Árbir kúni qyzyq-dýman, saýyq-saıranmen ótkendeı kórinetin stýdenttik jyldardaǵy dostardy saǵynyp, sona-a-aý bir qıyrda qalǵan jastyq shaqty ańsaıtyn sátteriń bolady.
Bul árıne, kúndelikti kúıbiń-kúıbiń tirshilikten sharshap, toryǵa bastaǵan kóńildiń kenetten bir serpilip, qus sekildi samǵap, kezeń-kezeńderdi sholyp, sergip qaıtatyn kezi bolar-aý, sirá.
Mine, qarańyzshy, búgin de sol eski dostardyń biri esime túsip, budan qyryq jyl burynǵy oqıǵalar kóz aldymnan tizilip ótip jatyr.
...Jas kezimizde Ǵalym óte ádemi jigit edi. Bizdiń kýrstyń qyzdary ony Sáken Seıfýllınge uqsatatyn. Árıne sýretine qarap qoı, áıtpese olardyń ishinde Sáken aqyndy kórgen kim bar deısiz.
Bir qyzyǵy, Ǵalym dosymyzdyń júrisi óte shapshań. Eti tiri. Oıy ushqyr. Tańerteńgilik tósekten kerilip-sozylyp turyp jatqanyn bir kórsek, kózdi ashyp-jumǵansha jýynyp-shaıynyp, kıinip ál-Farabı dańǵylynyń boıyndaǵy aıaldamada avtobýs kútip turǵanyn bir-aq kóretinbiz.
Birde, jańa jyldyń qarsańynda-aý deımin sirá, Mańǵystaý jaqtan oǵan bir qorap «posylka» kele qaldy. Baqytjan úsheýmiz ony poshtadan jataqhanaǵa deıin kezektese kóterip keldik te, áı-shaıǵa qaratpaı ashyp kep jiberdik.
Álgi qoraptyń ishinen qurt, irimshik, súr et sekildi azyq-túlikpen birge oblystyq gazetke muqııat oralǵan jap-jańa qystyq bátińke shyqty.
Bátińke bolǵanda da, Baqytjan ekeýmiz kıip júrgendeı anaý-mynaý «baqa bas» emes, sheteldik, ıaǵnı ımportnyı! Qolyńa alyp, salmaqtap qarasań jep-jeńil, jup-jumsaq. Tap-taza teriden tigilgen. Bir ǵana aıyby, álginiń túsi bizdiń kózimiz úırengendeı qara, ıá bolmasa, qońyr da emes, bajyraıǵan sap-sary.
Ǵalym edáýir oılanyp, basyn shaıqap otyrdy da, kenet bireý qolynan tartyp alyp qoıatyndaı asyǵyp-úsigip, apyl-ǵupyl aıaǵyna kıip aldy. Sol sol-aq eken bizdiń dosymyzdyń burynǵy shapshańdyǵyna taǵy da birneshe ese shapshańdyq qosylyp, tikushaq sekildi «ushyp ketetin» boldy.
* * *
Birde Ǵalym, Baqytjan úsheýmiz Almaty-II temirjol vokzalynan bir aı merzimge aýylsharýashylyǵy jumysyna attanyp bara jatqan bolashaq dáriger qyzdardy shyǵaryp saldyq. Birte-birte alystaı túsken poıyzdyń sońǵy vagony kóz ushynda buldyraı bastaǵan kezde Ǵalym dosymyzdyń janaryna móltildep jas úıirildi. Sebebi ol poıyzdyń ishinde onyń aq mahabbaty – bolashaq jary Bıbigúl ketip bara jatqan-dy.
Kenet Ǵalym kúbirlep:
Qaradym kókke eltýmen,
Qanatyn qustyń armandaı.
Júregim meniń sen mingen,
Vagonda ketip qalǵandaı, – dedi.
Atqan tańdaı jarqyrap jańa ǵana týyp kele jatqan óleń joldary bizdiń kóńilimizdi eleń etkizdi.
* * *
Sodan beri de qyryq jylǵa taıaý ýaqyt ótipti arada...
Nurǵalı ORAZ,
«Egemen Qazaqstan»
