Rýhanııat • 13 Qarasha, 2018

Sóz soıyl №70

300 retkórsetildi

Eńkish ekeý, básireli bireý

Bir kýpede jolaýshylap kele jatqan eki jigitke terezeniń ar jaǵyndaǵy jaýyn-shashyn unamaı tomsyraıyp biraz otyrdy da, bireýi túńilgen qalpy:

– Men áıelimnen ketip tyndym, – dep edi:

– Menen áıelim ketip qaldy, – dedi qarsy otyrǵan ózi tektes jigit-jeleń. Osy sát olarmen bir kýpede kele jatqan qartańdaý kisi syrttaǵy jaýyn-shashynǵa rıza keıippen:

– Men kúni keshe ǵana úılenip otbasy quradym, – dep shattyq sezimin sezdirdi. Sál únsizdikten soń jigit jeleńniń biri:

– Jańa ǵana bes myń teńgemdi joǵaltyp aldym, – dep edi, ekinshisi de eńkish tartyp:

– Meniń de on myńym úshti-kúıli joǵaldy, – dedi. Osy sát shal:

– Úılene salyp lotoreıadan motosıkl utyp aldym, – dep jelpingen boldy. Jigittiń etjeńdileýi shaldyń bunysyna tyjyrynǵan qalpy:

– Búıregim aýyrýshy edi, páleket búrip barady, – dep edi, ana aryqtaýy:

– Meniń asqazanym aýyrady, – dep qosarlanǵan boldy. Osy sát shal:

– Men ómir boıy aýyryp kórmedim, – dep kóterilip otyrdy.  Kýpede kele jatqandar uıqyly-oıaý teńselip otyr edi:

– Balam mektepte ilinip-salynyp júr, kóbine alatyny ekilik, – dep qaldy jigittiń biri. Oǵan qaptaldas otyrǵan da qalyspaı:

– Meniki múldem maqurym, bıylǵy synybyn kelesi jyly qaıta oqıtyn shyǵar, – dep qapalandy.

Osy sát:

– Meniń nemeremniń alatyny kileń bestik! – dep shal shalqydy. Sálden soń etjeńdi ornynan yrǵalyp turyp aıaq kıimin nuqyp:

– Atańa náletti jaqynda ǵana satyp alyp edim, qarashy ókshesi myjyraıyp túseıin dep turǵanyn, – dep tyjyrynyp edi, qarsy otyrǵan:

– Kelgen qalamnan aıaqkıim satyp alyp edim, máýbas basym poıyzǵa minerde otyrǵan ornymda qaldyryp ketippin, – dep ókingen boldy. Osy sát shal aıaǵyndaǵy shálkeıine rıza keıippen:

– Páleket sapaly tigilipti, tastamaı «tarpyp» basyp kele jatqanyma on jyldan asty, – dedi de, – al jigitter, biraz áńgimelestik, kelesi Tyndarevo stansııasynan men túsemin, – dep edi, jigittiń etjeńdisi:

– Ne deıdi!? Tyndarevosy nesi! Men bir stansııa ótip ketkenbin be-eı! – dep typyrshyp edi, ekinshisi:

– It-aı-á, meni de qarabasyp eki beketten ótip ketippin ǵoı! – dep ornynan atyp turdy.

Ilıa BÝTMAN

Qarǵanyń batasy

Qaı ǵasyrda, qaı jyly

Belgisiz tipti aı, kúni, 

Joq bolsa da deregi 

Ańyz-mysal mynadaı

El aýzynda keledi. 

Kádimgi quzǵyn qarǵa,

Qonyp ap bıik jarǵa

Qanaty jalpyldap,

Daraqylana qarqyldap, 

Daýysy qarlyqqansha baqyrypty, 

Úrim-butaǵyn aldyna shaqyrypty,

Entigip áýleti túgel kepti. 

Olarǵa ata Quzǵyn bylaı depti: 

– Men úsh ǵasyr jasaǵan,

О́ńkeı ólimtik jep asaǵan,

Mekenim qoqys bolǵan,

Tońda túnep, kúlge qonǵam

Barmaǵan jerim qalmaǵan, 

Qarǵystan basqa almaǵan, 

Bar ǵumyrym qarqyldaýmen 

Tekke darqyldaýmen ótti.

Jóńkigen ań kórsem de,

Sasyq ıis qan kórsem de 

Bas salyp qarqyldaıtynmyn, 

Jylqynyń jaýyryn, 

esektiń saýyryn

Shoqýdan da tartynbaıtynmyn. 

«Jaqsylyqty» jarııa etip júrsem de

Qus bitken meni esepke almady, 

Quzǵyn atym qalmady...

Urpaqtarym, budan bylaı

Bedeldi qus bolam deseńder, 

Shyńǵa shyrqap qonam deseńder,

Búginnen bastap 

Búrkittiń sońyna erińder, 

Jemtiktiń semizin Búrkitke berińder, 

Qazirden bastap tilin úırenińder, 

Qyz berip, qyzyna úılenińder. 

Bastaryńa paıdasy joq, 

Qur qańqyldan basqa aılasy joq,

Janǵa jaıly juǵymy joq,

Ne túsinik uǵymy joq

Qysqasy myna máńgúrt tilderińdi, 

Qyryldaǵan únderińdi, 

Dereý umytyńdar, 

Búrkittiń tilinde sóıleýge 

umtylyńdar. 

Ol úshin kún demeı, tún demeı

Ulyq tilin jattańdar,

Budan bylaı qarǵasha til qatpańdar. 

