20 Maýsym, 2018

Astyq shyǵymy nege artpaıdy?

294 ret kórsetildi

Keıingi jyldary elimizdiń egin sharýashylyǵy salasyna kelip jatqan jańa tehnologııalardyń nátıjesinde mundaǵy eńbek ónimdiliginiń óse bas­taǵany belgili. 

О́ıtkeni jańa alymdy tuqym sepkish pen kombaın, jer óńdeý quraly burynǵy birneshe tehnıkanyń ornyn almastyra alady. Mine, osynyń esebinen jumsalatyn shyǵyn kólemi qysqaryp, bul eńbektiń ónimdiliginiń ósýine yqpal etýde.

Biraq  ókinishke qaraı, bul jańa tehnıkalar eńbektiń ónimdiligin ósirgenimen, astyq egistikteriniń shyǵymdylyǵyn arttyrýǵa áser ete almaı otyrǵandyǵy seziledi. My­saly, bizdiń elimizdiń astyq egistiginiń árbir gektarynan jınalatyn ónim kólemi osydan elý jyl buryn orta eseppen alǵanda eń ári ketkende 14-15 sentnerden aınalatyn. Qazir de solaı. Sonda gektar berekesi nege óspeıdi? Álde bul bizdiń mańdaıymyzǵa jazylyp qoıylǵan, buljymaıtyn kórsetkish pe? Qazaqstannyń aýa raıy, jer jaǵdaıy osydan artyq ónim jınaýǵa kelmeı me?

Degenmen, «Baptaı bilse, jer jomart» dep atam qazaq tegin aıtpasa kerek. Osyǵan bir mysal retinde alysta jatqanymen jer jaǵdaıy bizge uqsas Kanada elindegi egin shyǵymdylyǵynyń ósý dınamıkasyna toqtala keteıik. Bul elde sońǵy elý jyldan astam ýaqyttyń ishinde astyq shyǵymdylyǵy eki esege jýyq ósken. Jalpy, túsindirip aıtatyn bolsaq, bizdiń elde aýa raıynyń qubylysy jeti jyldyq sıkldy kezeńnen turatyn kórinedi. Sondyqtan da ǵalymdar egin shyǵymdylyǵyn anyqtaýdy ár jeti jylda bir qorytyndylap otyrǵandy durys kóredi eken. Osy boıynsha aıtsaq, Kanadada 1961 jyldan bastalǵan ekinshi jetijyldyqta orta eseppen ár jylǵy gektar shyǵymdylyǵy 14,5 sentnerden aınalsa, úshinshi jetijyldyqta – 16,6, tórtinshi jetijyldyqta – 18,1, besinshi jetijyldyqta – 19,4, altynshyda – 20,1, jetinshide – 22,9, segizinshide – 24,6, toǵyzynshy jetijyldyqta – 30, 2 sentnerden aınalyp, osylaısha ósip otyrǵan. Kezinde bizben birdeı ónim alatyn Kanada jerdi baptap, jańa tehnologııalardy ilkimdi paıdalaný nátıjesinde osyndaı úlken jetistikke jetken. 

Al bizde qalaı? Muny anyqtaý úshin aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy aıtýly ǵalym akademık Mehlıs Súleımenovtiń elimizdiń eń astyqty óńirleriniń biri Qostanaı oblysyndaǵy jaǵdaıdy zertteı otyryp jazǵan «Qazaqstandaǵy egin shyǵymdylyǵy jarty ǵasyrdan beri ósken joq» atty eńbegine toqtalǵanymyz jón sekildi. M.Súleımenov keltirgen derekter boıynsha Qostanaı oblysynda 1953 jyldan bastalǵan birinshi jetijyldyq sıkldy kezeńde ár gektardyń jyldyq ortasha shyǵymdylyǵy 7,5 sentnerden, ekinshi jetijyldyqta – 7,3 sentnerden, úshinshi jetijyldyqta – 10,8 sentnerden, tórtinshisinde – 10 sentnerden, besinshisinde – 10,1, altynshysynda – 9,4, jetinshisinde – 8,9, segizinshisinde – 11,6, toǵyzynshy jetijyldyqta – 10,5 sentnerden aınalǵan. Kórip otyrǵanymyzdaı, oblysta egin shyǵymdylyǵy úshinshi jetijyldyqtan beri, ıaǵnı 1967 jyldan bastap óspegen. Buǵan ne sebep?

Baraev atyndaǵy astyq sharýashylyǵy ǵylymı-óndiristik ortalyǵynyń zerthana meńgerýshisi Qanat Aqshalovtyń uzaq jyldar boıy júrgizgen zertteý jumystarynyń nátıjesi boıynsha jazdyq bıdaıdyń shyǵymdylyǵy ony ósirýde qoldanylatyn tehnologııalarymen tyǵyz baılanysty bolyp keledi.

Elimizdiń soltústik óńirinde erekshe qur­ǵaqshylyq jyldary gektar shyǵymdylyǵy 5-6 sentnerdi ǵana qurasa, topyraqty tıimdi óńdeý, qar toqtatý, tyńaıtqysh sebý, ósimdik qorǵaý quraldaryn engizý sekildi sharalar kesheninen turatyn ıntensıvti tehnologııa­ny qoldaný arqyly osy kórsetkishti 12-15 sentnerge deıin kóterýge bolady eken. Al qurǵaqtaý jyldary jazdyq bıdaıdyń ár gektarynan 8-10 sentnerden ónim alynatyn bolsa, jańaǵydaı ıntensıvti tehnologııany paıdalaný arqyly bul kórsetkishti 18-20 sentnerge jetkizýge bolady. Atalǵan ǵalym eńbegi osyny dáleldep otyr.

Bul ǵylymı málimetter Qostanaı ob­lysyndaǵy «Janahaı» sharýa qoja­lyǵy, «Troıana» JShS sekildi úzdik sharýa­shylyqtar tájirıbesi arqyly odan ári dáleldene túsýde. Atalǵan sharýashylyqtar 2014-2016 jyldary jyl saıyn astyqtyń ár gektarynan orta eseppen 25 sentnerden ónim jınap otyrǵan. «Troıana» JShS basshysy Iýrıı Malyshkonyń aıtýynsha, ol tyńaıtqysh pen ósimdik qorǵaý quraldaryna qosymsha shyǵyn jumsaı otyryp, kórshiles sharýashylyqtarǵa qaraǵanda ár gektardan astyqty 7-8 sentner artyq jınap otyrǵan.

«Berseń – alarsyń, ekseń – orarsyń» deıdi atam qazaq. Egin sharýashylyǵyna naryqtyq qatynastardyń engizilýiniń ózi bizdiń mentalıtettik jaǵdaıymyzda egin shyǵymdylyǵyn arttyrýǵa túbegeıli sebep bola almaıtyny baıqalatyndaı. О́ıtkeni kóptegen sharýa qojalyqtary men JShS basshylary naryqtyń ózin eń aldymen únemdeý dep túsinetindeı. Al jerden birdeńe alý úshin aldymen onyń qunary men ylǵalyn arttyrý kerek qoı. Demek, jer, egin jóninde saýatty kózqaras qalyptaspaıynsha bizdegi astyq shyǵymy artpaıtyn sekildi.

Suńǵat ÁLIPBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Eńbekteri elengen jandar

Oqıǵa • Keshe

"Teledáriger" jobasy ashyldy

Qazaqstan • Keshe

Túrkistan jasyl qalaǵa aınalýda

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar