Ańyzǵa aınalǵan mahabbat hıkaıasy

Mádenıet jáne sport mınıstr­­liginiń arna­ıy mý­zy­kalyq jobasyn «Qazaq­konsert» memlekettik kon­sert­tik uıymynyń «Astana Mıýzıkl» teatry usynǵan Notre Dame de Paris qoıylymy otan­dyq teatr óneri úshin jańa je­tis­tik, tyń jańalyq boldy. Aı­tarlyǵy, bul týyndy Or­­ta­lyq Azııa elderinde alǵash ret biz­diń elimizde qoıylyp otyr. Álem­dik mádenıettiń jaýharyna aı­nalǵan shyǵarma alǵashqy qoıylymynan-aq Gınnestiń rekordtar kitabyna engen. Eń alǵash ret týyndy 1998 jyly Parıj qalasyndaǵy Kongress saraıynda qoıyl­ǵan. Mine, sodan beri qansha ýa­qyt ótse de týyndy óz baǵasyn áste tómendetken emes. 11 mıllıonnan astam kórermen tamashalaǵan úz­dik týyndy álemniń toǵyz ti­line aýdarylǵan. Qazaqstan – ataqty mıýzıkldi óziniń mem­­lekettik tiline aýdarǵan onynshy el.

Mıýzıklde baıandalǵan sıýjet áıgili fransýz jazýshysy Vıktor Gıýgonyń ataqty «Parıj Qudaı anasynyń sobory» romanynyń jelisi boıynsha jazylǵan. Bul – mahabbat pen satqyndyq hıkaıasy, senim men ǵajaıypqa toly kórinister beınelengen qoıylym.

Týyndyny sahnalaý úshin 70-ten asa ónerpaz atsalysty. Ártister, bıshiler men akrobattar jáne solıster bar ónerin ortaǵa salyp, elordalyq kó­rer­mendi tánti etti. Erekshe sulýlyǵymen kópshilikti tam­sandyrǵan syǵan qyzy Esmeralda (Jarqynaı Shal­qarova) meıirimdilik pen bir­likti qoldaý jolynda mert bolady. Onyń minsiz sulý­lyǵyna ǵashyq bolǵan Parıj Áýlıe soborynyń arhıdıakony Frollo (Erbol Narımanuly), symbatty kel­beti onyń zulymdyqqa to­ly ishki jan dúnıesimen úı­lespeıtin kapıtan Febıýs (Dı­­dar Abdýhalyqov), aqyn Grengýardyń (Armat Aman­dykov) mahabbaty qyzdyń júrek túk­pirindegi jan syryn tereń uǵa al­ǵan joq. Tek sobordyń búkir, aqsaq qońy­raýshysy Kvazımoda (Qaırat Sarybaev) ǵana Es­me­ral­danyń ásem kelbetimen qa­tar, onyń meıirimge toly ishki jan dúnıesin shyn unatty. О́zine yntyq bolǵan erlerdiń ishinde qyz tańdaýy Febıýsqa túsedi. Ol nekeleskenine qa­ra­mastan, onyń sezimderine qarsylyq bildirmeıdi. Alaı­da Frollonyń mánsiz qyzǵa­nyshynan týyndaǵan qaıǵyly jaǵdaılardyń kesirinen syǵan qyzy túrmege qamalyp, sol jerde jan tapsyrady. Al oqıǵaǵa kýá bolǵan «Parıj Qu­daı anasynyń sobory» – bul kún­deri Parıjdegi týrıster kóp bara­­tyn jerlerdiń biri.

Qoıylymdaǵy fransýz­dyq shanson men syǵan mo­tıv­terindegi tanymal án­der, zamanaýı horeografııa, qy­zyq­ty dekorasııalar, ja­ryq pen mýzyka, akterler men akrobattar óneri jáne qaı­talanbas dekorasııa­lar mıý­zıkldiń mánin asqaqtata tústi. Mıýzıklde óner kórset­ken ta­lant­ty vokalıster, ak­ter­­ler, akrobattar men bı­­shiler elimizdiń barlyq aı­­ma­ǵynan iriktelip, kas­tıngten ótken. Qo­ıy­lymǵa jetekshilik etken mıýzıkl avtorlary R.Kochchante men L.Plamondon, sondaı-aq fran­­­sýzdyq prodıýserler men rejısserler otandyq ártis­terdiń jumy­syna jo­ǵary baǵa berdi. 

