Qyrym Altynbekov: «Qyrym araly» – kóne tarıh mekeni

– Qyrym aǵa, arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabyl­ǵan altyn, temir, qyshtyń kishken­taı synyqtarynan tutas tarıh qu­­ras­­tyryp shyǵaratyn ǵalym­dar eńbe­g­iniń edáýir bóligi restav­rator­­larǵa tıesili. «Qyrym araly» dep atalatyn ǵylymı zert­ha­na­ńyzdyń qurylý tarıhy ózinshe qy­zyq bolar, qalaı dúnıege kelgen edi? Ataýy da ózgeshe...

– Toqsanynshy jyldyń toqyraýynda búkil el ala qap arqalap, bazar jaǵalap ketkende,  ózgelerden aıyrmashylyǵym, jumys ústelimdi tastap ketkenim  joq. Men arheolog emespin. Negizgi kásibim – zergerlik. Sýretshi-zergermin. 2000 jyldary aıaqasty iri tapsyrys aldyq ta, jedel túrde seriktestik ashý kerek boldy. Ashpaq bolyp nıettengen jeke kásibimizdi «Atamura», «Saryarqa» sekildi úırenshikti ataýmen tirketýge barsaq, bul ataýlardyń bárin de bizden buryn ıelenip qoıǵandar bar bolyp shyqty. Erterekte Sergeı Donsov degen jýrnalıst «Izves­tııa» gazetine «Ostrov Krym» dep men týraly maqala jazǵan bolatyn. Osy «Ostrov Krym» esime túse qaldy da, taǵy da birneshe ataýdy tizimdep alyp tirkelýge qaıta bardyq. Ne kerek, álgi ataýlardyń ishinen jalǵyz «Ostrov Krym» ǵana jaramdy bolyp shyqty. Serik­­testik bolyp tirkelgennen keıin maǵan: «Bul ózi Ýkraınanyń araly ma?» degen sekildi qıturqy suraqtar jıi qoıylatyn boldy. Men de ázil saýalǵa: «Ýkraınadaǵy jarty aral ǵana ǵoı, al bizdiki bútin aral» dep qaljyńmen ja­ýap qatatyn boldym. Qyrym dep atymdy atam qoıypty. «Qyrym» degen – kóne túrki sózi, «qyrat», «qamal» atty ma­ǵynany bildiredi, al «aral» degen ataý arqy­ly men táýelsizdikpen birge ózimniń  der­­bestigimdi de ózim belgilep alǵandaı boldym.

– Siz mýzeı qundylyqtarynyń konser­vasııasy men qaıta qalpyna kel­tirý isimen shuǵyldanasyz. Jeti qabat jerdiń astynda ǵasyrlar boıy jatqan, eskirmek túgili shirý­ge aı­nalǵan jádigerdi arshyp alyp,­ ne buıym ekenin anyqtap, ta­rı­hı sı­pat­tamasyn jasap mýzeı­ge­ qo­ıyl­ǵanǵa deıingi úderisti atqara­tyn adamǵa «árleýshi», «syrlaýshy», «jańǵyr­týshy» degenimiz tym tarlyq etpeı me?

– Arheologtar qazǵannan keıin bir­neshe myń jyl boıy áldeneshe jer qyrtysynyń astynda jatqan jádiger, aıtalyq, adamnyń súıeginen bastap, onyń áshekeıi, kıimi, ydys-aıaǵy, at-ábzeli, qarý-jaraǵy topyraq-qummen, laı-bat­­paqpen aralasyp, adam túsinbeıtin pi­shinde jatady. Ol topyraq shógindisi me, álde qalanyń qırandysy ma, aǵash pa, temir me – adam aıy­ra almaıtyn belgisiz zat. Onyń ne ekenin anyqtap, qal­pyna keltiretin arnaıy mekeme jumys isteıdi, degenmen bizge kelip kómek suraı­tyn ǵa­lym­dar kóp. Qalpyna keltirý jumy­synyń eń kúrdeli kezeńi 1999 jyly Qazaqstan, Fransııa jáne Italııa, úsh el birigip Shyǵys Qa­zaq­standaǵy Berel qorǵanyn qazǵan kezde kórindi. Altaıdan tabylǵan qazba jumysynyń basyna bar­saq, laı aralas topyraqtyń arasynda biri shirip, biri saqtalǵan at pen adam­nyń súıekterimen birge túsiniksiz taǵy biraz nárse jatyr. Buǵan qosa, tastan, súıekten, altynnan jasalǵan áshe­keıler, qarý-jaraq, birneshe at, onyń áb­zel­deri, erkek pen áıeldiń kıimderi bar. Toń ishinde mýmııalanyp, «murty da­ qısaımaı» myń jyldardan soń aman jet­ken baılyqty qalaı da saqtap qalý kerek edi. 

Fransýzdardyń keńesimen keńestik refrıjerator tońazytqysh aldyq. Tońa­zyt­qyshqa tıep bizdiń zerthanaǵa ákele jatqan jolda refrıjerator synyp, ishinde muz bolyp qatyp turǵan bereldik jádigerdiń sýy erip, tamshylap aǵa bas­tady. Fransýz arheologtary kórgen bette, «budan endi eshnárse shyq­paıdy» dep túńilip, qoldaryn bir-aq sil­tedi. Kóz aldymyzda aıyrylyp qalǵaly tur­ǵan jádigerlerge ishimiz ýdaı ashyp qarap, aqyrǵy ret qoshtasqandaı, sońǵy ret sýretke, fılmge túsirip, kerekti málimetti aldyq. Jádigerdiń edáýir bóligi tap álgi jerde-aq jaramsyz bolyp qaldy. 

– Jıi baryp jumys istegendikten, Ermıtajdyń siz úshin óz úıińiz sekildi bo­lyp ketkeni belgili, Lývrda jumys is­­te­gen jyldaryńyz da jemissiz bol­­ma­ǵan eken, sonyń arqasynda «Qyrym ara­­lynyń» óz noý-haýy dúnıege kelgen bo­lar?

– Árıne óz tehnologııamyzdy oılap taýyp tyǵyryqtan shyqpasaq, sheteldiń suraǵan baǵasy onsyz da juqa qaltamyzǵa salmaq salatyn boldy. Sebebi ol kezeń­de, toqsanynshy jyldardaǵy almaǵaıyp aýyr kúnderden endi-endi es jıyp kele jat­qan elimizde arheologııaǵa aqsha qaı­dan tabylsyn? Restavrasııa isine qa­jetti jabdyqtyń soqa basynyń ózi júz­degen mıllıon turady, ony iske qosyp, jumys isteıtin ǵalymdar, mamandar já­ne kerek. Osynyń bárin esepteı kele, sý­­ men spırtti qosyp, ózimizdiń qos­pa­myz­dy daıyndap shyǵarýdan basqa ama­lymyz qalmady. Quramy qarapaıym qospamyzdyń zattarǵa tıgizetin esh zııa­ny joq, kerisinshe, máńgilikke saqtaı ala­tyn kúshke ıe. Bul oılap tapqan ádisimiz sheteldikine qaraǵanda ári arzan, ári tıimdi, eń bastysy, murajaıda saqtaýǵa óte qolaıly bolyp shyqty.

Murajaıda da aýanyń ylǵaldyly­ǵyn, qurǵaqtyǵyn, jalpy temperatýrasyn qadaǵalaıtyn arnaıy apparattary bolady. Tehnıka bolǵannan keıin olardyń ózi de ýaqyty jetpeı shetinen synyp, isten shyǵyp jatatyndary bar. Budan keıin de meıli aǵash bolsyn, meıli teri, kıiz, mata, súıek, temir bolsyn, árqaısysy úshin qoldanatyn mundaı qospalardyń neshe túrlisin oılap shyǵardyq. Olar úshin alynǵan alýan túrli patentterimiz bar. Endi basqa memleketterdegi áriptesterimiz bizdiń tájirıbemizden úırenip, bizge tapsyrys berip, Qazaqstanǵa kelip jasatatyn jaǵdaıǵa jettik. Jádigerdi qalpyna kel­tirý jumysy óte aýyr kezeńderden turady,  aldymen materıaldy rentgenge túsiremiz, tomografııasyn jasaımyz, analızderin alamyz. Ár jádigerge jeke-dara ádis qoldanamyz, birine suıyq qospa, birine qoıýyraq, birine azyraq, birine kóbirek degendeı, qaı ádisimiz laıyq keledi, sony paıdalanamyz. 

Bizdiń jumys isteý tásilimiz týra me­dısınadaǵydaı. Naýqastyń tarıhyna arnap paraqsha ashatyn emhanadaǵy sııaqty ár jańadan tabylǵan jádiger úshin jeke tólqujat resimdeledi, odan 30-40-qa jýyq analız alynady, dıagnozyna qaraı qandaı em qoldanylatyny anyqtalady. Kóp jádigerlerdiń buzylmaı saqtalyp qalýyna barynsha kúsh saldyq. Tez bu­zylyp ketetin teri, mata, kıiz sekildi materıaldy saqtap qala almasaq, olardyń janyndaǵy negizgi komponent – súıek, at áb­zeli, qarý-jaraqtar túsiniksiz bolyp qalady. Munyń bári bir dáýirdiń tarıhı shyndyǵyn kórsetetin, bir-birinen bólip-jarsa, máninen, shyndyǵynan ajy­raıtyn tutas keshendi jádiger. Jaı jádiger ǵana emes, aqparat tasymal­daýshy qural. Bir-birimen tyǵyz baı­­lanysty jádigerlerdi qalpyna keltir­gende, árqaısysy óz ornyn taýyp, ti­zilip, ózderi týraly sóıleı bastaıdy. Áshe­keı bolsyn, at ábzeli bolsyn, ár­qaısysy óz aldyna jeke bir das­tan. Qarap otyryp oqýǵa bolady. Árbir ań, oǵan jalǵanǵan qanat quddy ja­zý sııaqty qyzyqty syr shertedi. Tarıh­shylarymyz oqı bastaǵanda, máde­nıetimiz ben tarıhymyzdyń jańa paraǵy ashylyp, ǵylym kókjıegi keńeıe túsedi. 

– Jaqynda sizder «Úrjar sáýe­geıi» at­ty óte sırek kezdesetin jádiger­di Ult­­­­­­­tyq mýzeıge ornalastyr­dy­ńyz­­dar.­ ­Úr­jar­lyq hanshaıymnyń sáýe­geı­ bol­ǵanyn, dáriger ekenin qan­daı­ dálelge sú­ıe­nip aıtyp otyrsyz? Ǵy­ly­mnyń dál­dikti súıetinin bilemiz, bi­­­raq munsha­ma batyl baılam jasaý úshin qandaı sebep­terdi ataısyz?

– Úrjarlyq sáýegeı áıel Batys Qytaı-Batys Eýropa jolyn jasap jat­qan kezde kezdeısoq ashyldy. Joldy keńeı­tip qazyp jatqan jumysshylardyń kúregi basqa tústi topyraqqa tirelip, 3 metr tereńdikke túsken kezde tas qo­rapqa kezdesken. Tastardyń arasy laımen bitelip japsyrylǵan, ishine kiretin sańylaý joq. О́rmekshiniń torynan ózge bir túıir topyraq ta túspegen. Al­­ǵashynda biz ony altyn adam dep oıl­adyq. Biraq rentgenge túsirip zertteı kele, munyń basqa adam ekenin bil­dik. Mundaı baılam jasaý úshin álbette, eń aldymen, áıeldiń janynan tabylǵan zattarǵa súıenemiz. Biz úrjarlyq áıel­di zerthanamyzǵa sol sarkofagta jat­qan kúıinde topyraǵymen bir-aq kóte­rip alyp kelip, zertteý jasadyq. Ana­lızderi, tomografııa, rentgen nátı­jeleriniń bári osy saýalǵa ózi-aq jaýap berip, kókeıdegi kóp kúmándi seıiltti. Qańqa súıektiń jan-jaǵynda alýan túrli dárilik shópter, neshe túrli ósimdiktiń tuqymdary jınalyp tur. Áıeldiń bas kıiminde taza altynnan jasalǵan paporotnık japyraǵyna uqsas  qaýyrsyn qanat táji bar jáne qolyna da dál osy japyraqty ustap jatyr. Tipti bul ja­pyraqty rentgenge túsirgende ulý sııaq­ty aınalyp, endi ǵana búr jaryp kele jatqan balǵyn kúıinde kórindi, al mun­daı órnek buryn da kezdesken bolatyn. Biz osy ýaqytqa deıin ony órnek dep oılap keldik, al onyń jańadan baýyryn jazyp kele jatqan japyraq ekenine tek osy joly kóz jetkizdik. Bul japyraq tý­raly málimetti jınaqtaı kele, onyń «júz bir túrli» aýrýǵa shıpa ekenine kóz jet­kizdim. Onymen emdeýge bolady, ony tamaq retinde paıdalanady, onyń apıyn sekildi mıǵa áser berip, kóńildi kóteretin qasıeti bar.

Ony aıtasyz, budan da batyldaý oıymdy dáıektep aıtaıyn, sáýegeı áıel aqsaq bolǵan. Ol emin ornynan tur­maı, otyryp jasaıtyn. Jasy 18 ben 25-tiń aralyǵynda. Áıel ómir súr­gen kezeńdegi jerleý saltyn eske túsir­sek, eger ol patsha bolsa janynda qyzmet­shileri, nókerleri, qymbat zattary, jaýyn­ger bolsa qarý-jaraǵymen birge jer­lenetin bolǵan. Dástúrge saı bul áıel de aǵash­tan, qyshtan jasalǵan tostaǵan-tabaqtarymen, ot jaǵyp, dári qaınatýǵa arnalǵan kishkentaı ǵana tórtburyshty temir qazandyǵymen, emdik shóptermen birge jerlengen. Osynyń bárin zertteı kele, basyna kıgen altyn tájin esep­ke ala otyryp, bul áıeldi qoǵamda bıik mártebesi bar, shóppen emdeıtin emshi dep uıǵarym jasaýǵa týra keldi. Kon­ser­vasııasyn, restavrasııasyn, rekonstrýksııasyn, mýzıfıkasııasyna deıin jasap, tolyqtaı qalpyna keltirdik. Ǵylym úshin bul óte mańyzdy jańalyq.

Qazir Ulttyq mýzeıde turǵan «Úrjar sáýegeıin» tamashalaýǵa kelip jatqan kóptiń qarasy qalyń. Biz buǵan deıin talaı arheologııalyq qazba jumystaryna qatysa júrip, buryn-sońdy dál mundaı dáriger, emshi, balger bolǵan jádigerge jo­lyqqan joq edik. Árıne sońǵy sózdi tek biz ǵana aıtpaımyz. Keleshekte biz­den keıingi ǵalymdarymyz taǵy da ana­lızderin alyp, tereńdetip zertteı túsýi úshin konservasııasyn jasap, ári­ qaraı zertteýine múmkindik berip otyr­myz. Basqa ǵalymdar da óz pikirin aıt­syn. Tarıhshylardyń boljamy bo­ıynsha, bizdiń dáýirimizge deıingi III-IV ǵasyrlarda ómir súrgen «Úrjar sáýegeıiniń» basqa da qupııasy bolsa, ashsyn, ǵylymǵa jańalyq engizsin, ol úshin barlyq jaǵdaıdy ázirlep qoıdyq.

– Sońǵy jyldary ınternetti ashyp qalsaq, «súıinshi, altyn adam ta­byl­dy» dep alaqaılaǵan habar­dan aıaq alyp júre almaıtyn boldyq. Alaıda, memleketimizdiń sımvoly bolyp otyrǵan «Altyn adam» bizde bireý ǵana, ol – Esik qorǵanynan ta­byl­ǵan Saq hanzadasy. Sol ta­byl­ǵan altyn adamdarǵa ataý berýde­gi arheologııanyń asyqpaıtyn samar­qaýlyǵy, bizdi alańdatatyn jaǵdaıǵa jetkizip otyr. Solarǵa «Sarmat hanshaıymy», «Úrjar sáýegeıi» sekildi ádemi ataý syılaýǵa ne kedergi?

– Esik qorǵanynan tabylǵan alǵashqy al­tyn adam ǵylymdaǵy jańa dáýirdiń esigin ashqan Qazaq eliniń baǵa jetpes básire jetistigi, ulttyq baılyǵynyń basy  bolǵandyqtan qatty qýanǵan Ke­mal Aqyshevtiń ózi de, kúlli Qazaq eli de birden ony «Altyn adam» atandyryp jiberdi. Hanzadanyń kıimi tutas al­tynmen qaptalǵan, sondyqtan altyn atandyrmasqa amalyń da joq. Biraq osy «Altyn adam» degen ataýdyń ózi maǵan durys emes sekildi kórinedi. Osy úrdispen keıingi tabylyp jatqan jádig­erlerdi de arheologtarymyz altyn dep atap jatyr. Sebebi olardyń da áshekeıi, qarý-jaraǵynda, kıimderinde óte kóp altyn bar. Sondyqtan arheologtar da óziniń tapqan qazynasyna maqtanyp, sondaı dárejege jetkizgisi keletin alyp-ushqan kóńiliniń áserimen osylaı ataýǵa asyǵady dep oılaımyn.

Altyn adamdar nege kóp? О́ıtkeni qazaq jerinde qaı zamanda da altynnyń  qory kóp bolǵan. Altyn osy aımaqta mekendegen memleketterdiń ekonomıkasynan da, mádenıetinen de kórinis tapqan. Bul – bir. Ekinshiden, basqa organıkaǵa qaraǵanda altyn shirimeıdi. «Altyn adam­nan» keıin tonalmaı osy kúnge aman-esen jetken altyn jádiger Batys Qazaq­stan oblysyndaǵy Taqsaıdan tabylǵan «Altyn hanshaıym». Qolynda aınasy bar, janynda tostaǵany bar, aınalasyna óte yqpaldy, bedeldi sáýegeı áıeldi sırek kezdesetin jádigerlerdiń sana­tyna jatqyzýǵa tolyq negiz bar. Dál osyndaı altyn adamdar Reseıdiń Oryn­borynan, Tyvadan da tabylyp jatyr. Zamanynda munyń bári de bir-aq mádenıet, bir memleket bolǵan. Arheo­logııa men tarıh osynysymen qyzyq.

– Arheologtarmen birge qazba ju­mys­ta­ryn júrgize júrip, júzdegen jádi­ger taýyp, qaıta qalpyna kel­tirgen jádi­gerlerdiń ishinde sizdi erekshe tańǵal­dyrǵany qaısy?

– Arheologııa – ujymdyq jumys. Ol ujym­nyń tóńiregine ártúrli baǵytta izdenip júrgen tabıǵaty da, izdenetin taqyryby da uqsamaıtyn ǵalymdar toptasady. Muny jalpaqtaý tilmen túsin­dirsem bylaı: ǵalymdar tarıh úshin qajetti dálel, áldeqandaı ǵyly­mı tujy­­rymdy dáıekteıtin túıin iz­deıdi. Tapqan dúnıesin bizge alyp kele­di. Biz saraptamasyn ázirlep bergen soń ǵalymdar ári qaraı izdenisin jalǵastyra beredi. Altyn adamdarmen jumys isteý restavratorlar úshin qıyn emes, eń qıyny – organıkamen jumys is­teý. Ol tez buzylady. Jerdiń astynda júz­jyldyqtardy jas­tanyp jat­qan jádiger qazylyp alǵan soń kún sáý­lesi túskende jarty-aq saǵattyń ishinde búlinip ketedi. Demek, mamandardy der kezinde shaqyrmaǵannan keıin altynnan basqa organıka zamatta qum bolyp úgitilip ketedi. Sebebi ǵa­syr­lar boıy jerdiń astynda jatqan já­diger sýdyń, ylǵal­dyń arqasynda ǵana saq­talyp turady, al ol kún sáýlesimen qur­­­ǵaı bas­ta­ǵanda, iske alǵysyz  bolyp qalady. 

