О́ner • 28 Jeltoqsan, 2018

Ańyzǵa aınalǵan mahabbat hıkaıasy

396 retkórsetildi

Notre Dame de Paris mıýzıkli qazaq tilinde sahnalandy. Shynaıy mahabbat, satqyndyq, syǵannyń ásem áýezdi mýzykasy, sıqyrǵa toly sırk qoıylymy kórermenderdiń ystyq yqylasyna bólendi. Elordanyń 20 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan qoıylym jeti kún boıy Beıbitshilik jáne kelisim saraıyn mádenıet merekesine aınaldyrdy.

Mádenıet jáne sport mınıstr­­liginiń arna­ıy mý­zy­kalyq jobasyn «Qazaq­konsert» memlekettik kon­sert­tik uıymynyń «Astana Mıýzıkl» teatry usynǵan Notre Dame de Paris qoıylymy otan­dyq teatr óneri úshin jańa je­tis­tik, tyń jańalyq boldy. Aı­tarlyǵy, bul týyndy Or­­ta­lyq Azııa elderinde alǵash ret biz­diń elimizde qoıylyp otyr. Álem­dik mádenıettiń jaýharyna aı­nalǵan shyǵarma alǵashqy qoıylymynan-aq Gınnestiń rekordtar kitabyna engen. Eń alǵash ret týyndy 1998 jyly Parıj qalasyndaǵy Kongress saraıynda qoıyl­ǵan. Mine, sodan beri qansha ýa­qyt ótse de týyndy óz baǵasyn áste tómendetken emes. 11 mıllıonnan astam kórermen tamashalaǵan úz­dik týyndy álemniń toǵyz ti­line aýdarylǵan. Qazaqstan – ataqty mıýzıkldi óziniń mem­­lekettik tiline aýdarǵan onynshy el.

Mıýzıklde baıandalǵan sıýjet áıgili fransýz jazýshysy Vıktor Gıýgonyń ataqty «Parıj Qudaı anasynyń sobory» romanynyń jelisi boıynsha jazylǵan. Bul – mahabbat pen satqyndyq hıkaıasy, senim men ǵajaıypqa toly kórinister beınelengen qoıylym.

Týyndyny sahnalaý úshin 70-ten asa ónerpaz atsalysty. Ártister, bıshiler men akrobattar jáne solıster bar ónerin ortaǵa salyp, elordalyq kó­rer­mendi tánti etti. Erekshe sulýlyǵymen kópshilikti tam­sandyrǵan syǵan qyzy Esmeralda (Jarqynaı Shal­qarova) meıirimdilik pen bir­likti qoldaý jolynda mert bolady. Onyń minsiz sulý­lyǵyna ǵashyq bolǵan Parıj Áýlıe soborynyń arhıdıakony Frollo (Erbol Narımanuly), symbatty kel­beti onyń zulymdyqqa to­ly ishki jan dúnıesimen úı­lespeıtin kapıtan Febıýs (Dı­­dar Abdýhalyqov), aqyn Grengýardyń (Armat Aman­dykov) mahabbaty qyzdyń júrek túk­pirindegi jan syryn tereń uǵa al­ǵan joq. Tek sobordyń búkir, aqsaq qońy­raýshysy Kvazımoda (Qaırat Sarybaev) ǵana Es­me­ral­danyń ásem kelbetimen qa­tar, onyń meıirimge toly ishki jan dúnıesin shyn unatty. О́zine yntyq bolǵan erlerdiń ishinde qyz tańdaýy Febıýsqa túsedi. Ol nekeleskenine qa­ra­mastan, onyń sezimderine qarsylyq bildirmeıdi. Alaı­da Frollonyń mánsiz qyzǵa­nyshynan týyndaǵan qaıǵyly jaǵdaılardyń kesirinen syǵan qyzy túrmege qamalyp, sol jerde jan tapsyrady. Al oqıǵaǵa kýá bolǵan «Parıj Qu­daı anasynyń sobory» – bul kún­deri Parıjdegi týrıster kóp bara­­tyn jerlerdiń biri.

Qoıylymdaǵy fransýz­dyq shanson men syǵan mo­tıv­terindegi tanymal án­der, zamanaýı horeografııa, qy­zyq­ty dekorasııalar, ja­ryq pen mýzyka, akterler men akrobattar óneri jáne qaı­talanbas dekorasııa­lar mıý­zıkldiń mánin asqaqtata tústi. Mıýzıklde óner kórset­ken ta­lant­ty vokalıster, ak­ter­­ler, akrobattar men bı­­shiler elimizdiń barlyq aı­­ma­ǵynan iriktelip, kas­tıngten ótken. Qo­ıy­lymǵa jetekshilik etken mıýzıkl avtorlary R.Kochchante men L.Plamondon, sondaı-aq fran­­­sýzdyq prodıýserler men rejısserler otandyq ártis­terdiń jumy­syna jo­ǵary baǵa berdi. 

Mıýzıkl kompozıtory Rık­kardo Kochchante akterlerdi qa­laı tańdaǵanyn aıtyp berdi. «Akter­ler qatal irikteýden ótti. О́ıtkeni akterler bılep júrip, án shyrqaýy kerek. Munymen qosa obrazdy ashyp, kórermenge jetkizý taǵy bar.­ Meniń ánim óte qıyn. Ony úl­ken dıapazondaǵy ártis­ter oryndaýy tıis boldy. Ártisterdi tańdaýda eń birinshi onyń barlyq notany oryndaı alý sheberligine mán berdik. Ekinshi talabymyz – ártis óz keıipkeriniń kóńil kúıin, sezimin anyq jetkize alýy kerek edi. Al úshinshi talabymyz – ártistiń keıipker kelbetine saı kelýi. Mysaly, Febıýs pen Es­meralda óte ádemi bolýy kerek. Úmitkerler óte kóp boldy, alaıda biz eń úzdikterin tań­dadyq», dedi kompozıtor Rık­kardo Kochchante.

Qoıýshy-rejısser Robert Marıen akterlerdiń jas bolǵa­ny­na qaramastan, joǵary deń­geıde óner kórsetkenin aıtady. «Akterlerdiń she­ber­ligi men biliktiliginiń ar­qasynda qoıy­lym joǵary deń­geıde oryndaldy dep oılaımyn. Qoıylymǵa tań­dal­ǵan ak­terler – naǵyz óz sala­synyń ma­mandary. Mu­nyń barlyǵyn qoıylymdy tamashalaǵanda baıqaýǵa bolady. Olardyń kóbi negizinen ánshiler, akrobattar boldy. Olarǵa qoıylǵan ne­gizgi ta­­laptardyń biri – án men bıdi, yrǵaqty qatar alyp júrý. Mıýzıkldegi árbir án mańyzdy, dara. Sondyqtan árbir akter, bıshi ózderine berilgen róldi jete túsinýi qajet. Tipti bıshilerdiń ózi jaı ǵana birdeı yrǵaqty bı­leıtin sııaqty kóringenimen, olar­dyń ózi sóılep turýyna asa mán berdik», deıdi ol.

Elordada sahnalanǵan mıý­zıkl­diń túpnusqadan aıyrma­shy­lyǵy joq. Ol úshin dekorasııalar Italııadan ákelinip, kostıýmder Qazaqstanda tigil­di. Jalǵyz aıyr­mashylyq – qoıylym tili. Túp­nusqa lıb­rettonyń avtory – Lıýk Plamondon. Al týyndyny qazaq tilinde sóıletken áde­bıettanýshy, aqyn Serikzat Dúı­senǵazy qazaq tilindegi qo­ıy­­lym óziniń túpki sarynyn saq­tap qalǵanyn aıtty. «Mıý­zıkl prodıýserleri mátin túp­nusqamen birdeı bolýy kerek dep talap qoıdy. Mátin qandaı bol­sa, dál maǵynasyn beretin sóz­der arqyly qııýlastyryp aýdar­dyq», deıdi aqyn.

Mıýzıkl jelisinde ataq­ty «Belle», «Danse mon esme­ralda», «Le Temps des Cathedrales» syndy elýge jýyq án qazaq tilinde oryndalyp, tyńdarmandy birden baý­rap alǵanyna kýá boldyq. Lyq toly zal men úzdiksiz so­z­ylǵan dý qol shapalaq – ha­lyq­­tyń qoıylymǵa bergen eń úlken baǵasy bolsa kerek. Álemniń úz­dik týyndysynyń qazaq ti­lin­de sahnalanýy táýelsiz Qa­zaqstannyń ta­rı­hyndaǵy aıtýly oqıǵa bol­ǵany sózsiz. Sondaı-aq qoıy­lymdy elimizdiń basqa óńir­lerinde jáne kelesi jyly О́zbekstandaǵy Qazaqstan jy­ly aıasynda Tashkentte qoıý josparlanyp otyr. 

Mádına JÁLELQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Hat qorjyn (23.09.2019)

Qoǵam • Keshe

Qostanaı qysta tońbaıdy

Aımaqtar • Keshe

«Mal da joq, qaıyr da joq»

Qazaqstan • Keshe

Halhyn-gol shaıqasynyń qaharmany

Rýhanııat • Keshe

Aqyn toıyna daıyndyq qalaı?

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar