Álem • 28 Aqpan, 2019

Jer betinde bulttar joǵalyp ketýi múmkin. Bul nege aparady?

795 retkórsetildi

Aldaǵy 100 jylda jer kúnniń ystyǵynan qorǵap turǵan qabattyq býdaq bultsyz qalýy múmkin. Eger boljam rastalsa, klımattyq katastrofa oryn alady. Máseleniń mán-jaıyn BBC News aqparattyq agenttigi jazdy.

Dúısenbi kúni «Nature Geoscience» jýrnalynda osyndaı zertteý jaryq kórgen. Kalıfornııa tehnologııa ınstıtýtynyń ǵalymdary kómirqyshqyl gazy konsentrasııasynyń atmosferaǵa taralýy muhıttardy kún kózinen qorǵaıtyn bult qabatynyń joıylýyna aparady dep dabyl qaǵýda.

SO2 konsentrasııasy belgili bir mejege jetken kezde bulttar ydyraı bastaıdy. Bul muhıttardyń kúrt jylynýyna ákeledi.

Matematıkalyq esepteýlerge sáıkes jer sharyndaǵy ortasha temperatýra 8 gradýsqa deıin ósedi dep boljam jasaldy. Al bul tek kúshti tabıǵı kataklızmdermen ǵana emes, sonymen qatar janýarlar men ósimdikterdi jappaı joıyp jiberýmen de qaýip tóndiredi.

Budan 55 mln jyl buryn jer sharynda osyndaı perıod bolǵan bolatyn. Ol ýaqytta jer planetasynyń jylyǵany sonsha arktıka sýlarynda qoltyraýyndar júzip júrdi.

Massachýsets tehnologııa ınstıtýtynyń professory Kerrı Emanýel kalıfornııalyqtardyń zertteýine qatysty pikir bildirdi. Ol sıpattalǵan jaǵdaıatty shyndyq dep rastady.

Arktıkadaǵy qoltyraýyndar

Kómirqyshqyl gazynyń ósý grafıgine qarasaq, aıtarlyqtaı qaýiptiń bar ekenin kóremiz. 1955 jyldan beri onyń kólemi 3 esege deıin ósti. Eger osylaı jalǵasa berse, boljam aldaǵy 100 jylda oryndalady.

Mundaı ósimniń nege aparatynyn aıtý ońaı. Sebebi, adamzat buǵan deıin mundaı kezeńdi basynan ótkergen. Ol kezdegi SO2 konsentrasııasynyń ósý sebebine qatysty ǵalymdar ár túrli dáıekter aıtyp keledi. Biraq, áli naqty anyqtalǵan joq.

Buǵan deıin bolǵan ǵalamdyq jylynýda janýarlar men maımyldar, attar men tórt-túlik adam tózgisiz aptap ystyqtan qashyp qana emes, nár bolatyn qorek izdep te soltústikke qaraı aǵyla bastaǵan. Sebebi, kúnniń kúrt ysýy jer betindegi ósimdikterdi de joıǵan edi. Antarktıda muzy tolyǵymen eridi. Muhıt deńgeıi kúrt kóterilip, jaqyn aımaqtardy sý basyp qalǵan bolatyn. Kóp dene turqy úlken sútqorektiler ólip, tiri qalǵandarynyń kólemi kishireıe bastaǵan.

Dabyl qaǵýǵa erte me?

Ǵalymdar Parıj kelisim shartynyń talaptaryn saqtaǵan jaǵdaıda atmosferada SO2 qalypty bolýy múmkin deıdi. Sondaı-aq jahandyq temperatýranyń kóterilýin 1-2 grýdýsta saqtap otyrý kerektigin aıtty.

Ǵylymı maqalanyń avtorlary adamzat kómirqyshqyl gazynyń atmosferaǵa bólinýin azaıtatyn ádis tabatynyna senedi.

«Tehnologııalyq progress osyndaı oqıǵalardyń damýyn boldyrmaıdy dep úmittenemin. Alaıda, bul ssenarıı múmkin bolatyn sheńberden tys tur dep aıtýǵa bolmaıdy», - deıdi ǵylymı jumystyń avtory Tapıo Shnaıder. 

Saltanat ShYNÁDIL

Sońǵy jańalyqtar

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Búgin, 17:59

Jaqsy ákim jalǵyz júredi

Tanym • Búgin, 17:02

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Búgin, 16:55

Uqsas jańalyqtar