Mıýzıkl kompozıtory Rık­kardo Kochchante akterlerdi qa­laı tańdaǵanyn aıtyp berdi. «Akter­ler qatal irikteýden ótti. О́ıtkeni akterler bılep júrip, án shyrqaýy kerek. Munymen qosa obrazdy ashyp, kórermenge jetkizý taǵy bar.­ Meniń ánim óte qıyn. Ony úl­ken dıapazondaǵy ártis­ter oryndaýy tıis boldy. Ártisterdi tańdaýda eń birinshi onyń barlyq notany oryndaı alý sheberligine mán berdik. Ekinshi talabymyz – ártis óz keıipkeriniń kóńil kúıin, sezimin anyq jetkize alýy kerek edi. Al úshinshi talabymyz – ártistiń keıipker kelbetine saı kelýi. Mysaly, Febıýs pen Es­meralda óte ádemi bolýy kerek. Úmitkerler óte kóp boldy, alaıda biz eń úzdikterin tań­dadyq», dedi kompozıtor Rık­kardo Kochchante.

Qoıýshy-rejısser Robert Marıen akterlerdiń jas bolǵa­ny­na qaramastan, joǵary deń­geıde óner kórsetkenin aıtady. «Akterlerdiń she­ber­ligi men biliktiliginiń ar­qasynda qoıy­lym joǵary deń­geıde oryndaldy dep oılaımyn. Qoıylymǵa tań­dal­ǵan ak­terler – naǵyz óz sala­synyń ma­mandary. Mu­nyń barlyǵyn qoıylymdy tamashalaǵanda baıqaýǵa bolady. Olardyń kóbi negizinen ánshiler, akrobattar boldy. Olarǵa qoıylǵan ne­gizgi ta­­laptardyń biri – án men bıdi, yrǵaqty qatar alyp júrý. Mıýzıkldegi árbir án mańyzdy, dara. Sondyqtan árbir akter, bıshi ózderine berilgen róldi jete túsinýi qajet. Tipti bıshilerdiń ózi jaı ǵana birdeı yrǵaqty bı­leıtin sııaqty kóringenimen, olar­dyń ózi sóılep turýyna asa mán berdik», deıdi ol.

Elordada sahnalanǵan mıý­zıkl­diń túpnusqadan aıyrma­shy­lyǵy joq. Ol úshin dekorasııalar Italııadan ákelinip, kostıýmder Qazaqstanda tigil­di. Jalǵyz aıyr­mashylyq – qoıylym tili. Túp­nusqa lıb­rettonyń avtory – Lıýk Plamondon. Al týyndyny qazaq tilinde sóıletken áde­bıettanýshy, aqyn Serikzat Dúı­senǵazy qazaq tilindegi qo­ıy­­lym óziniń túpki sarynyn saq­tap qalǵanyn aıtty. «Mıý­zıkl prodıýserleri mátin túp­nusqamen birdeı bolýy kerek dep talap qoıdy. Mátin qandaı bol­sa, dál maǵynasyn beretin sóz­der arqyly qııýlastyryp aýdar­dyq», deıdi aqyn.

Mıýzıkl jelisinde ataq­ty «Belle», «Danse mon esme­ralda», «Le Temps des Cathedrales» syndy elýge jýyq án qazaq tilinde oryndalyp, tyńdarmandy birden baý­rap alǵanyna kýá boldyq. Lyq toly zal men úzdiksiz so­z­ylǵan dý qol shapalaq – ha­lyq­­tyń qoıylymǵa bergen eń úlken baǵasy bolsa kerek. Álemniń úz­dik týyndysynyń qazaq ti­lin­de sahnalanýy táýelsiz Qa­zaqstannyń ta­rı­hyndaǵy aıtýly oqıǵa bol­ǵany sózsiz. Sondaı-aq qoıy­lymdy elimizdiń basqa óńir­lerinde jáne kelesi jyly О́zbekstandaǵy Qazaqstan jy­ly aıasynda Tashkentte qoıý josparlanyp otyr. 

Mádına JÁLELQYZY,

«Egemen Qazaqstan»