Arheologııa tereńine boılatyp, tylsymyna tarta beretin ǵajaıyp ǵylym. Mysaly, qupııaǵa toly, máńgi toń basqan Berel qorymynan tabylǵan 2500 jyl burynǵy er-toqymnyń jasalý tehnologııasyn alaıyqshy. Negizi jastyq tárizdi, ishine jún nemese shóp toltyrylǵan, onyń betine mata tartqan, onyń syrtyna kıiz, kıizdiń ústinde myqty jiptermen asqan sheberlikpen ań, qus, gúl beınesindegi áde­mi názik órnek izderin qýalap kes­te tikken. Árqaısysyna asyqpaı jeke-dara úńilseń, kıno kórgendeı bolasyń. Osy jylqylardyń arqasynda ejelgi saq­ taıpalary kommýnıkasııalyq má­de­nıet qalyptastyrdy. Alǵashqy arǵy­maqtar osy jerde qolǵa úıretilip, bas­qa qurlyqtar jylqyny bilgenimen, ımperatorlarǵa tartý etetin, úıretilgen, adamǵa, tirshilikke qyzmet etetin attardy osy aımaqtan satyp aldy. Ǵylym úshin, bizdiń keleshegimiz úshin kerekti baı dú­nıe bular. Osy jádigermen-aq tutas bir dáýirdi, onyń mádenıetin tolyqtaı dá­lel­dep shyǵýǵa bolady. Osyny saqtap qalǵanymyzdy úlken jeńiske balaımyn. Biz zamanaýı tehnologııanyń kúshimen kóne jádigerlerdi zerttep jatyrmyz, al búgingi tehnıkańyzdyń ózi kún sa­ıyn­ emes, saǵat saıyn jetilip bara jatyr emes pe? Sondyqtan meni tań­ǵaldyratyn dúnıe áli ashylmaǵan, alda kezdesetin dúnıe dep bilemin.

– Astanadaǵy Ulttyq mýzeı alǵash ashyl­ǵan kezinen bastap úsh jylǵa deıin «Ulttyq mýzeıge syı tartý» atty aksııa júrgizip, oblys­taǵy, aımaqtaǵy mýzeı­lerden, jeke tulǵa­lardan 3000-nan astam jádiger jınap, qoryn qun­dy qazynalarmen tolyq­tyrǵany esi­mizd­e. Jańa turpatty mý­zeı qoryn tolyq­tyrýdyń budan basqa qan­daı jolyn kóresiz?

– Astanadaǵy Ulttyq mýzeıge biraz jádi­gerimizdi biz de syıǵa tarttyq, tartý etken sol baǵaly zattardyń kópshiligi biz­diń zerthanada qaıta qalpyna kelti­rilgen bolatyn. Qalyptasqan mýzeı­lerimizdiń ózi oǵan jádiger aparyp syı­laıtyndaı jaǵdaıda emes, sebebi qolyndaǵy bar baǵa­lysyn, bar asylyn kezinde Máskeý men Le­nın­gradtyń  mýzeıleri óz­derine ıelenip aldy da, jutańdaý bolyp qal­ǵan mýzeılerimiz bertin ýaqyttan bas­tap qana damı bastady. Mýzeıge sol ǵa­syr­dyń jańǵyryǵyn, únin qulaqqa jet­k­izip, ele­sin kóz aldyǵa ákeletin tiri dúnıe kerek. Kez kelgen mýzeıdiń, kez kelgen jádi­gerdiń qaıtalanbaıtyn  aýrasy, ózi­ne ǵana tán energetıkasy bolady. О́zi orna­las­qan qalamen birge mádenıet pen tarıh es­kert­kishiniń janyn mýzeı ǵana jasaı alady.  

– Arheologııa men arýaqtardy baı­lanys­tyrýǵa qalaı qaraısyz? Tyl­­sym­nan ton piship, shyndyq tany­ǵysy kele­tinder bar. Buǵan ne deısiz?

– Mundaıdy meniń de qulaǵym shalady. Bereldi ashqannan keıin, basqa qor­ǵan-obalardy qazǵannan keıin de tabıǵat ózgerip ketti, ólim-jitim, aýrý-syrqaý kóbeıip bara jatyr degendeı qı­synsyz áńgimeler aıtylady. Jalǵan sóz. Eger máselege dál osy kózqaraspen qaraıtyn bolsaq, onda aldymyzǵa qoı­ǵan suraqtarǵa jaýap bere almaımyz. О́ıt­k­e­ni sol suraqtardyń jaýabynyń bári sol jádigerlermen birge kómýli jatyr. 

– Qazaqstandyq restavrator­lar­dyń sany óte az, qatarynyń qa­lyp­tas­­paı otyrǵanyn nemen túsin­­­­dirýge bolady?

– Restavrator degen kásip ıesi Qazaq­­stan túgili búkil álemniń ózinde kóp emes. Sheteldik restavratorlarmen jyl saıyn birneshe márte halyqaralyq ǵy­lymı konferensııalarda bas qosyp tura­myz. Bir-birimizdi jaqsy tanımyz. Sol jıyn­darda baıandama jasap, sheberlik saǵattaryn ótkizip, bir-birimizdiń aldymyzda esep beremiz. Bizdiń jumysymyzda qupııa  bolmaıdy, sebebi bul jumyspen bıznestiń qatysy joq. Kerisinshe, bir-birimizge kómektesýge tyrysamyz. Kez kelgen eldiń arheologııasynda tabylǵan qundy jádiger basqa elde balamasy joq,  jalǵyz-aq dana bolýy múmkin. Ras, al­ǵashynda jas balalar restavratorlyq ká­sip­ti úırengisi kelip sheberhanamyzǵa qul­shynyp-aq keledi. Biraq myna shirip jatqan dúnıelerdi kórgennen keıin, bir óziniń hımık te, medık te, sýretshi de, zerger de bolatynyn bilgennen keıin, mynaý sórelerde kirpish sekildi qalanyp turǵan kere qarys kitaptardyń bárin taýysyp oqýǵa týra keletinin, ju­mys­tyń maıdan qyl sýyrǵandaı as­qan sheberlikpen sabyryńdy sarqyp oty­ryp isteletin jumys ekenine kózi jet­kennen keıin túri buzyla bastaıdy da, aqyry qolyn bir-aq siltep ketip qalady. Az aqshaǵa osynsha aýqymdy jumys istegisi kelmeıdi jáne eń qyzyǵy, ol atqarylatyn jumystyń qashan aıaq­­talatynyn eshkim de dóp basyp aıta al­maıdy.  Bul jumys ne úshin kerek, aı­nalysýdaǵy máni ne, ol aqparat kim úshin, ne úshin kerek – osy suraqtardyń jaýabyn bilseńiz jáne sonyń aqyrǵy nátıjesine senseńiz ǵana, shuǵyldanýǵa bolady. Al búgingi kúndegideı tez aqsha ta­ýyp, tez baıyǵysy keletinderge bul­­­ kásip­­pen shuǵyldanýdyń qajeti joq.­ Bul tek bizdiń elge tán jaǵdaı emes,­ Er­mıta­jyńyzda da osy jaǵdaı, bas­qa mem­leket­t­er­degi qalpyna keltirý jumysyn­da da osy qalyp.

– «Qyrym aralynda» tutas dınas­tııa­­nyń jumys istep otyrǵanyn bile­miz, bul «jat jarylqamaıdynyń» keri me? Aral­dyń qojaıyny jumys bary­synda qandaı ustanymǵa den qoıa­dy?

– Áıelim, qyzdarym burynnan osynda jumys isteıdi, jalpy bul «araldy» 15 adam mekendeıdi, kóp jyldardan beri kóne ǵasyrlardyń jádigerlerimen birge ómir súrip keledi. Bári de osy kásipke mamandanǵan. Kópshiligi – ǵalymdar. «Qy­rym araly» – kóne tarıh mekeni. Ju­­­­mys­ta tek adaldyq pen kásibılikti ta­lap etemin. Kúrdeli ári qıyn jumysty at­qarý úshin tózim de qajet. Bular bolmasa jalǵyz ózim ne isteı alamyn, qa­laı bárine úlgermekpin? Men tek ba­ǵyt bere­min, úıretemin. Qanshama jyl­dardan beri birge jumys istep kele­miz, biraq osy ýaqytqa deıin birde-bir jádi­gerdiń «basynan bir tal shashy túsken» emes, ol kásibı mamandardyń arqasy. Konservasııasy men restavrasııasyn jasap, shetinen mýzeılerge ótkizip otyramyz. Halyq tamashalap, ǵalymdar zertteýin júrgizip jatyr, óz kásibine adaldyqpen qaraıtyn adamǵa budan basqa ne kerek?

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken Aıgúl AHANBAIQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

ALMATY