Balapandaryń búrkitshe qyshqyryp, 

Solarsha suńqyldaıtyn bolsyn, 

Solarsha úhlep,

Solarsha yńqyldaıtyn bolsyn. 

Quzdan quzǵa órlegenin de, 

Kókke qanat sermegenin de

Tyshqanǵa túspeıtin, 

Aramdy ishpeıtin

Márttigin ábden bilip alyńdar.

Ádet-ǵurpyn úırenip, 

Tek sonan bilim alyńdar, 

Qysqasy, qoltyǵyna kirip alyńdar.

Osy aıtqandarym bolsa – 

Baqtaryń janady,

Bedelderiń ústem bolady, 

Quzǵyn attaryń da qalady, 

– Dep ósıet aıtsa da atasy 

Qabyl bolmaı batasy

Úırenbek túgil búrkitshe 

sańqyldaýdy, 

Umytyp qarǵasha qarqyldaýdy,

Sóıtip qarǵa bitken 

máńgúrt bop ketipti,

Tuqymynyń túbine elikteý jetipti. 

О́tegen JAPPARHAN

QYZYLORDA

***

Suraq-jaýap

– Sizde 8 mıllıard qaıdan júr?

– Jemqorlyqpen kúrestim, bul solardan tárkilengen aqsha.

– Onda nege memleketke qaıtarmaısyz?

– Men ne aqymaqpyn ba? Bıýdjetke qaıtarsam, aqsha qaıtadan solardyń qolyna baryp túspeı me?

***

Shetelde júrgen dosym habarlasty.

– Janarmaı taba almaı jatqandaryń ras pa?

– Iá, aldymen joq bop ketip, artynan qymbattap, sál-pál qınalyp jatyrmyz.

– Onda «qazy-qarta, jal-jaıa» dep jylqyny jeı bermeseńdershi, kúnderdiń kúninde kerek bop qalar.

***

Ákimniń orynbasary qyzmettik attestasııadan óte almaı qalypty.

Ákim:

– Qandaı suraq boldy?

– Qazaqtyń úsh bıi.

– Sen ne dep jaýap berdiń?

– «Qara jorǵa», «Qamajaı», al úshinshisin taba almadym.

– О́ı, sen de! Úshinshisi – «Qyzyl órik» emes pe?

***

– Aǵylshynsha sóıleı alasyz ba?

– Tek sózdikpen. Al adamdarmen tildesýge uıalamyn...

***

– Dáriger men aspazshynyń qaı qasıeti unaıdy?

– Eger ekeýi de jaqsy qyzmet istese, olardyń kelýshileriniń densaýlyqtary ońalyp keter edi.

***

– Jas, ádemi, baı ári aqyldy áıelge qalaı úılenýge bolady?

– Ol úshin tórt ret úılený kerek.

***

Sholaq myltyq

 “Mersedes” kóligine shalqaıa otyryp qalanyń ishin aralap kele jatqan baı adam gazonnyń shóbin jep jatqan bir bomjdy kóredi. Baı adam shuǵyl avtokóligin toqtatyp, ábden azyp-tozyp, sodan keıin shóp jeýge májbúr bolǵan álgi bomjdy mingizip alady. Sodan keıin bomjǵa qarap:

 – Baıǵus-aı, seni mundaı kúıge jetkizgen kim?.. Qazir men seni bir jaqsy jerge alyp baraıyn, – deıdi.

 Jyly sózge eljiregen bomj eńkildep jylap jiberedi:

 – Raqmet saǵan, qaıyrymdy jan! “Baı adamdar óte sarań bolady. Olar bir tıynǵa tisin syndyrady” dep oılaýshy edim. Qatelesippin. Baılardyń ishinde de biz sııaqty joq-jitikterge jany ashıtyn siz sııaqty qaıyrymdylar bolady eken. Jazdym, jańyldym...

 – Já, sarnaı berme! – depti baı adam bomjǵa, – Artyq sóz, artyq madaq ne kerek osy?! Qazir meniń vıllama kelemiz. Meniń vıllamnyń aldyndaǵy gazonnyń shóbi myna kóshedegi gazonnyń shóbinen áldeqaıda bitik ári onda shań-tozań da az. Aqyry shóp jeıdi ekensiń, sol meniń vıllamdaǵy gazonnyń shóbin je!..

***

Mekteptegi mysqyl

– Sheshe, erteń ata-analar jınalysy edi, barasyz ba?

– Joq!

– Nege?

– Jınalystyń sebep-saldaryn bilemin!... Odan da sol aqshaǵa ekeýimiz Taılandqa baryp kelemiz...

***

Mektepte muǵalim oqýshydan surap jatyr:

– Sen quramyna sút kiretin bes nárseni atap bershi.

– Qaımaq, aıran, qurt, balmuzdaq jáne ... sıyr!

***

– Men saǵan adam men kıiz úıdi sal dep edim ǵoı, – dedi muǵalim. – Munyń adamy qaıda?

– Ol kıiz úıdiń ishinde shaı iship otyr, – dep jaýap berdi oqýshy.

***

Muǵalim oqýshy kúndeligine: «Qyzdaryńyz myjyma, kóp sóıleıdi» dep jazyp jiberedi.

Ertesinde sol kúndelikke qyz ákesi: «E, siz onyń sheshesin tyńdap kórseńiz!..» dep jaýap jazyp jiberipti.

Múıisti júrgizetin Berik SADYR

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar