Rýhanııat • 15 Sáýir, 2019

Kúzgi japyraqtaı qaltyraǵan qoldar (Sońy)

1022 retkórsetildi

Basy

«Myna qyzdary bar bolǵyrlar qashan keledi», degen Saranyń daýsyn eshkim estimegendeı. On tórtinshi palatanyń bir yńǵaıly jeri dálizdegi shý, keıde úlken kisilerdiń áldenege kelispeı ózara kerildeskeni, aıqaılaǵany, qylǵyna jótelgeni bul jerge estile bermeıtin. Al, bir yńǵaısyz jeri – bólmede otyryp daýystasań ony medbıkeniń de, kútýshi kelinshekterdiń de birden estı qoıýy qıyn.

Mezgilimen jýyndyryp, qalaǵan ýaqytynda tamaǵyn ishkizetin kútýshi qyzdyń qadiri ótti, onyń qaraǵanyndaı jaǵdaıy kózinen bal-bul ushqan keıýananyń súdini qashyp ketken. Ýaqytynda aýystyrylmaıtyn jórgeginen jıirkengenimen ony kimge aıtsyn. Bul jerdegi júıkesi tozǵan sanıtar kelinshekter onyń bazynasyn tyńdaıtyn jaǵdaıda emes, sózi unamasa kúzdikúngi qýraǵan aǵashtaı sáninen aırylyp, áli ketken kári adamdy qańbaq qurly kórmeı silkililep te jibere alady, onyń ústine ózi sııaqty qolǵa qarap qalǵan káriler jeterlik. Ásirese, dene bitimi názik kelinshekterge tósekke tańylǵan er adamdardy qaraý, ári-beri qozǵap astyn aýystyrý ońaı sharýa emes-ti. Aq ter, kók terge túsetin. Ortalyq júıke júıesi zaqymdanǵannan ári aǵzasy bıologııalyq jáne psıhıkalyq jaǵynan tozǵan kári adamdarǵa kúnine 4-5 ret kómek kerek bolatyny bar.  Kempir tamyrlary adyraıyp, terisi juqaryp, qaraıyp ketken qoldarymen ábden eti qashqan tizesin sıpady. Syrqyraı aýyrǵan aıaǵyn ózi ábden mezi bolǵan kereýetten tez-tez túsirip júrip kete almaǵasyn ózgesiniń bári adyra...

***

Ol tek ótken shaqtardy, bir kezderde janyn jylytqan sátterdi ǵana áredik eske alady, onda da búkil dıalogy ishteı júrip jatady, ágárákı tyńdaıtyn qulaq tabylsa neshe jyldan beri kón bop qatqan kóńilindegisin jibitip, áńgimege shólirkegenin jasyrmaı, ishin keýlegen muńyn, syryn aqtarar ma edi. Qatary qalmaǵan, janynda shúıirkeleser teńi de joq toqsan úshtegi adamnyń birsydyrǵy ómirinen «bu kisi áli tiri me edi» dep tańǵalatyndardan buryn eń aqyry ózi de jalyqqandaı. Ol uzaq ómir súrdi, aıaǵynyń aýyratyny bolmasa saýlyǵyna ókpesi joq, uıqysy da birqalypty. Biraýyq osy uzaq sonar jatystan da jalyǵyp, ómirden erte ótken ákesiniń, sheshesiniń, kúıeýiniń jasamaǵan jasyn ózine «ádildik bolsynshy» degendeı buıyrtqan qudaıyna rızashylyq bildirýdiń ornyna «endi qashan, osylaı jata berem be?» dep ókpeleıtini de bar.

Keıýana osy jerge qalaı tap bolǵanyn esine túsire bastady. Birneshe jyldan beri dalany kórmegen, kúnniń jadynan da habary joq adam úshin ne ǵalamaty baryn, úıindegi saǵat tili tym baıaý júretindeı kórinetin. Tań da baıaýlap atyp, kún de tóbege asyqpaı kóterilip, sol shyqqan kúıi el uıqyǵa jatar ýaqyt bolǵansha ornynan tapjylmaı turyp alatyn.  Sol kúndelikti kórinis, sol bir jurnaǵy ózgermes tirlik, bári kúndegishe. Bul kún de osynyń aldyndaǵy ótken kúnnen, onyń aldyndaǵy, tipti bir aı túgili bir jyl burynǵy kúnnen de esh aıyrmasy joq kádimgi kún sekildi edi. Biraq... kempirdiń bas-aıaǵy birdeı shubalǵan birsydyrǵy kúnderiniń de aqyry bolady eken.

Keń bólmeden jańa ǵana aýaǵa shashylǵan sepkishtiń ıisi shyǵady. Kári adamnyń ıisi ústime sińip qalar dep qorqatyn kútýshi qyz «jańbyrdan keıingi aýa» dep atalǵanymen báribir basqa tıip, júrekti aınytatyn ótkir ıisti aýa jańartqysh spreıdi aıamaı-aq shashypty. Terezesi edenge deıin jeteǵabyl bólmede jaryq mol. Terezege jaqyn turǵan jalǵyz kresloda uıyqtap otyrǵany álde oıaý ekeni belgisiz kempirdiń ár jeri oıdym-oıdym bolyp jyltyrap qalǵan qalaqtaı basyndaǵy sıregen appaq shashy taza jýylǵan mamyqtaı bolyp kóterilip tur, kári adamnyń sozylyp ketken syrǵalyǵyndaǵy altyn syrǵanyń biri  ıyǵyna qulap jatyr.

  • Sara áje, men sizge erteń sońǵy kún kelemin, – dedi kózi únemi jaınańdap turatyn kútýshi qyz jastyqtyń tysyn aýystyryp jatyp kóńilsiz kúıge enip.

  • Sizge úırenip qalyp edim, osy jumysym unaıtyn ári aılyǵy da kóńilimnen shyǵatyn. Endi amal joq, basqa jumys izdeýge týra keledi, Natalıa Alekseevna páterdi satamyz deıdi. Al, sizdi...

Qyz tilin tisteı qoıdy da munyń sózin tyńdap jatqan adam bar ma ózi degendeı kempirdiń betine úńildi.

Kempir kútýshi qyzdyń aıtqanyn estigen edi. Keıde jyl ótken saıyn sany kóbeıip bara jatqan dári-dármekterin ýaqytyly qabyldaýdy esten shyǵaryp alatyny ne kúnine bir ret bolsa da sý ishý keregin umytyp ketetini  bolmasa, Saranyń áli de sanasy sergek. Osy jasqa kelip eshteńeni umytpaı, aljymaı, aıdalaǵa laqpaı, eshkimge kisápir bolmaı otyrýynyń ózin kempirge Qudaıdyń tarapynan jasalǵan zor sııapat dese bolǵandaı. «Aqyry muny bul jerden ketirmekshi eken ǵoı. О́ziniń týǵan kelini. О́lmeli kempirge óz aıaǵymen kelip osyny aıtýǵa adymy jetpegenine qaraǵanda... tipti sony qajet dep sanamaǵany da». Osylaı oılasa da, baspanasynyń satylatynyn aıdaladaǵy úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn kútýshiden estip otyryp, óziniń ólmeli shaǵynda qaıda barary belgisiz ekenin mıymen anyq sezinip tursa da kempir kúrsinbedi. Kúrsinbegeniń ne, tipti qabaǵynan renishtiń izi de baıqalmady. Adam jasy kelip, boıyndaǵy ál-qýatynyń janyp bitýge aınalǵan balaýyz shamdaı azaıyp, birte-birte sarqyla bastaǵanyn, eshkimge kereksizdigin sezgesin aq, áldeneden úmit etken, áldenege sengen qalpy da izim-qaıym joǵalyp, alda bolatyn bir jaqsylyqtan dámeli kóńili de óz-ózinen sabasyna túsip, syrtyldaǵan saǵat tiline de, jyljyǵan kúnder men aýnaǵan aılarǵa da «máý» dep mán bermeıtin bolyp, dúnıeniń aqyr sońy búgin eken dese de miz baqpas selqostyq pen enjarlyqqa janyn ábden bıletip alady eken. Sara da osy kúnderi dál osyndaı kúıde, áldene armandaıyn dese alda ózin tebirentip, áldeqalaı janyn jarylqaıtyn eshteńe kórinbeıtin bolǵan.

Kútýshi qyz kelip buǵan uzyn shólkı men ústine kóılek kıgizip jatqan kezde de óziniń uzaq ómiri týraly oılady. Qozǵalǵan saıyn qarynyń ábden bosap salbyrap qalǵan terisi dir-dir etedi, eti qashqan qoldaryn ıkemdep kıinýge ózinshe kómektesken bolady, keýdem qysylady dep tóstartqyshty kımeı tastaǵaly qashan, kóılek astyndaǵy beline deıin salbyraǵan omyraýy  eki jaqqa jaıylyp jatyr. Ieginiń astyndaǵy sıyrdyń jelinindeı sozylyp ketken alqymy ájimnen qatpar-qatpar. Shashyn jınamaı jibere salǵan kútýshi qyz ózine onsha salmaǵyn salǵysy kelmeı tyrysqan kempirdi súıreleńkireı ájethanaǵa aparyp, ol jerde dymqyl tartqannan aýyrlap ketken jórgekti sheship aldy. Kempir túnde ózdiginen turyp ájethanaǵa bara almaıtyn. Kútýshi qyz ony beline deıin bala sekildi jýyndyryp, qurǵatyp, taza kıim kıgizip, jórgeginiń jańasyn aýystyrdy. Ekeýi bir adym jasap bir kidirip, taǵy bir adym jasap kádimgideı demalyp alyp, eki ıininen tynys alyp ájeptáýir boldyryp qalǵan kári kisini ústeldiń qasyndaǵy kishkentaı adam otyrǵanda batyp ketetindeı  kresloǵa otyrǵyzdy. Ebedeısiz dirildegen álsiz qoldar úshin kúmistelgen nemis qasyqtarynyń óziniń biraz salmaǵy bardaı, kári ıek botqadan azdap alyp, ıegimen ezilgen pecheneni maljańdap biraz otyrdy. Asqazanyma aýyr, kekirtedi dep nan jeýdi qoıǵan, et ataýlydan balyqty ǵana durys kóredi.

Onyń sońǵy jyldardaǵy ómiri fılmniń óte baıaýlatylǵan kórinisine uqsaıtyn, tipti adymy qysqarǵan ústine qysqaryp barady, tek tamaqtaný, teledıdar qaraý men kútýshimen az-kem tildesýdi eseptemeseń bul bir sonshalyq jaıly bolǵanymen qosa, sonsha súreńsiz, ábden jalyqtyrar ómir edi. Kezinde aýqatty adamdar úshin qala shetine salynǵan ońasha úıdegi bul páterdi bir kezde Saranyń ózi satyp alǵan. Ol kezde jalǵyzdyǵy bilinbedi, qurbylarymen aralasatyn, arasynda qonaqqa baratyn, qonaq kútetin, teatrǵa baryp, tún jarymyna deıin kitap oqıtyn. О́zderin elıtamyz dep esepteıtin qurbylar sońǵy moda, baıshykeshterdiń áıelderiniń kıgen kıimderi, zergerler kórmesindegi áshekeı buıymdar, ózderi oqyǵan kitaptary men kórgen kınolary týraly tún jarymyna deıin áńgime aıtatyn. Keıin aıaǵy óziniń burynǵy aıaǵyna uqsamaı, týra aýystyryp alǵan aıaqtaı bolyp minez shyǵaryp, júrgen saıyn mazasyn alyp, tún bolsa syrqyrap, júrip-turýy qıyndaǵanda ene men kelinniń odaqtasa almasyn kúnilgeri boljaǵan jalǵyz uly oǵan kútýshi jaldap berdi. Sodan beri bar ýaıymy aıaǵy ǵana. Estigen, oqyǵan em-domdarynan bólek, ózi oılap tapqan emderi qanshama, kele-kele ózin osynsha jyl kóterip kelgen, aqyr aıaǵynda sharshaǵan aıaǵyna ókpeleýdi de qoıǵan.

Sara qytymyr emes-ti, tipti bir kútýshimen qatarynan on alty jyl birge turǵany bar. Lıza baıǵus óziniń kóp jylǵy syrqaty janyna batsa da, obaly ne kerek, munyń janynan shyqpaıtyn, sambyrlap áńgimesin aıtyp, keıde uqsap, keıde uqsamaıtyn shıkili-pisili tamaǵyn pisirip, barynsha kóńilin aýlaıtyn. Al, sońǵy kútýshisiniń  kelgenine eki aq jyl, jas qyz keıde ishi pysa ma, kempirdi boıandyryp, tyrnaǵyn árleýge áýes. Keıde aq blýzka men kók ıýbkasyn, keıde matasy táýir kúlgin kóılegin aýystyryp kıgizem dep kempirdi qara terge túsirip áýrege salatynyn qaıtersiń. «Sizdiń shashyńyzdy bozǵylt kúreń túske boıasaq qaıtedi, ádemi bolyp turar edi» deıtini bar keıde. О́ziniń zamanynda sánqoı, kerbez kelinshek bolǵan kempir ózin boıandyryp-jasandyryp jatqanyn ishi teris kórmeıtin, biraq, shalbarlanyp myj-myj bolyp ábden sarǵaıyp ketken kári teri men jastyq qaıdan jarasym tapsyn, boıaýdan keıingi álemish júziniń túsi ońǵan eski shúberekten ármen odan saıyn aıǵyzdalyp kórinetinin biletin kempir boıanbaımyn dep azar-bezer bolady. «Jas kezińizde óte sulý bolypsyz» dep eski sýretterge úńilip, óz sýretin kempirdiń ózine  kórsetýden jalyqpaıtyn bul qyz da ketetin boldy. Kempir jelke tusynan jel soǵyp turǵandaı, qol-aıaǵy qaltyrap tońa bastady, tipti ishine deıin muzdap ketti me, nemene. Janyn aty-jóni belgisiz muń qursaýlap, sol qyryq qursaý muń bólmeniń ishin de sheńgeldep aınaldyryp, aıadaı jerde júretin jer, otyratyn oryn da qaldyrmaı taryltyp kele jatqandaı. Kári kóńili týǵan nemeresinen de áldeqaıda jaqyn kútýshi qyzǵa baýyr basqanyn, qımaıtynyn osy joly anyq túsindi. Biraq, eshteńe deı almady, ketpe deýge shamasy bar ma...

Qyzdyń súıemeldeýimen tasbaqanyń moıynyndaı jińishke moınyn qaltańdatyp eki metr jerdegi óziniń kereýetine bes mınýt ýaqytyn jumsap  jetken boıy «Qazir jaqsy bir sharap bolsa ǵoı» dep qyzǵa qarap tamsanyp otyrdy. Kútýshi qyz jymyń etti. Kempirdiń nusqaýymen eki aptada bir ret tamaq alynatyn, jyl ótken saıyn kári adamnyń aýqatqa da, basqaǵa da qajettiligi azaıa beredi eken, degenmen, jaqsy sharaptan alyp qoıǵyzatyn ádeti baıaǵydan bar edi. Sylqym kelinshek bolǵan ýaǵynda da qurbylar bolyp ońasha otyryp, qymbat sharaptyń dámin alatyn. Ájimsiz súırikteı saýsaqtarymen bokaldyń jıegin aınaldyra otyryp... olar kúıeýlerin eske alyp muńaıatyn. Árneni eske alyp kúletin. Syrlasatyn. E-e, dúnıe-aı... Azdan soń qyz muzdatqyshtan shyqqan  sharaptyń ústine sý qosyp kempirge usyndy.

  • Endi bara ber, rahmet saǵan.

Qoly dirildep, bokaldy áne-mine túsirip alardaı ebedeısiz ustaǵan kempir sý qosylǵan sharaptyń ózine boıy-basy balbyrap, jany bir jaı taýyp, rahat qushaǵyna jutyla bastaǵanyn sezdi. Sharaptyń býy ony óziniń jastyq shaǵyna, ómiriniń eshteńeden beti qaıtpaǵan, jalyqpaǵan ǵajaıyp shaqtaryna qaraı ala ketti.

Ol ózin kúıeýimen alǵash qosylǵan kezde turǵan eski úı ishinde júrgendeı sezindi. О́zi tar, ózi eski bolsa da, bul jyly uıadaı edi ǵoı. Kúıeýi ekeýiniń bir-birine erkelegeni, bir-birine bolmashyǵa ókpelegeni, ókpelesip alyp qaıta tatýlasqany... sol eski úıdiń jas jubaılardyń ózara renishterin umyttyryp, qýanyshtaryn eseleıtin sıqyry bolǵany anyq. Jalǵyz uly da sol úıde dúnıege kelip edi. Kúndiz-túni kúlki taýsylmaıtyn, dostary shaqyrýsyz kele beretin osyndaı bazarly úıdi odan keıin ómirinde kórdi me eken deseıshi. О́zderine aqsha bitip, neshe márte táýir baspana alǵanymen onyń birde biri dál sondaı uıadaı úıdi eske túsirmeıtin.

Ol kezde Sara kúnderdiń kúninde bulaı qartaıamyn dep te, óziniń erkin ǵana emes qalaı kún keship, ári qaraı qaıtyp kúnelterin, tipti búkil taǵdyryn kelinine tapsyryp, jyldardyń erkine baǵynyp alja-aljasy shyqqan máýjiregen kempirge aınalam  dep te oılamaǵan. Osydan qyryq jyl buryn Saranyń kúıeýi bas prokýrordyń orynbasary bolǵan. Al, keıin siresip turǵan alyp derjavanyń irgesi sógilip, eldiń bári qaıta qurýdyń áýenimen alas-kúles tirlik keshkende aralas-quralas júrgen dostarymen ilesip bular da ózgeshe ómir súrmekke talpyndy. Adam ózin birdeńege bastarda aıaq astynan shırap, tym pysyqsynyp kete me, áıteýir kúıeýi sońǵy kezderinde erekshe minez taýyp, óziniń prokýrordyń orynbasarlyǵy mindetin  atqara júrip, eki arada bıznesin de júrgizip, tynym tappady, Reseıge túrli-tústi metall jabyndaryn tasydy, Túrkııadan kıimder ákelip dúkender ashyp tastady. Saranyń ózi de sol kezde qymbat ushaqtarmen ushyp, mańyzdy iskerlik kezdesýler jasap, úrip iship, shaıqap tógip keshken dáýrendi so kúıi tura beretindeı kóretin, tipti osy ómirine ábden úırengeni sondaı ata-babasynan bermen qaraı osylaı ǵumyr keship kele jatqandaı qońyrtóbel tirlik keshkenderdi mensinińkiremeı, minezinde pańdyq ta paıda bola bastaǵan, biraq, baqtyń da bir basta uzaq turyp jalyǵatyn kezderi bolady eken, soǵan kózi jetkendeı boldy. Birdi eki qylam dep uıqysy azaıǵan kúıeýi issaparda júrip apatqa ushyrap qaıtys boldy. Aıaq astynan bolǵan jaǵdaı áıeldi esinen tandyra jazdady. Endi basymen qaıǵy bolyp, balasyn baýyryna qysyp, uzaq-uzaq jylap jatyp alatyndy shyǵardy. Kúıeýi bardaǵy sálem bergish, jaǵdaı suraǵysh, telefon shalǵysh dostardyń da edáýir azaıyp ketkenin baıqaǵan kezde eptep esin de jıǵan edi. Esin jısa, kúıeýiniń baryndaǵy sharýanyń ábden-aq qııýy qashqan eken, ony jóndeýge óziniń shamasy birde jetip, birde jetpeı, aqyry sharýasy shatqaıaqtap, túptiń túbinde bankrotqa ushyrap tyndy. О́zi men ulyna jeter qory bar áıel bızneste budan ári táýekel etkisi kelmedi, ulyn eń jaqsy degen oqý orynynda oqytty, bar qarajatyn jetkizip ózine de, ulyna da páter alyp úlgerdi. Aıaǵy júrmegenimen Saranyń toqsannan asa bastaǵan mıy áli de oılana alatyn, keıde túkke turmaıtyn nársege qýana da, arakidik ózinshe jańalyq ta ashatyn. Oılap qarasa osynsha ǵumyrynda «pa, shirkin!» degizerlik sáti sırek eken, al, ómirge keldi, eshkimnen kem qalmaıyn dep oqydy, tirlik qyldy, kúıeýge tıip, bala tapty, ósirdi, odan basqa ne? Búkil adamzattyń paıdasyna jaraıtyn jańalyq ashty ma nemese eldiń bári tutynatyn qural da jasaǵan eshteńesi joq. О́ziniń sońynan ne qaldyrdy? Qolynda bolyp turyp eshkimge basy artyq jaqsylyq qylmaǵan, tym bolmasa jabyrqaǵan kóńilderdi kóterer bir aýyz jyly sóz aıtpaı aq ótkergen sol uzaq ǵumyrynda ishki yndyny qanaǵattanatyndaı bir qylyǵy bar ma ózi, urpaq qaldyrdym deıin dese jalǵyz uly ózinen buryn qaıtys boldy, odan týǵan jalǵyz ózinen tym alys. Sonda óziniń artynan ne qaldyrdym dep shúkir aıta alady, toqsan úsh jyl jasaǵanda osy ómirge ne berdim dep ketip bara jatyr? Adam balasy jastyǵynan lezde kóz jazyp, bir sátte eseıip, ábden kárilik jeńgende ǵana baryp ómir týraly qospasyz, shynshyl pikir túıetinine osy jasqa kelgende baryp kózi jetip otyrysy mynaý. Kempir uıqyly-oıaý kúıde kúrsinip qaldy, adamnyń myna dúnıege tamaq iship, kóńil kóterip, onyń qaıtarymyna óziniń bıologııalyq qaldyǵynan ózge eshteńe bermeı aq jáne sonysyna esh qymsynbastan óte beretini nesi eken?

****

  • Aınalaıyn, qyzym, – dedi kempir tańerteńnen beri áýrelep otyryp saýsaǵynan áreń sheship alǵan júzigin alaqanyna salyp otyryp.

  • Birdeńe kerek pe, áje?

  • Otyra ǵoı, kel.

Qyz janyna kelip otyrǵanda onyń maqtadaı jumsaq qolyn óziniń taramys saýsaqtarymen ustap, júzikti saldy.

  • Áje, bul ne? Mynaýyńyz ne taǵy?

  • Ala ǵoı, qyzym. Osyndaı bir Sara degen ájeni baǵyp, qarap edim dep esińe alarsyń. Menen estelik bolsyn.

  • Áje, qoıyńyz, almaımyn. Natalıa Alekseevna bilse...

  • Onyń qatysy joq, ózimniń júzigim. Kezinde ulym dúnıege kelgende ákesi syılaǵan. Sen alyp taǵyp al, taza altyn. Maǵan jasaǵan qyzmetińe rızamyn. Meniń jasymdy bersin demeı aq qoıaıyn, bireýge qarap qalǵan uzaq ómirde qaıbir maǵyna bar deısiń, biraq, baqytty bol, aınalaıyn...

Júzi alaýlap ketken qyz júzikti ólshep qarap jatty.

***

Kútýshi qyzsyz ótken jalǵyz kúnde ómiriniń burynǵy burynǵy ma, tipti odan da góri reńsizdene bastaǵanyna kózi jetti. Eshkim kelmedi, eshkim «bul kempir neǵyp jatyr, ólip qalmady ma, ne iship-jep jatyr?» dep te suramady, osy kúıinde japadan-jalǵyz úzilip kete berse de eshkim bilmeı qalatyndaı. Dáretin sińirip alyp jatqan jórgegi de ábden aýyrlap, kúndelikti jýyndyrǵanǵa úırenip qalǵan denesi qyshyǵandaı, mazasyn alyp bitti. Jylylaı sút iship, botqa jeıtini bar edi, kempirdiń eshteńege zaýqy soqpady. Ne bolsa da kóndik dep oılap jatty kempir. О́stip jatyp jumaqtaǵy jalǵyz orynǵa asyqqandaı erterek jónep ketken kúıeýine ókpeledi, óstip jatyp ózin tasbaýyr kelin men jatbaýyr nemerege qaldyryp ketken ulyna muńyn shaqqysy keldi.

Bireýlerdiń dabyrlaǵan daýsynan oıandy. Beıtanys eki kelinshek bólmege kirip, muny oıatyp almaıyn degendeı aqyryn sóılesip ózderimen ala kelgen sómkelerge áldenelerdi sala bastady. Bul kelgenderdiń kelininiń tapsyrmasymen buǵan tıesili zattardy salyp jatqanyn shamalady. Neshe jyldan beri qabyrǵalaryna deıin ábden baýyr basyp ketken bólmesin qıyp ketýge ózin ázirleýi keregin de túsinip jatty. «Kelini muny bul úıden shyǵaryp ózderiniń janyna almaqshy ma, álde bul páterdi satatyn bolyp basqa jerden shaǵyn páter alyp bermekshi me? О́zderimen ala ketpes, ulynyń tiri kezinde de kelinimen birge turý nıeti bolǵan emes, endi ne joryq, al eger  basqa jerge kóshirse she, ondaı bolsa kútýshi qyzdy nege jumystan bosatady»? Osy bólmege kindigi baılanyp qalǵandaı kórgennen be, osy bólmede demim úziledi degenge uzaq jyldan beri sengennen be, apaq-sapaqta basqa jaqqa ketýi aqylǵa syıymsyz nárse bolyp kórindi, ol bar daýsymen aıqaı salǵysy keldi. «Qaraǵym aý, jasym bolsa kelip otyr ǵoı, ólgenimdi kúte almadyń ba? Men ólsem osy páterdi kórge ózimmen birge alyp ketpesim anyq, tym bolmasa meniń ulymnyń, ózińniń kúıeýińniń árýaǵynan ımenseń etti». Biraq, bar daýsymen aıqaı salyp, kelinin ashyq áńgimege shaqyrýdyń ornyna kempir únsiz jata berdi. Ýaqytynda eshkimdi betine qarsy keltirmegen, eshkimge keýdesin bastyrmaǵan adamnyń kóbi jasy ulǵaıǵanda ózinen-ózi júnjip, basylyp, tipti minezden aırylyp qala ma nemene... Baıaǵy kúni bolsa dál osylaı týrasynan tartyp, bet-júziń bar eken dep jatpaı tilip aıta salatyn minezin joǵaltyp pushaıman bolyp jatar ma edi, oıbaı aý, óz aıaǵymen júrip-tura alatyn bolsa Sara kimge jalynǵandaı edi? Kempir ájim aıǵyzdaǵan betindegi syzyqtardy qýalaı aqqan kóz jasy tamǵan jastyqtaǵy gúldiń sýretin sıpalap jatyp, kári qulaǵyn tige túsedi. Arǵy bólmede áldekimdermen kúbirlesken kelininiń daýsy beri jaqyndap keledi. Aqyry kelini de keldi aý. Kelini bir qaraǵanda qusqa uqsaıtyn. Ásirese, qyrlanyp kelip, ushy alǵa qaraı sozylyp súıirlenip bitken murny onyń kespirsiz etip kórsetetin. Al, kózi... tereńirek ornalasqan shúńirek kishkentaı kózder kirpik qaqpaı baqyraıyp qarap tura berer edi. Súıekti, taramys kelgen uzyn-uzyn saýsaqtary da qustyń qanattaryn eske túsiretin.

Jasy alpysqa kelse de ózin kútip, baptap qalǵan áıel eshteńe bolmaǵandaı «Mamýlıa, qalaısyz, bári jaqsy ma?» dep kelip betinen súıgende kempir eshteńe deı almady. О́zin unatpaı turyp-aq betinen súıe alatyn, aldap-sýlaı salatyn kelinniń mineziniń bir sıqyry bar-aý. Qalaısha jaratpaı turǵan adamnyń betinen súıýge bolady, dáret alýynyń ózi muń bolǵan beıshara kári adamdy eki kún boıy kútýshisiz qaldyryp, bári jaqsy ma dep suraý mazaq qylý emes pe? Kempir meńireý adamsha otyra berdi.

Tipti «kútýshi qyzdy nege jiberdiń, qarys jer júrý muń bolyp,  sharshap-shaldyǵyp júrip ájethanaǵa áreń bardym, sony oılamaımysyń» degendi aıtý tiliniń ushynda bolǵanymen kómekeıi tilin tartyp turǵandaı boldy.

– Qulaǵy estimeıdi-aý úlken kisiniń? Bul kisi neshege kelgen adam? – dep surady kelinniń qasyna ere kelgen musylmansha kıingen áıel.

  • Qulaǵy estimese estimeıtin shyǵar, mamýlıa 93-te.

  • Oh-ho! Qudaı jasty bergen eken! – dedi bóten áıel quddy o dáýirden qalyp qoıǵan dınozavrdy tamashalap turǵandaı.

  • Tyrnaǵyn boıap alǵan, ústi tap-taza, eneń kerbez adam eken.

  • Oı, bul kisi baqytty adam ǵoı, aýyrmaıdy da. Onyń qasynda ózimiz eki kúnniń birinde aýyramyz, súıretilip áreń júremiz.

  • Sony aıtsaıshy, burynǵynyń adamdary myqty keledi.

  • Iıa, bul kisi áli jasaıdy, shamasy meniń de sorpamdy ishetin shyǵar, – dep saldy kelini kirjıip turyp.

О́zderimen ala kelgen tamaqtardy qoıyp shaı ázirlegen kelin ári-beriden soń munyń bar ekenin esten shyǵarǵandaı, ekeýara áńgimeni sapyrdy deısiń.

  • Mamýlıanyń tábeti jaqsy eken, – dep tamsandy bóten áıel muny ıegimen nusqap.

  • Aıtyp turmyn ǵoı, densaýlyǵy bizden keremet. Bul kempir birjaqty bolǵansha biz de jónimizdi tabarmyz, dep kelini taǵy da bul taqyrypty onsha unatpaıtynyn bildirdi. Áıelderdiń áńgimesiniń biri qulaǵyna jetip, biri jetpeı jatsa da, kempir Máskeýde oqyp jatqan nemeresiniń kóp uzamaı elge keletinin uqqandaı boldy. Ol jáne osy páterge kelip turady eken. Kelini aýzyn munyń qulaǵyna taqap turyp sóılegende estimek túgili, apparat kıgen qulaǵy shyńyldap ta ketti.

  • Mamýlıa, Saıanǵa páterdi beresiz ǵoı, solaı ma?

  • Kempir estigenin qorytyp, sińirip jatqandaı aýzyndaǵysyn talmap biraz otyrdy.

  • Mamýlıa...

  • Saıan kelse kelsin, sııamyz.

  • Qalaısha? Ol sizben tura ma? Joq, ol sizben tura almaıdy, jas jigitke balalar keledi, qyzdar keledi, sóz baılasyp júrgen qyzy bar, úılenem dese she?

  • Sonda... dalaǵa tastaımysyńdar meni? Kempirdiń daýsy jaryqshaqtanyp shyqty.

  • Mamýlıa, nege olaı deısiz? Bárin rettep, sheship qoıdyq, sizdi jaqsy jerge ornalastyratyn boldyq. Pansıonǵa. Ol jerde ózińiz sııaqty úlken kisiler bar, áńgimelesip, aralasyp, úırenip ketesiz, bári jaqsy bolady. Apta saıyn baryp turamyz.

  • Saıan sóıdep aıtty ma? Meni qarttar úıine tapsyrsyn, kempirdiń páterin ózim ıemdenem degen bolsa... baraıyn. Bul joly kempirdiń daýsy shıryǵyp shyqty.

  • Prıchem týt Saıan? Mamýlıa, túsinseńizshi, myna jerde jalǵyzdan jalǵyz otyrǵansha adamdarmen sóılesip, ózińizdi qaraıtyn jerge barǵanyńyz jaqsy bolady. Dárińizdi, tamaǵyńyzdy ýaqytynda beredi, kirińizdi jýady. Biz apta saıyn baryp turamyz. Ýaıymdamańyz.

Kempir qashanǵydaı sabyrly minezinen aırylmady, bul onyń ózinsiz-aq sheshilip qoıǵan taǵdyr jazýyna kónbeske amaly joǵyn moıyndaǵany ma, sabyryna jeńdirip, «ulym ólgen boıda dalaǵa shyǵaryp tastamaǵanyna shúkir, osy ýaqytqa deıin ornymnan qozǵamaı, kútýshi jaldap jaǵdaıymdy jasady ǵoı, atasy basqa, tárbıesi bólek kelinge birdeńe degennen ne ónedi, odan týǵan, jat bolyp ketken nemerege muńymdy shaǵyp ne abyroı tabam» degendi oılaǵany danalyqqa jetkeni me, áıteýir, kempir únsiz otyrdy. Al, áıelder ózara áńgimeniń qyzyǵyna túsip ketkenderi sondaı, qastarynda taǵy bireýdiń bar ekenin endigi umytyp ta ketken. «Kempirdiń ustaǵan múlikteriniń barlyǵyn tegin bolsa da bireýlerge berip jiberip, jóndeý jumystaryna kirisý kerek. Jóndeý jumysyn jasaıtyn adammen de sóılesip qoıdym. Baǵasyn da kelistik. Tóbeni árlep, edendi aýystyrady, vannany kafeldep, búkil santehnıkany aýystyratyn boldy, sharshy metrine 25 myń teńgeden alamyz deıdi, meıli ǵoı, áıteýir Saıan kelgende jarqyrap tursa boldy maǵan. Qansha degenmen, kópten beri úlken kisi turǵan páter, ıisi de jańaratyn boldy» dep sambyrlap jatty munyń kelini. Jalǵyz kelininiń osynsha pysyq bolǵany buǵan baq boldy ma, sor boldy ma, ol arasyn oılamapty, áıteýir, áriden oılap, búkil sharýany sheship júredi, ár isten óziniń paıdasyn oılap turatyn adam.

Tústen keıin muny múgedek arbaǵa otyrǵyzyp, kıim-keshegin alyp, kólikpen keń aýlaǵa kelip kirgende de kózin jumyp uıqyly-oıaý kúıde jata berdi. Tipti kishipeıil qyzmetkerler «14 palata» dep jazylǵan bólmedegi daıyn tósekke ákelip otyrǵyzǵanda da jaq ashpady. Ishindegi óz qaıǵysynyń salmaǵy sát saıyn aýyrlap, batpandaı bolyp ulǵaıyp bara jatqany ózine ǵana bilindi. Kelini ketip bara jatyp, taǵy da betinen súıdi.

  • Mamýlıa, mine kórdiń be, mynda qyzdar sizge qarap, kútimińizdi jasaıdy. Jaqsylap qaraımyz dep ýáde berdi. Jańa qarap shyqtym, pansıonnyń bólmesi jyly, taza, tamaǵy da jaqsy eken. Teledıdar da, demalys bólmesi de bar. Ýaıymdama, bári jaqsy bolady, biz kelip turamyz.

  • Rahmet, shyraǵym. Kelem demeı aq qoıyńdar, qaıtesiń, jumystaryń bar.

  • Joq, kelip turamyz ǵoı. Saıan da keledi.

  • Rahmet. Saǵan unaǵan bolsa jaman bolmas. Sen de qartaıǵanda osynda kelersiń , batamdy berdim.

  • Mamýlıa! Ne dep tursyz? Kelin shańq etti. Kógerip-surlanǵan beti  kempirdiń kózin shuqyp alǵysy kelgendeı.

  • О́zińizdi osynsha jyl baqqanda aıtyp turǵanyńyz ne sizdiń? Meniń de qartaıǵanda osy jerge kelgenimdi tilep tursyz ba? Maǵan da ońaı emes!

Bólmeni kórsetip júrgen qyzmetkerler ekeýara áńgimeni estimegen adamsha únsiz tur. Olar úshin mundaı jaǵdaı úırenshikti bolatyn.

  • Zymııan!  – dedi kelin shyǵyp bara jatyp.

***

Kempir tóseginen basyn kóterip jan-jaǵyna qarady. Betin ári buryp uıyqtap jatqan Bátımany kórdi. «О́zi bir minezi jaıly, birtoǵa adam, muǵalim boldym deıdi. Beısharanyń úsh balasy bolǵan eken, ekeýin jerge beripti. Ashylyp áńgime de aıtpaıdy ózi. Myna bergi tósekte jatatyn Ryskúl degeni qaıda ketti eken? О́zi qashan kórseń de aýzyna birdeńe salyp shaınap jep júrgeni. Atam zamanǵy qońyr chemodany da kórinbeıdi. Eki-úsh kún saıyn shatysyp, qaıtadan tanysyp júretin ol baıǵustyń eshkimge zııany da joq, jurttyń tamaǵyn qoımaıtyny bolmasa» dep oılady. Bólmege bireý-mireý kele me dep taǵy biraz kútti.

  • Aý, kim bar? Taǵy da tyrs etken jan bolmady. «Búıtip pushaıman qylyp jatqyzǵanyńsha ala bermediń be, qudaı-aý», – dedi kempir taýsyla sóılep.

Ońashada ókpesin de, basqasyn da bir ózine aıtyp, Qudaıdy óziniń dos qurbysyndaı kóretin kempir bul kúnniń de  jylt eter jańalyqsyz aq óterine esh kúmándanbady. Ol tek kútýshi kelinshekterdiń biri kelip, dymqyldanǵan jórgekti aýystyrsa eken dep oılady.

Bul kúni tereze aldyndaǵy qońyr ústelge eshkim jaqyndamady. Aıaqtalmaı qalǵan hat ta, hat janyndaǵy quıryq jaǵy kók qalamsap ta jetimsirep jatty. Qarttar úıiniń bir-birinen esh aıyrmasy joq kádýilgi kúnderiniń biri edi. Bir mezgilde bólmege basyna oramalyn basyp tartyp alǵan eden jýýshy áıel kirdi. Ol ústel ústindegi hatty umar-jumar búktep shelekke sala berdi. Ústelge japsarlas týmbony ashyp edi, onyń ishindegi biriniń ústinde biri tizilgen konvertterdi kórip kózin baqyraıtyp, ishegin tartty. Tipti aýzyndaǵy shaınań-shaınań etkizip shaınap júrgen saǵyzyn túkirip tastady.

  • Bu ne hat tolǵan? Oı, alla, osy adamdar da erigedi! Jurt demalatyn ýaqyt tappaı júrse, roman jazǵan ba nemene?

Áıel konverttiń syrtyna úńildi. Onda eshqandaı adres kórsetilmegen edi. Al, ishindegisin oqýǵa onyń zaýqy bolmady. Sálden soń meken-jaıy kórsetilmegen hattar qara shelekte jatty.

Sanıtarlar kelip beti aq jaımamen jabylǵan Bátımanyń denesin katafalkaǵa salyp alyp bara jatqanda qýystaǵy on tórtinshi palatadan «Ýh-h, búıtip pushaıman qylyp jatqyzǵanyńsha ala bermediń be, qudaı-aý», dep zarlana sóılegen kempirdiń ǵana daýsy estilip jatty.


Jadyra ShAMURATOVA

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Hat qorjyn (23.09.2019)

Qoǵam • Keshe

Qostanaı qysta tońbaıdy

Aımaqtar • Keshe

«Mal da joq, qaıyr da joq»

Qazaqstan • Keshe

Halhyn-gol shaıqasynyń qaharmany

Rýhanııat • Keshe

Aqyn toıyna daıyndyq qalaı?

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar