, 2018

«Minecraft»: eńbekke jeteleı me, eliktire me?

683 retkórsetildi

Búginde balalardy eliktirip, baýrap alatyn qyzyqtardyń sany jetkilikti. Barlyǵy jetkinshektiń oı-órisiniń damýyna, fızıkalyq turǵyda shyńdalýyna, jan-jaqty bolyp ósýine yqpal ete me, joq álde zııandy tustary molyraq pa?

Jýyrda WhatsApp jelisinde aqparat tarady. Onda balalardyń esi kete, berile oınaıtyn «Minecraft» oıynynan túnniń bir ýaǵynda «Tósegińnen tur, terezeńniń aldyna shyq, úsh ret alaqanyńdy soǵyp, sosyn terezeden sekir» degen sıpatta balaǵa buıryq kelgeni aıtylady. Al uıqyly- oıaý bala súıikti oıynynan jiberilgen buıryqty buljytpaı oryndaıdy. Árıne bul aqparattyń shyn-ótirigi quzyrly organdar tarapynan tekserile jatar. Biraq baqylaýsyz oınaǵan balanyń jadyn jaýlap alǵan oıyn onyń túsine kirýi de múmkin ǵoı. Sondyqtan ata-analardyń baýyr eti balasynyń gadjetten qandaı oıyn oınaıtynyn qadaǵalaǵany asa qajet. Sondaı-aq oqys oqıǵalardan saqtaný úshin tún balasy balanyń smartfondy basyna jastanyp uıyqtaýyna jol bermeı, sóndirip qoıǵany abzal. Jazǵy demalys ýaqytynda balalardyń nemen aınalysyp júrgenin únemi nazarda ustaý kerektigi jónindegi ata-ananyń alańdaýshylyǵy baıqalǵan habarlama eldi edáýir eleńdetti. 

Osydan keıin árkimniń de balasy men nemeresine osynaý oıyndy bilesiń be dep suraq qoıary anyq. Biz de 7 jasar neme­remizden suradyq. «Iá, bul óte qyzyq oıyn. Men de oınaımyn, onda qurylyspen aınalysyp úıler turǵyzasyń, altyn alý úshin shahta qazasyń, aýylǵa baryp sábiz egip, aǵash jonyp, túrli jumys isteısiń, sýdan sekiresiń», deıdi nemeremiz. «Bul oıynda «sekir» dep aıtady eken ǵoı, ondaı jaman oıyndy oınama, qurysyn» dedik. «Iá, durys emes nárseni jasaýǵa bolmaıtynyn bilemin, sekirmeımin. Ol bala shahtaǵa sekirip túsken shyǵar, men eshqashan sekirmeımin», dep jaýap berdi. Budan keıin boıyńyzdy úreı bıleıtini anyq. Qorqynyshty.

Ras, búginde gadjetke táýeldilik, ondaǵy oıyn álemine súńgý bel alyp ketti. Jelilerge kirip tegin oınaı ber. Biraq ár qoldanýshy kirgen saıyn oıyndy oılap tapqan jan­dardyń qaltalary qalyńdaı túsýde. Son­dyqtan da jańartylǵan nusqalary shyǵa­ry­lyp, úzdiksiz aınalyp jatqan ıirimder ár kirgen saıyn bala-shaǵany eliktire túsedi. Ásirese búldirshinder úshin zııany zor. Kompıýterlik baǵdarlamalar arqy­ly jetildirilip, jyl ótken saıyn «tut­qyndarynyń» sanyn ulǵaıtyp otyr­ǵan osyndaı oıyndarǵa keshendi zertteý júrgizgen ǵalymdar munyń tek mıdyń kórý, qol-aıaqty qımyldatý tárizdi ǵana bólikteriniń jumys isteýi men damýyna áser etip, qalǵan emosııany basqarý, oqý, úırený syndy bólikterin «uıqyda» ustaıtynyn anyqtaǵan. Bir qaraǵanda «Minecraft» oıyny balany oılaýǵa jeteleıtindeı, úı turǵyzyp, shahta qazyp, baılyq taýyp, mal baǵyp, egin egip degendeı paıdaly ister­di vırtýaldy bolsa da úıretetindeı kó­ri­­nedi. «Alaıda oıynnyń kreatıvtiligi baǵ­­darlamasynyń negizinde jatyr. Onda kóp­tegen kombınasııalar qarastyrylyp, balalar ózderine beımálim álemdi zerttep, óz qolymen qurastyrady. Bul úshin qajetti qural-jabdyqtar da beriledi. Sondyqtan ony shyǵarmashylyq turǵydaǵy oıyn dep oılap qalýǵa bolǵandaı. Alaıda oıynnyń ashyq fınaly joq. Sondyqtan únemi úı soǵý, shahta qazý sııaqty bitpeıtin mindetter legi balany jalyqtyryp, dińkeletedi. Zertteý ýaqytynda jetkinshekterdiń úzdiksiz oıynnan soń tyz etip tez ashýlanatynyn, sharshap qalatynyn anyq kórdik. Bul – balalar úshin óte zııandy oıynnyń biri» degen qorytyndyǵa kelipti ózderiniń zertteýlerinde Robert Peızonaý, Iýna Lı atty ǵalymdar.

Atalǵan oıynǵa ádeıilep kirip, maqsat­ty túrde ashyp kórgenbiz. Shynynda «Maınkraft» batyry tynymsyz kórinedi. Ǵımarat salý úshin qum jınap, kirpish quıyp, esik-tereze úshin aǵash jonyp, ashyǵyp qalmas úshin tamaǵyn, as-sýyn ázirlep, onyń qoryn jasap, kókónister egip, kútip-baptap, sonyń bárin júzege asyrý úshin shahta qazyp, altyn, kúmis óndirip, syńǵyrlatyp tıyn-teben jınap tynymsyz qarekette júrgen, qajet bolsa, tereń sýdan da, bıik quzdan da qoryqpaıtyn jaýjúrek batyr, qolynan kelmeıtini joq has sheber. Biraq oıyn arqyly bala qııalyn jaýlap, endi anany istep bitirgen soń mynany basta, ǵımaratyń salynyp, aqshań kóbeıdi. Ústi-ústine molaıtyp, irgeńdi keńeıtýińe múmkindik mol dep elitken ústine elitip, ıektep áketetin oıynnyń quryǵy tym uzyn kóringen. Bul az degendeı, tań atpastan eldiń barlyǵy shyrt uıqyda jatqanda buıryq túsip, shahtaǵa sekirip túsip, mol aqshany tez al degenge uıqyly oıaý jetkinshek terezeden qarǵyp ketse, orny tolmas ókinishtiń ózekti órteri anyq.

Sol sebepti balańyzǵa ýaqyt bólip júrsiz be, bos ýaqytynda nemen aınalysady, qandaı oıyndar oınaıdy? Dalaǵa shyǵyp oınaı ma, álde kózin súzip, tek kompıýter, gadjet pen planshettiń aldynda otyra ma degen saýaldarǵa bir ýaq jaýap berip kórińizshi. Bir mezgil otbasyńyzǵa kóńil bólip, birge qydyryp, birge kitap oqyp, birge eńbek etip baıqańyzshy. Áıtpese balalar men nemereni gadjet tárbıelep jatqandaı áserdemiz...

Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
 

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodarda ekobazar ashyldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar