Bolmysyn búgingi qazaq rýlarynyń deni quraǵan sol noǵaıdyń sýretshisi Álibek Qoılaqaev Qyzylorda qalasyndaǵy kórkemsýret galereıasynda «Qorqyt dalasy» degen atpen jurtshylyqqa on kúndik kórmesin usyndy.
Álibek Baımuratuly Qoılaqaev 1982 jyly Reseıdiń Daǵystan Respýblıkasy aımaǵyndaǵy Tereklı-Mekteb aımaǵyna qarasty Noǵaı aýdanynda dúnıege kelgen. Sýret salý ónerine 3-4 jasynan den qoıǵan qylqalam sheberi Daǵystannyń Mahachkala qalasyndaǵy kórkem- sýret ýchılıshesi men Krasnodar memlekettik mádenıet jáne óner ýnıversıtetinde bilim alǵan eken.
Qasıetti Syr óńiri túbi bir túrki halqy úshin qutty meken. Munda barlyq tamyrlas túrki butaǵy úshin ortaq baba Qorqyt dúnıege kelip, áz denesi máńgilik damyl tapqan. Osyndaı tarıhı jerge kelgen noǵaı sýretshisi ózin atamekeninde júrgendeı sezingenin aıtady.
– Osy saparymda Qorqyt ata keshenine arnaıy bardym. Odan alǵan áserimdi sózben jetkizý múmkin emes. Erekshe tolqynysta boldym. О́zderińiz de baıqaǵan shyǵarsyzdar, meniń shyǵarmashylyq jolymdaǵy negizgi taqyrybym – túrki álemi. Búgingi kórme taqyryby da soǵan sáıkes. Qorqyt atadan bastap Edil patsha, Tomırıs hanshaıym, Edige batyr, Shyńǵys han sekildi kóptegen sýretterdi jaryqqa shyǵardym. Bul – meniń janyma óte jaqyn. Sondyqtan osy baǵytta únemi izdeniste júremin. Árbir ult óziniń túp-tórkinine úńilýge tyrysady, biz qazaq halqymen óte jaqyn, týys ekenimizdi bilemiz. Sol sebepti baýyrlas qazaqpen etene jaqyn aralasýǵa nıet tanytamyz. Búginde noǵaıdyń jalpy sany 110 myńǵa jýyq. Olardyń 103 myńǵa jýyǵy Reseıde turady. Túbi bir túrki jurtynyń tarıhy men tulǵalaryn qylqalam ushynda sóıletýge tyrysamyn, – deıdi ol.
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda ótken kórmede Álibek Qoılaqaev jergilikti jas sýretshilerge sheberlik saǵatyn ótkizdi.
Baqtııar TAIJAN,
«Egemen Qazaqstan»
Qyzylorda oblysy
