Jazǵy sport • 30 Shilde, 2018

«Týr de Frans» velojarysy aıaqtaldy

287 ret kórsetildi

Araǵa jyl salyp ataqty «Týr de Frans» jarysyna taǵy da keldik. Bıyl bul doda 105-márte uıymdastyryldy. Fýtboldan ótken álem chempıonatyna baılanysty bir aptaǵa keıin shegerilip, jankúıerlerdiń taǵatyn taýysqan jarys bastalyp ketti. «Astana» komandasy úshin bıylǵy jarys árqıly oqıǵalarmen órildi. 

 

Aqsaqaldyń batasy

Astana – Parıj baǵy­tyn­daǵy ushaq Sharl de Goll atyn­daǵy áýejaıǵa qonysymen aramyzdaǵy aqsaqal Asqar Ishan­ulynan pikir suradyq. Sek­senniń seń­gi­rine kelgen aqsa­qaldyń kóńili sportta. «Velo­sportta nátı­je kún saıyn ózgeredi. Eń aldymen, shabandozdarymyz jara­qattan aman bolyp, jarysty aby­roı­men aıaqtasa eken» deıdi qarııa. Shańǵy men velosportty qa­tar meńgergen atamyz kezinde KSRO  sport sheberi atanǵan. Keıinnen domna pe­shiniń aldynda turyp, tonnala­ǵan bolatty balqytqany da bar.

El­basymyz Nursultan Ábish­ulymen birge qyzmettes bolǵan. «Bizdiń kezeńniń adamdary eń­bekke qushtar bolyp ósti. «Nu­rekeńniń eńbegi biz úshin ushan-teńiz. Kombınatta júrip kom­partııaǵa ketken adam neken-saıaq. Onyń alǵyrlyǵy sol kez­den ańǵaryldy», deıdi Asqar Ishan­uly. Osy kúni Batys Qa­zaqstan oblysynyń velo­sport fe­dera­sııasynyń prezı­denti qyz­metinde júrgenin qurda­sy­nyń eń­bekqorlyǵyna uqsap baq­qysy kelgendigimen baılanys­tyrady.

Po qalasynda bastalǵan 18-kezeń aldynda el sportyna eńbegi sińgen atamyz Aleksandr Vınokýrov bastaǵan jigitterge aqyl-keńesin aıtty. 

Sanchestiń joqtyǵy bilindi

Alǵashqyda kapıtanǵa zor kómek kórsetýi tıis bolǵan «gregorılerdiń» tóresi, Lýıs Leon Sanches qaqtyǵysyp, jaraqat aldy. Sonyń saldarynan bizdiń komanda ájeptáýir kúsh joǵaltty. Keıinnen Dmıtrıı Grýzdev te velokópkúndikten shyǵyp qaldy. Bapkerlerdiń aıtýynsha, Lýıs Leon Sanchestiń joqtyǵy komandanyń jalpylama kórsetken nátıjesine qatty áser etti. Jarystyń sońǵy kúnderi ótken sheshýshi taýly kezeńderde ıspanııalyqtyń tájirıbıesi men sheberligi qatty kerek edi.

Eger ol sapta bolǵanda Iаkob Fýlsangtyń tynysy ashylyp, ekilene shabar edi. Eki myqty shabandozynan aıyrylǵan «Astana» amaldap júrip, qısynyn keltirýge tyrys­ty. Sóıtip júrip-aq elordalyq komanda qatarynan 2 kezeńdi jeńdi. Aldymen 14-kezeńde Omar Fraıle kózge tússe, ertesine Magnýs Kort aldyna jan salmady.  Al 17-kezeńde Tanel Kangert «eń belsendi shabandoz» marapatyn aldy. Jalpy eki shabandozy joq komandanyń osynsha zor kórsetkishke qol jetkizgeni, árıne, tańqalarlyq is.

Jankeshti Jılber

Jarystyń 16-kezeńinde eldi dúr silkindirgen oqıǵa oryn aldy. Quick Step Floors komandasynyń shabandozy Fılıp Jılber joǵary jyldamdyqpen kele jatyp, joldan shyǵyp ketti. Dese de, jalma-jan ornynan turyp, jarysty ári jalǵady. Áıteýir sońyna deıin umtylyp, máre syzyǵynan elmen qatar ótti. Alaıda qantalaǵan aıaǵynyń súıegi qatty shytynaǵan eken.

Dárigerler Jılberdiń tizesi synyp ketkenin aıtady. Jankeshti veloshabandoz synǵan tizemen 60 shaqyrymdaı jol júripti. Bul oqıǵa osyndaǵy buqaralyq aqparat quraldary arqyly álemge lezde tarap ketti. Árıne jeńiske degen qushtarlyq, jarys­tan shyǵyp qalmaýdy kózdegen sportshynyń bul áreketi kúlli jurttyń tańdanysyn týdyrdy. Rasymen de, netken jankeshtilik deseńizshi?! Fılıp Jılber osylaısha jarysty erte aıaqtap, endi densaýlyǵyna mán beretin bolady.

Pıreneı qazaq ánine tunyp tur

18 jáne 19 kezeńder taýda ótti. Jalpy alǵanda «Týr de Frans» jarysy taýly kezeń­derimen áıgili ǵoı. Bul joly Pı­reneı taýlarynyń jotasy sanalatyn Týrmalege órmeledik. Bulttan bıik shyǵyp, basyn aq qar shalǵan shyńdarǵa da jettik. Iаkob Fýlsang bastaǵan «Astana» shabandozdaryn márege taıaý tustan kútip almaqpyz. Jergilikti jankúıerlerdiń aıtýynsha, biz ornalasqan tus teńiz deńgeıinen 3 myń metr bıiktikte eken. Taý basynda jarys jolyn qaýmalaǵan qonaqtar men fanattar.

Álem chempıonaty men Olımpıada oıyndarynan keıin eń kóp jankúıer tartatyn da osy jarys. Bıyl «Týrdy» shamamen 1 mıllıon adam tamashalap jatyr. Teledıdar arqyly kórgenderi qanshama?! Osy aralyqta taý basynda júrip ózimizdiń qazaq jankúıerlerin kóremiz dep kim oılaǵan? Serik Maǵjanuly men Nıkolaı Alekseevıch ekeýi Petropavldan arnaıy kelipti. Nıkolaı Alekseevıch  – Aleksandr Vınokýrovtyń ákesi. Balasy bastaǵan komandaǵa jankúıer bolyp, Qazaqstannyń kók týyn jamylyp alǵan. Al taǵy bir jankúıer – Oljas Baımuhanov burynnan Fransııada turatyn qandasymyz eken.

Ol «Astana» komandasyna ujym qurylǵaly beri jankúıer bolyp shyqty. «Fýlsang bir qulap túsken soń kóńil-kúıi ketilgen. Julqyp shabýǵa zaýqy soqpaı júr» dep bastady áńgimesin Olımpıada chempıonynyń ákesi. Qarııanyń Sashaǵa ári áke, ári bapker bolyp júrip talaı dúrmekti kórgeni baıqalady. Al qasyndaǵy Serik Maǵjanuly kánigi Kúreńbaı synshydaı, boljam aıtyp, shabandozdardyń syryn aıtty. «Fýlsangqa qaraǵanda osy joly Tanel Kangert keremet júrip keledi. Kún saıyn shabysyna shabys qosylýda. Báıgeden birinshi kelse tańǵalmaımyn. Jas shabandozdyń jarqyraıtyn kezi alys emes.

Onyń ústine myna Eýropańyzda «Astana» komandasy tasadaǵy talanttardy asha biletin komanda degen atqa ıe deıdi. Iá, bul shyndyq. Mıgel Anhel Lopes, Tanel Kan­gert, Magnýs Kort, Iesper Han­sen, endi, mine, olardyń qa­taryna qazaqstandyq Evgenıı Gı­dıch qosylyp otyr. Bul sózdi Oljas Baımuhanov ta qoldap, shaban­dozdar kelgenshe taǵy bir jaıt­tan syr aǵytty. «Balam Ar­týrdy velosportqa berdim. Alek­sandr Vınokýrovtyń eki uly­men birge jattyǵyp júr. Túbi osy úsheýi elimizdiń atyn shy­ǵar­sa deımiz. Shette júrsek te, el aby­roıynyń asqaqtaýyna úles qossaq, odan artyq arman bar ma?!».

Jyly sózben jan semirtip otyrǵanymyzda jankúıerlerdiń qıqýy estildi. Tómendegiler shań kóringenin aıtysyp, ol habar lezde joǵaryda otyrǵan bizge de jetti. «Astana» shabandozy Tanel Kangert top bastap birinshi keledi eken. Biraq qasyna jınalǵan kómekshileri álsiz. Alaman báıgede júırikter jeke shapsa, velosportta qasyńda eki-úsh serigiń bolmasa taýǵa shyǵý óte qıyn. Kóńilimizdi kótergen bul habardy jetkizgen adamǵa súıinshisin berýge de daıyn edik. Qasymyzdaǵy qandastar qazaqtyń ánin bar daýysyna qoıyp, Pıreneıdi dýmanǵa bóledi.

Tamyljyǵan qazaqtyń áni tuman torlaǵan Týrmale bıigine jan bitirgendeı. Álemniń ár qıyrynan kelgen jankúıerlerdiń barlyǵy qazaq ánine qol soǵyp, «Astana» shabandozynyń birinshi bolyp qasymyzdan ótken shaǵynda bizge bolysyp turǵanyna kóńilimiz shattandy. Rýhymyzdy bir asqaqtatyp, tómenge quldıladyq. Endigi kezek – Parıjdegi Elıseı alańyndaǵy sońǵy saıys. Degenmen, jarys qalaı aıaqtalsa da, alty shabandozben 2 kezeńdi qatar utqanymyzdyń ózi nege turady. Shet eldiń jýrnalısteri «24 saǵattyń ishinde 2 kezeńdi qatarynan utqan komanda buryn-sońdy bolǵan joq. Bul «Astana» qoıǵan rekord» dep jaqtary talmaı aıtyp jatty.

Ermuhamed MÁÝLEN,

«Egemen Qazaqstan» –

Fransııadan

Sońǵy jańalyqtar

Mektepterde shekteý kúsheıtildi

Bilim • Búgin, 08:43

Indettiń betalysy irkilissiz

Álem • Búgin, 08:41

33 mln teńge aıyppul salyndy

Qoǵam • Búgin, 08:39

Balalarǵa bazarlyq kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:38

Emhanaǵa tirkelý joldary qandaı?

Medısına • Búgin, 08:28

Eski kompıýterler jańartylady

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Aımaq mektepteri abattandyryldy

Bilim • Búgin, 08:15

Ashyqtyq – qoǵam damýynyń kepili

Saıasat • Búgin, 08:13

Mal urlyǵy órship tur

Oqıǵa • Búgin, 08:01

Ekologııalyq bilim berýdiń tetikteri

Saıasat • Búgin, 07:58

Basym mindetter – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 07:56

Salany jańǵyrtý – ýaqyt talaby

Pikir • Búgin, 07:42

Alty aqynnyń alǵysy

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Til tutastyǵy – el tutastyǵy

Rýhanııat • Búgin, 07:37

Altyn astyqty aýyldar

Aımaqtar • Búgin, 07:29

Jambylda júzege asqan jarqyn joba

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Qazaq tilin tórge shyǵaratyn ýaqyt jetti

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Qarttarǵa qamqorlyq qajet

Aımaqtar • Búgin, 07:19

Balshyq sorǵysh kemeni sýǵa túsirdi

Tehnologııa • Búgin, 07:15

Sózimen demep, ánimen jebep...

О́ner • Búgin, 07:13

Batyl barlaýshy

Rýhanııat • Búgin, 07:01

Ata erligi – urpaǵyna úlgi

Tarıh • Búgin, 07:00

«Astana Opera» qaıta jandandy

О́ner • Búgin, 06:58

Qoǵam qasiretin arqalaǵan týyndy

Pikir • Búgin, 06:54

Jyly jaqtaǵy jalǵyzym

Ádebıet • Búgin, 06:52

Ekologııalyq karta ázirlendi

Ekologııa • Búgin, 06:48

Asarlatyp úı salyp berdi

Qoǵam • Búgin, 06:46

Aýyldastaryna kómektesken azamattar

Aımaqtar • Búgin, 06:44

Sóz ben istiń birligi

Qoǵam • Búgin, 06:29

Agrarlyq sektordy ǵylym órkendetedi

Ekonomıka • Búgin, 06:25

Ustaz – ulaǵatty uǵym

Búgin, 06:24

Joldyń sapasyn arttyrýǵa arnalady

Qoǵam • Búgin, 06:20

650 myńnan astam AÁK beriledi

Qoǵam • Búgin, 06:15

Bilim salasynda jemqorlyq azaıar emes

Qoǵam • Búgin, 06:12

Uqsas jańalyqtar