15 Naýryz, 2019

Alty jasar Alpamystyń armany ne edi?

1294 retkórsetildi

«Bilesiń be, oqıtyn bolsam tez ósip, úlken bastyq bolam. Oqýdy da tez bitiremin. Tez kelinshek alamyn. Sosyn meniń on eki ulym bolady. Onyń biri kolhoz bastyǵy, ekinshisi agronom, úshinshisi muǵalim, bári de úlken-úlken bastyq bolady...»

О́zińiz de bilip otyrsyz, bul «Alty jasar Alpamys» fılmindegi kishkentaı Alpamystyń armany. Atasynyń qulaǵyna quıǵan aqylyn qaǵyp alǵan alǵyr balanyń armany da asqar taýdaı.

Rasynda, bala súıý, sanaly urpaq tárbıeleý, ulyn – uıaǵa, qyzyn – qııaǵa qondyrý, ár adamnyń, jalpy adamzattyń álmısaqtan bergi aınymas armany ekeni haq! Tek keıingi jyldary otbasy qundylyǵy ysyrylyp, ornyn basqa qundylyqtar toltyra bastaǵandaı. Ásirese, bolyp-tolǵan, damyǵan elderge tán qubylys bul. Al qazaqtar she? Biz demografııany ekinshi orynǵa ysyryp qoıatyndaı, basqa qundylyqtardy odan bıik qoıatyndaı dárejege jetip qaldyq pa? Álde ózge «toıyp sekirgen» elderge eliktep, «tońyp sekirýdiń» álegimen júrmiz be?

Ǵasyrǵa jýyq ýaqyt desi basym derjavanyń degenimen júrgen eldiń demografııalyq ahýaly gúldengen kezi az. Qan-qasap soǵysty da, ashtyqty da, qýǵyn-súrgindi de kórgen eldiń bertinde ǵana murty maılanyp, besik terbegen analar kóbeıe bastady. Statıstıkaǵa súıensek, 2018 jyldyń sońynda halyq sany 18 mıllıon 608 myń 79 adamdy qurapty. Byltyr elimizde 411 myń 99 sábı dúnıe esigin ashqan.

«Bireýdi kórip búkir bol, bireýdi kórip shúkir bol» degendeı, 18 mıllıonnan asatyn kórsetkish alyp eldermen salystyrǵanda az bolsa, endi bir elderdiń jete almaı júrgen mejesi. Teriskeıdegi ormandaı oryspen salystyrǵanda túk emes. Biraq «baılar da jylaıdy» degendeı, reseılik demograftardyń ózi jyl saıyn 1 mıllıonǵa kemip bara jatqandaryn aıtyp eńiregende etekteri jasqa tolady. Tústiktegi ózbek aǵaıyndar da eki ese kóp. Qońsy qonǵan qyrǵyz baýyrlardan kóp ekenbiz dep kúpsiný artyq bolar. 

Álginde aıtqan fılmde Alpamystyń armanyn estigen dosy Qalıhan degen buzyqtyń «On eki ul deısiń be?! Aqymaqsyń ba?!» dep shegi qatyp kúlip, qulaı ketetini bar. О́kinishtisi, qazir bala emes, aqyl-esi tolysty deıtin eresekterdiń arasynda kóp balaly analardy synap-minep, «baǵa almasa nege týady?!» dep ashy aıtatyndar, qoǵamdaǵy áleýmettik problemalardy solardan kórgisi keletinder kezdesetinin baıqaımyz. Reseılik áleýmettanýshy E.Shýlmannyń zertteýine qaraǵanda, shyndyǵynda, kóp balaly otbasylarǵa jasalyp jatqan áleýmettik kómek eldiń turmysyn keri tartady deý orynsyz.

– Qoǵam ındýstrııalandyrý kezeńine aıaq basqanda, týý kórsetkishi de, ólim kórsetkishi de artady. Ony alǵashqy demografııalyq kezeń deımiz. Qoǵam odan ári damyp, turmys sapasy jaqsarǵan tusta ólim kórsetkishi tómendep, týý kórsetkishi de údeıdi. Iаǵnı, jaqsy turmys, saaly medısınalyq kómek, salamatty ómir salty ekinshi demografııalyq kezeńge ótýge yqpal etedi,– deıdi ol.

E.Shýlmannyń aıtýynsha, Reseı ekinshi demografııalyq kezeńge ótken emes. Bizdegi jalpy ahýaldyń kórshi elge uqsas ekenin eskersek, kóp balaly otbasylar kóbeıip ketkenin aıtyp, kedeılikke solardy kinálaý kókeıge qonbaıdy.

Kórshi eldi qoıa turyp, ózimizden bir mysal keltireıikshi. Elimizdegi kóp balalaly analardyń sany jarty mıllıonǵa da jetpeıdi. Táýelsizdik jyldary týǵan býynnyń jalpy sany 7 mıllıonǵa jýyqtaıdy eken. Demek, olardyń aldy orda buzar jasqa jaqyndap, otaý ıesi atanyp, bala tárbıelep jatyr degen sóz. Sáıkesinshe, halyq sanyn kóbeıtip, demografııalyq dúmpý jasaıtyn da solar. О́kinishke qaraı, osy tusta taǵy bir máseleniń qulaǵy qyltııady. Statıstıka komıtetiniń deregine júginsek, jastar arasynda bala súıý kórsetkishi 2014 jyldan beri úzdiksiz tómendep barady. Máselen, 2016 jyly bul kórsetkish 2014 jylmen salystyrǵanda 14,259 adamǵa tómendese, 2017 jyly 30 596 sábı az týǵan. Mamandar onyń birneshe sebebi bar ekenin aıtady. Birinshiden, toqsanynshy jyldardaǵy qıyn kezeńde dúnıege kelgen balalardyń sany azdaý bolypty. Ekinshiden, osy táýelsizdik jyldary týǵan býyn otbasyn qurýǵa asyqpaıdy, kesh úılenedi. Úshinshiden, olardyń bala súıýge qatysty túsinigi, bálkim, josparlary ózderine deıingi urpaqtan basqasha. Tórtinshi sebepti mamandar densaýlyq saqtaý máselesimen baılanystyrady. Iаǵnı, halyqtyń jan basyna shaqqandaǵy ósý qarqyny tómendep barady.

Sóz basynda alty jastaǵy Alpamystyń armanyn tilge tıek etken edik. Kóp bala súıý, balalarynyń oqyǵanyn, ósip-óngenin armandaý sol kishkentaı kıno keıipkeriniń ǵana emes, búkil halyqtyń armany bolatyn. «Sannan sapa týatynyn» eskersek, kóp balanyń ishinen keminde bir myqty shyǵyp ,baýyrlaryna qamqor bolady, elin órge súıreıdi dep senetin. О́kinishke qaraı, qazir solaı armandaý azaıyp ketken sııaqty.

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Búgin, 17:25

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Búgin, 15:56

Qylqalamnyń ushyndaǵy Býrabaı

Aımaqtar • Búgin, 15:25

Aqmolada brakonerler quryqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:18

Kókshetaýda 9 aýdıokitap jaryq kórdi

Aımaqtar • Búgin, 15:12

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Búgin, 15:09

Kókshetaýdaǵy Qopa kóli tazartylady

Aımaqtar • Búgin, 15:05

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Búgin, 14:24

Semeılik ustazdar Abaı ánin oryndady

Rýhanııat • Búgin, 13:01

Prezıdent Tımýr Qulybaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 11:42

Ana tili – arym deıtin jastar kóp

Qazaqstan • Búgin, 09:21

«Aqylǵa sáýle qonbasa...»

Qoǵam • Búgin, 08:03

Qatygezdik qaıdan shyǵady?!

Qoǵam • Búgin, 07:46

Qyzyltastaǵy jartas sýretteri

Qoǵam • Búgin, 07:44

Omby qardy tazalaýda olqylyq bar

Qoǵam • Búgin, 07:41

Uqsas jańalyqtar