19 Maýsym, 2018

Araılanǵan, abattanǵan Astanam!

314 retkórsetildi

Mahambet «Edildiń boıy en toǵaı, el qondyrsam dep edim» dep jalyndy jyryna qosqandaı, búginde eńsesi bıiktegen elorda kóz aldymyzda qanatyn jaıyp, ósip-órkendep, sary dalanyń sánine sán qosqan kerim qalaǵa aınalǵany anyq.

Táýelsizdikke qol jetken tusta Saryarqanyń tósindegi Selınogradtyń beınesi de atyna saı bolatyn. Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgeremiz dep jan-jaqtan aǵylyp kelip, odan qalyp qoıyp qonystanyp, bara-bara qala ishinde qazaq úni kóshede kómeskilenip, al kóp ishinen birdi-ekili shyqqan az daýys qumyǵyp, bastyryqta qalatyndaı kúı keshken. Biraq eldik murat synǵa túskende taıtalastan taıynbaıtyndyqtaryn da tanytyp, Qanjyǵaly qart Bógenbaıdyń qutty mekeni – Ereımentaýda ortalyǵy bolady degen nemis avtonomııasyn qurýǵa qarsylyq tanytqan rýhy bar qalanyń táýelsizdik bergen jańa tynysy 1998 jyly keńip sala berdi.

О́zge emes, óz ul-qyzdary kelip, Saryarqa­nyń salqyn samalyna júzderin tosyp, erkeleı aqqan Esildiń syl­dyryna qulaq túre, elordanyń tusaý­keser toıyna qaıtkende de úlgerýge tıispiz dep tań shapaǵymen talasa turyp, daıyndyqty torǵyndy keshterde de tynbastan jalǵastyra beretin. Sol kezdegi Aqmola kósheleri qaınaǵan qurylys alańy edi. Tas tósep jatqan qurylysshynyń janynan sekirip ótip, salynyp jatqan, jóndeý júrgizilip ǵımarattyń arasynan synalap ótý úırenshikti jaıǵa aınalǵan. Qazirgideı jóndeý júretin kósheni jaýyp qoıý degen de bolmaıtyn. О́ıtkeni jaǵalaı qurylys. Báriniń oıy mejeli kúni jumystaryn bitirip, Astana kúnindegi qýanyshqa saqadaı saı turý. Ýaqytpen sanaspaı, uıqy-kúlki kórmeı, tynbastan qanshama jumys atqaryldy deseńizshi?!

Kópten kútken kún de kelip jetti. Astananyń tusaýkeseri bolatyn kúni qala boı túzegen jas arýdaı taranyp, sylanyp, sulýlanyp turǵan edi. Sodan beri de 20 jyl ótip ketipti. Osy jyldar elordamyzdyń syrtqy beınesin de, ishki mazmunyn da tolyqtaı ózgertti. Qalanyń baıyrǵy kóshe­lerinde terezeleri topyraqqa belden enip, japyraıyp turǵan úıler buzylyp, qanshama eńseli kósheler boı kóterdi. «Sakko Vansettı», «Karl Marks», «Delegatskıı», «Oktıabrskıı» jáne basqa da tolyp jatqan kósheler qulaqqa jaǵymdy, janǵa jyly tıer, halqymyzdyń aıaýly ul-qyzdarynyń esim­derin, ulttyq múddege saı ataýlardy aldy. 

20 jyl buryn 37 mekteptiń bireýi ǵana qazaqsha bolsa, qazir mektep sany uldar men qyzdarǵa bólek ashylǵan eki qazaq-túrik lıseıin qospaǵanda – 84, al olardyń deni qazaq mektepteri eken. Ol kezde Astanada meshit te mektep tárizdi jalǵyz edi. Ortalyq bazar janyndaǵy meshitke (Ol kezde Sadýaqas Ǵylmanı esimin ıelenbegen) aıt kúni Elbasy kelip, barsha jamaǵattyń qýanǵany da este. Sol ýaqytta qalada jańadan salynǵan ár ǵımarattyń ashylýy úlken mereke bolatyn. Alǵash túrik baýyrlar «Interkontınental» qonaqúıin ashqanda sol kúni qatysa almaǵan qala turǵyndarynyń keıin arnaıy baryp kórgen sátteri de jadymyzda. «Alataý», «Qazaqstan» sport keshenderiniń paıdalanýǵa berilgeni, Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń, «Sınema sıtı» kınoteatrynyń ashylýy mádenı, rýhanı, sportsúıer qaýym úshin qandaı tamasha jańalyqtar bolyp edi.

Astanada búgingideı saýda jáne oıyn-saýyq ortalyqtary da joq-tuǵyn. Eń alǵash «Eýrazııa» saýda ortalyǵy ashylǵanda jurtshylyq ishinde kórme aralap júrgendeı sezinetin. Aýyldan kelgen týystar vokzalda, saýda úılerindegi eskalatorlarǵa tańdanyp, «Báıterek» keshenine shyǵyp, Elbasy alaqanynyń tańbasyna qolyn qoıyp yrymdaǵanyna talaı ret kýá boldyq.

Astana armandar júzege asatyn qalaǵa aınaldy. Jastar úshin qanshama irgeli joǵary oqý oryndary ashyldy. Áý basta olardyń kóshin Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti bastasa, búginde Nazarbaev Ýnıversıtetine ulasqan bilim ordalary 20 jyl ishinde qanshama jasty túletip, qııalarǵa qanat qaqtyrdy.

Beıbitshilik jáne kelisim saraıy, «Han Shatyr» saýda oıyn-saýyq kesheni, «Áziret Sultan» meshiti jáne qalanyń ózge de kórikti jerleri, álemge áıgili sáýletshiler qoltańbalary, eńsesi bıik «Aqorda» rezıdensııasy, Mınıstrlikter úıi jáne basqa da tolyp jatqan keńseler, turǵyn úıler, qonaqúıler men meıramhanalar, qalanyń jasyl beldeýi, shahar ishindegi sansyz saıabaqtar súıikti Astananyń kórkine kórik, ajaryna ajar, symbatyna symbat qosyp tur. Qaraǵan saıyn kóziń de, kóńiliń de súıinedi.

О́tkende kóne Mysyrǵa saıahattap kelip, ushaqtan túsken astanalyq týrıst «Túý, bizdiń Astanamyzǵa jeter qala joq eken. Kaır kósheleriniń lastyǵy sumdyq. Kóneden jetken pıramıda ǵımaratynyń syrty ystalǵany sondaı, bastapqyda qandaı tús bolǵany belgisiz. Kóshesinde aýzy-murnyńdy basyp ázer dem alasyz, aıaǵyńyzdyń asty qoqys. Jarqyraǵan Astanama jeter shahar joq» deıdi.

 Jarqyraı tús! Araılanyp, abattana tús, meniń araıly Astanam!

Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodarda ekobazar ashyldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar