Qazaqstan • 20 Aqpan, 2019

Úsh aýysymdy mektep: Bul – qala irgesindegi aýyldardyń basty túıtkili

254 retkórsetildi

Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń «Qazaqstandyqtardyń ál-aý­­qa­tynyń ósýi: tabys pen tur­mys sapasyn arttyrý» atty Jol­daýynda «Bilim alýdyń qol­je­tim­diligin arttyrý maqsatymen oqý­shylarǵa oryn jetispeıtini, mek­tep­terdiń úsh aýysymda oqytý jáne apat jaǵdaıynda bolý proble­malary meılinshe sezilip otyrǵan óńirler úshin Úkimetke 2019-2021 jyldarǵa arnal­ǵan bıýdjetten qosymsha 50 mıl­lıard teńge qarastyrýdy tapsyra­myn» dep atap kórsetilgen bola­tyn.

Jergilikti jerlerde shyn má­ninde ult bolashaǵyn qalyptas­tyrýǵa tike­leı qyzmet etetin bilim oshaq­tarynyń ishinde úsh aýy­sym­dy mektepterdiń ahýaly alań­datar­lyqtaı. Aqmola obly­synda 11 mektep úsh aýysym­men jumys isteıdi. Osy bilim oshaq­tar­yndaǵy áýel basta 4637 oqýshyǵa shaqtalǵan orynda bıylǵy oqý jylynda 14867 oqýshy qysylyp-qymtyrylyp bilim alýda. Tipti esepti orynnan úsh ese­den artyq oqýshy bilim alyp jat­qan jaılar da bar. Bala sany sha­madan tys kóp bilim oshaqtaryndaǵy jaǵdaı dabyl qaǵarlyq deńgeıde. 

Aldymen oblys ortalyǵynda qalyptasyp otyrǵan ahýal týraly sóz sabaqtaıtyn bolsaq, úsh aýy­symmen jumys isteıtin mek­tepterdiń jyldar boıy qanshama qıyn­dyqty bastan keshirip otyr­ǵandyǵyn aıtýǵa tıistimiz. Or­talyqtaǵy №1 orta mektep ótken ǵasyrdyń sekseninshi jyldary paıdalanýǵa berilgen. Sol ýa­qyttan beri jaqsy dástúrler qa­lyptasqan, sapaly bilim úrdis­teri­men qala turǵyndarynyń qur­­metine bólengen bilim oshaǵy. Mek­­tep áýelde 419 oqýshyǵa laıyq­­talyp salynsa, qazir munda 1880 oqýshy bilim alýda. Bylaısha aıt­qanda, tórt eseden joǵary. 

– Bala sanynyń kúrt kóbeıýi aýyl turǵyndarynyń oblys ortalyǵyna kóship-qonýynan bolyp otyr, – deıdi Kókshetaý qalalyq bilim bóliminiń basshysy Beıbit Júsipov, – 2019 jyly respýblıkalyq bıýdjetten qarjy qarastyrylyp, úsh mekteptiń janynan qosymsha ǵımarat salý mejelenýde. Qala­da­ǵy №6 mektep-lıseıi men №13 mektep-gımnazııaǵa da dál osyndaı jaǵdaı jasalmaq.

Bilim bóliminiń basshysy aıtyp otyrǵan №6 mektebi 462 oqýshyǵa laıyqtalyp, 1973 jyly paıdalanýǵa berilse, qazir munda 1635 oqýshy oqıdy. Endi dál osy mektepterdegi jaǵdaıdy kóz aldyńyzǵa elestete berińiz. 

Bizdiń oıymyzsha, bul da búgingi qalyptasyp otyrǵan máseleni túbegeıli sheshe almaıdy. Tyǵyryqtan shyǵý úshin oblys ortalyǵynda jańa mektepter salý kerek. Bul mektepterdiń deni jergilikti ult tilinde tálim-tárbıe beretin bilim oshaǵy bolǵany jón. Bilimniń qara shańyraǵy sanalatyn Málik Ǵabdýllın atyndaǵy №3 kóp tilde oqytatyn kásibı mektep-gımnazııasynda kóptegen oqýshy qalanyń qııandaǵy shaǵyn aýdandarynan kelip oqyp júr. Olardyń arasynda bastaýysh synyptyń oqýshylary da bar. Qystyń kózi qyraýda qatynaý da qıyn. Úsh aýysymdy mektepterge túsken salmaqty jeńildetken kezde osy máseleni eskergen durys. 

– Otbasymyzda úsh kishken­taıy­myz bar, – deıdi qala tur­ǵyny Dınara Nurtasheva, – bári de bastaýysh synyp­tar­da oqıdy. Tańerteń kishken­taıy­­myzdy qolynan jetektep apar­saq, ekinshisin saǵat 11-diń kezin­de jetkizýge tıistimiz. Al úshinshi balamyz ekinshi aýysymda oqıdy. Kishkentaı balalar bol­ǵan soń joldan óte almaıdy. Árqaı­sysyn aparyp, alyp kelý kerek. О́zim jumys isteımin. Bar kúnim bala jetekteýmen ótedi. Kúnimen qaıta-qaıta jumystan surana bergen soń qadiriń de ketedi.

№6 mektep-lıseıiniń dırektory Aısholpan Sambaevanyń aıtýyna qaraǵanda, eń basty qıyndyq pán kabınetteriniń jetis­­peýshiliginde. Qalanyń bul aımaǵynda kópqabatty úı­ler­­diń salynýyna baılanys­ty bala­lardyń da sany arta túsken. Qazirgi tártip boıynsha ata-ana­lar balalaryn qaı mektepte ber­gisi keletinderin ózderi tańdaı­dy. Mektep-lıseıdiń ár bilim jy­lyndaǵy tabysy tolymdy bolǵan soń balalaryn osynda berýge tilek bildirýshiler de kóp eken. 

Oqýshy balalar sanynyń kúrt kóbeıýiniń bir sebebi, aýyl men qala mektepteriniń arasyndaǵy bilim sapasy aıyrmashylyǵynyń alshaqtyǵynda. Baýyr eti balalaryna zaman talabyna saı bilim bergisi keletin ata-analardyń bir shoǵyry jetkinshekterin qalalyq jerde oqytýǵa umtylýda. Tipti kisige kúni túsip et jaqyn týys­ta­rynyń úıine ornalastyryp oqytyp jatqandar da az emes. Bul úshin árıne, ata-analardy eshkim de kinálaı almasa kerek. Endigi zaman IT-tehnologııasyn meńgergenderdiki. Osy jaıdy kózimen kórip otyrǵan olar da urpaǵynyń jan-jaqty bilim alyp jetilýin qalaıdy. 

Astananyń irgesindegi Se­lı­n­ograd aýdany kóship kelip qonys­tanyp jatqan halyqtyń kóptiginen birqatar áleýmettik-turmys­tyq máseleleri qorda­la­nyp qalǵan jer. Sol máselelerdiń ishinde bilim oshaqtary da bar. Oqýshy balalar da kóp. Máselen, osy aýdandaǵy Semenovka №11 negizgi mektebi 70 oryndyq bolsa, ústimizdegi oqý jylynda 149 oqýshy bilim alýda. Al Qoıandy orta mektebi 900 oryndyq bolsa, onda 2783 oqýshy oqıdy. Shubar aýylynyń turǵyndary da dál osy qıyndyqty bastan keship otyr. Osy eldi mekendegi №37 negizgi mektep bar bolǵany 58 oryndyq. 1962 jyly irgesi qalanǵan bilim oshaǵynda qazir 159 oqýshy qysylyp-qym­ty­ry­lyp bilim alýda. Ony aıtasyz, Qosshydaǵy №2 orta mektep te eki ıyǵynan entigip demalyp tur. Bilim oshaǵy 1200 oqýshyǵa laıyqtalyp salynsa, bul jerde 3534 oqýshy oqıdy. Al Qajymuqan aýylyndaǵy 1960 jyly salynǵan kóne mektep bar bolǵany 67 oryndyq bolsa, qazir onda 446 oqýshy oqıdy. 

Oqýshylar mólsherden tym kóp bolǵannan keıin sapa­ly bi­l­im, sanaly tárbıeniń de aqsaı­­tyndyǵy belgili. Joǵa­ry­­da aıt­qanymyzdaı, pán kabınetteriniń jetispeýshiligi óz aldyna, ózge pán­derdi talapqa saı ótkizýde qıyn­dyq týatyny aıtpasa da tú­sinik­ti. Ata-analardyń aıtýyna qara­ǵanda, sport zaly da, ashana da tarlyq etedi.  

Oblystyq bilim bas­qar­ma­synyń málimetine qara­ǵan­da, 2019-2021 jyldary res­pýb­lı­kalyq bıýdjetten arnaıy qar­jy bólinip, Qosshy aýylynda 1200 oryndyq jańa mektep salý mejelenip otyr eken. Sondaı-aq Shubar aýylyndaǵy 120 oryndyq mektep qurylysyna da keńeıtý maqsatynda ózgerister engiziletin bolady. Qajymuqan aýylynda 300 oryndyq jańa mektep salynsa, úsh aýysymdy mekteptiń zaryn kópten beri tartyp kele jatqan Shýchınsk qalasynda 800 oryndyq jańa mektep salynady. Úmit otyn tutatatyn osyndaı jos­parlar bar. 

Mejelengen jospar 2021 jyly júzege asqanda birshama jaqsylyqtyń bolary anyq. Mańyzdy máseleni mándi etip, ýaqytyn tym sozbaı sheshý úshin egjeı-tegjeıli keshendi jumys qajet. 

Baıqal BAIÁDIL,

«Egemen Qazaqstan» 

Aqmola oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Búgingi jańalyqtar (27.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Búgin, 17:05

Karateshiler Aýstrııada aıqasady

Sport • Búgin, 16:26

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Biz birgemiz: Aleksandr Baraev

Vıdeo • Búgin, 13:52

Álemniń 50 elimen jumys isteıtin oblys

Qazaqstan • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar