Rýhanııat • 22 Sáýir, 2019

Álem ǵalymdary Ábý Nasyr ál-Farabıdiń tegi men týǵan jyly jáne mekeni týraly

2095 retkórsetildi

1975 jyly Almatyda tuńǵysh ret qazaq jeriniń kemeńger perzenti, otyrarlyq uly ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabıdiń týǵanyna 1100 jyl tolýy IýNESKO-nyń aıtýly merzimder kalendaryna kirgizilip, úlken saltanatpen atalyp ótti. Onyń aldynda Qazaq KSR Ǵylym akademııasy Fılosofııa jáne quqyq ınstıtýty janynan ashylǵan ál-Farabı ǵylymı-zertteý ortalyǵy Otyrar oıshylynyń arab, aǵylshyn, nemis, fransýz, cheh jáne t.b. tilderdegi birqatar shyǵarmalaryn dúnıe júziniń túkpir-túkpirinen jınap, Almatyda qazaq, orys tilderine aýda­ryp jarııalady.

Jalpy, Ábý Nasyr ál-Fa­ra­bı­di álemdik, Keńes jáne Or­ta Azııa men Qazaqstan ǵa­lym­da­ry M.Shteın­shneıder, G.Zý­ter, F.Dıterısı, A.Re­sher, B.Ǵa­fý­rov, S.Grıgorıan, A.Sa­ǵa­dıev, Iý.Za­vadovskıı, Á.Mar­ǵu­lan, A.Ma­sha­nov, O.Jáýtikov, A.Qa­sym­­janov, Á.Nysanbaev, Á.Der­bi­sálıev, A.Kó­besov, M.Býrabaev, Q.Ja­ryq­baev, M.Haırýllaev, K.Tá­jikova jáne t.b. zerttedi. Olar kezinde jekelengen monografııalar men asa qundy maqalalar jazdy.

Arıstotelden keıingi ekin­shi ustaz atanǵan dáýir da­nysh­pa­nynyń eńbekterin zertteý eli­miz­de de 70-jyldardan bastap qolǵa alyndy, qarqyndy júrdi. Doktor­lyq, kandıdattyq dısserta­sııa­lar qorǵala bastady. Sodan beri de biraz jyl ótti. Elimiz egemen bolǵan soń bul ıgilikti iske ási­re­se keń jol ashyldy. Ábý Nasyr ál-Farabı atyndaǵy ulttyq ýnıversıtette uly baba shy­ǵar­ma­shy­lyǵyn zertteıtin ǵylymı orta­­lyq quryldy. Olar birneshe ha­lyq­aralyq já­ne respýblıkalyq taǵylymı teo­rııa­lyq jáne praktı­ka­lyq konfe­rensııalar ótkizdi. Men de bul istiń basy-qasynda bolyp kelemin. 

Iá, aldaǵy 2020 jyly Ábý Na­syrdyń týǵanyna 1150 jyl tol­maq. Ony bıik deńgeıde ótkizý tý­raly ál-Farabı atyndaǵy Qaz­UÝ ǵalymdary tıisti meke­me­ler­­ge usy­nys jasady. Soǵan baı­­la­­nysty Syrtqy ister mı­nıstr­ligi Mádenıet jáne sport mı­nıs­tr­­ligine hat joldap, áýeli Ábý Nasyrdyń dál týǵan jylyn, týǵan jerin jáne ata-tegin anyq­­taý máselesin tapsyrdy. Máde­nı­et mekemesindegiler olardy anyq­taýdy Bilim jáne ǵylym mınıs­tr­ligine tapsyrdy. Ol uly ǵalym atyn alyp otyrǵan joǵary oqý orny­na jáne R.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty men Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa, Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýttaryna júkteldi.
Sonymen R.Súleımenov atyn­da­ǵy Shyǵystaný ınstıtý­tynyń atynan men de osy máseleni zerdeleý­ge kiristim.

Ábý Nasyr Muhammed ál-Farabıdiń ómiri men shy­ǵar­ma­shylyǵyn zert­teý­di jahan ǵa­lym­dary (AQSh, Eýropa, Azııa, Afrıka) kúni búginge deıin jal­ǵastyryp keledi. Eń áýeli men Ábý Nasyr óz shyǵarmalaryn týyn­datqan arab tilindegi qaınar kózderge úńildim.

1. Ábý Nasyr ál-Farabıdiń tegi jaıly arab tildi derek­kóz­der ne deıdi?

Ortaǵasyrlyq shejireshi, tarıhshy ǵalymdardan:

- Djamal ad-dın Ábý-l Hasan Álı bın Iýsýf ál-Qıftı (1172-1248) «Muhammed bın Muhammed bın Tarhan Ábý Nasyr ál-Farabı»;

- Ibn Ábı Ýsaıbıǵa (1203-1270) «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed Ýzlag (Uzlaq, Uzaq – túrki esimi, arab qalamgerleri jáne Eýropa ǵalymdary da ony burma­lap jazýy múmkin – Á.D.) bın Tarhan»;
- Ibn Hallıkan (1211-1282) «Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Aýzalag» (Ýzlaǵ, ıakı Uzaq bolýy múmkin)» dep kórsetse,
- Ábý Nasyr ál-Farabıdiń «Mýzy­­kanyń úlken kitaby» atty 1500 betten turatyn eńbe­gin­­­de ǵalymnyń aty-jóni: «Ábý Na­syr Muhammed bın Mu­ham­­­med bın Tar­han bın Ýz­laǵ ál-Fa­­rabı» dep jazylǵan.
Al zaman­dasymyz Farýq Sad Ábý Nasyrdyń ómiri men shy­ǵarmashylyǵyna arnalǵan monografııasynda ony «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzlaǵ ál-Farabı at-túrkı» dep kórsetken. Al ózge el oqymystylary she?

Iran. Irandyq ǵalymdar «at-túrkı – túrkilik» degen sózdi ádette jazbaıdy. О́ıtkeni olar Ábý Nasyr ál-Farabıdi parsy tekti sanaıdy.

Din qyzmetinde júrgende birde Tehranda ótken halyqaralyq konferensııaǵa bardym. Arasynda ádettegideı Irannyń ulttyq kitap­ha­nasynda boldym. Kitaphana dırek­tory Iran prezıdentiniń máde­nıet jónindegi keńesshisi de eken. Áńgime arasynda Ábý Nasyr ál-Farabıdi qazaq jeriniń perzenti dep qalyp em, ol:

- «Ál-Farabı Iran ǵalymy» dedi. Kitaphananyń úlken zal­da­rynyń biri de Ábý Nasyr ál-Farabı atymen atalady eken. 
Men Ábý Nasyrdyń qazaq jeriniń perzenti ekenin dáleldeýge tyrysyp edim, ol bastyrmalatyp óz dálelin keltirip, kónbedi.

- Otyrar perzentin Iran ǵa­ly­my deıtindeı sizdiń qandaı ýájińiz bar? dedim.

- «Ábý Nasyr Orta Azııany sa­manıdter bılegen kezde ómir súr­gen, samanıdter parsylar edi» – dedi ol.

Qazaq jeriniń ońtústigi sama­nıd­terdiń bıliginde bar-joǵy 180 jyl ǵana boldy. Onyń ózin­de olar tek bılik basynda ǵana turdy. Al jergilikti halyq túr­ki tektiler edi dedim men óz ýájim­di aıtyp. Ortaǵasyrlyq arab ǵa­lymdary da Ábý Nasyr ál-Fa­rabıdi Arys ózeniniń Syrdarııa ózenine quıar saǵasyndaǵy Otyrar shaharynda týǵan degen. Otyrar keıinnen Farab ataldy. Ábý Nasyrdyń ómirbaıany jaıly ortaǵasyrlyq shejireshi Ibn Hallıkan (1211-1282) biraz derek qaldyrǵan. Onyń eńbegi sizderdiń kitaphanalaryńyzda bolsa kerek. Dırektor-keńesshi myrza kómekshisine kitaphanadan Ibn Hallıkannyń «Uly adamdardyń qazasy jaıly kitap» atty eńbegin aldyrtty. Qosylyp oqydyq. Onda Ábý Nasyr Iranda týǵan degen sóz joq edi. Ibn Hallıkan: «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Aýzlag [Uzaq] «al-Farabı, túrik [tekti], kórnekti oı­shyl (al-Hakım)...» delinse, taǵy bir jerinde «Ábý Nasyr túr­ki [tekti] edi, ol «óz elinde týyp, óz elinde ósti... Ol túrki tilin jáne ózge de tilderdi bildi, biraq arab tilin emes. Arab tilin oqý­dy bastaǵan ol, ony kemeline jetkenshe ıgerdi, sonan soń ǵana oı­shyldyq ǵylymdar (ýlým al-hıkma) jaıymen, ıaǵnı (fıloso­fııamen – Á.D.) aınalys­ty» dep jazylǵan. Sózden utylǵan dı­rek­tor-keńesshi amalsyz únsiz qaldy.

[Abý-l Abbas Shams ad-dın Ah­med bın Muhammed bın Ábý Bakr bın Hallıkan Ýafaıat ál-aǵıan ýa abna az-zaman. Beırýt [jyly kórsetilmegen], 5 tom, «Ál-Farabı ál-faılasýf» - «ál-Farabı fılosof», 153-157-better].

AQSh. Ábý Nasyr ál-Fara­bı­diń bıblıografııasyna arnaǵan eńbeginde AQSh ǵalymy Nicholas Rescher onyń tegin: «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzlaǵ ál-Farabı»;

Germanııa. Ataqty ne­mis shy­ǵys­­­ta­nýshysy Karl Bro­kel­man (1868-1956) Otyrar ǵaly­mynyń aty-jónin «Ábý Na­syr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzalag ál-Fa­rabı;

Túrkııa. Túrik ǵalymdary Ismet Binark, Nejat Sefergioglu Oty­rar ǵalymyn «Ábý Nasyr Mu­hammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzlık ál-Farabı at-túrkı»; 

 - Taǵy bir túrik ǵalymy Yasar Aydinli «Ábý Nasyr Muhammed bın Tarhan bın Ýzlaǵ ál-Farabı»;

- Túrkııanyń Islam ensıklopedııasynda «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzlaǵ ál-Farabı at-túrkı, 258/871-872 jyly týǵan dep sanalady» dep jazǵan.

Sonymen Otyrar ǵalymynyń tegin kópshilik derekterge júgine kele «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzlaǵ ál-Farabı at-túrkı» dep kórsetkendi jón sanaýǵa bolady.

2. Ábý Na­syr ál-Farabı­diń tý­­­ǵan jyly má­selesi:
О́zbekstan. Ábý Nasyr ál-Fara­­bı­diń týǵan jyly týraly musyl­man shyǵysy jáne Eýropa ǵa­lym­­dary arasynda shynynda da birizdilik joq. Olardyń zert­teý­lerin­degi kórsetilgen merzimde 2-3 jyldyq aıyrym bar. Ábý Nasyr ál-Farabıdi arnaıy zerttegen ózbek ǵalymy, akademık Muzafar Haırýllaev: «God rojdenııa Farabı v razlıchnyh ıssledovanııah ýkazyvaetsıa po raznomý, v sovetskoı lıteratýre chashe vsego 870» deıdi.

Arab tildi derekkózder she?

- Sırııa Arab Respýblıkasynyń astanasy Damask shaharynyń «Bab as-saǵır qabyrstanyndaǵy Ábý Nasyr zıratynda: «Ábý Nasyr ál-Farabı atymen kóbirek belgili Muham­med bın Muhammed bın Tar­­han bın Ýzlaǵ, [hıjranyń] 260 jyly [bizdiń jyl sanaýymyz boıynsha 873 jyly Farab sha­har­ynda týǵan, hıjranyń 339 jyly [950 jyly] qaıtys boldy» dep jazylypty.

Joǵaryda atalǵan Farýq Sad Ábý Nasyrdyń týǵan jylyn hıj­ranyń 259 jyly ıaǵnı 870 jyl;
Nicholas Rescher (AQSh) de Ábý Nasyrdyń týǵan jylyn 870;
Túrik ǵalymdary (Túrkııa) Ismet Binark pen Nejat Sefergioglu Ábý Nasyrdyń týǵan jylyn 870; 

Ábý Nasyr ál-Farabıdiń ómiri men shyǵarmashylyǵyn uzaq jyl­dar zerttegen qazaq ǵa­ly­my, ataq­ty fılosof, professor H.Qasymjanov (1931-2000) Más­keýde shyqqan «ál-Farabı» atty eńbe­ginde Ábý Nasyrdyń týǵan jylyn 870 dep kórsetken.

Budan shyǵatyn qorytyndy. Ensıklopedıst ǵalymnyń te­gin: «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýzlaǵ ál-Farabı at-túrkı», al týǵan jy­lyn hıjranyń 258, ıaǵnı 870 jyl dep kórsetken jón. 

Ábý Nasyrdyń týǵan jylyn anyqtaý máselesi ótken ǵasyrdyń 70-jyldary da kóterilgen. Onda ǵalymdar men ókimet orynda­ry aqyldasa kelip, Otyrar oı­shy­ly­nyń týǵan jyly 870 dep kór­se­týge kelisken. Sóıtip onyń tý­ǵanyna 1100 jyl boldyǵa sanap, 1975 jyly 1100 jyldyǵy toılandy. Arab elderi de (Irak Arab Respýblıkasy jáne t.b.) osyǵan kelisti.

О́tken ǵasyrdyń 60-jyl­da­ry­­nyń sońynda joǵaryda aıtyl­ǵan­­daı, Almatyda ál-Farabı zert­­teý ortalyǵy qurylyp, Ábý Na­syr ál-Farabı eńbekteri Eý­ropa jáne arab tilinen de orys, qazaq tiline aýdarylǵanda, zertteý­ler júrgizilgende Máskeý jáne Qazaqstan ǵalymdary da Otyrar oıshy­lyn «Ábý Nasyr Muhammed bın Muhammed bın Tarhan bın Ýz­laǵ ál-Farabı at-túrkı» jáne týylǵan merzimin 870 jyl dep kórsetip otyrdy.

Ábý Nasyrdyń týǵan jeri (Farab) týraly:

Orta ǵasyrlyq arab tildi derekterde Farab atty (qystaqtyń) О́zbek­standa da bar ekeni aıty­la­dy. О́zbekstandaǵy Farab Buhara qa­la­­synyń batys jaǵynda, Ámý­­da­­rııaǵa jaqyn jerde. Al de­rek­­­­terdiń basym kópshiliginde jo­ǵa­ryda aıtylǵandaı Ábý Na­syr týǵan Farabtyń Arys ózeni­niń Syrdarııaǵa (Saıhýn) quıar saǵasynda ekeni aıtylady. Ǵa­lym­dar da osyny moıyndaıdy.

Al Aýǵanstanda da Farab degen qystaq bar degenge kelsek, onyń aty Farab emes, Farıab. Ol Horasan ólkesinde.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıin shyqqan eńbekterde tájikter Ábý Nasyrdy Tájikstanda, óz­bek­ter О́zbekstanda týǵan dep keldi.

О́tken ǵasyrdyń 70-jyldarynan bastap qana Ábý Nasyr ál-Farabı qazaq jerindegi Otyrarda (Farabta) týǵan, túrki taıpasynan shyqqan ǵalym dep jazyla bastady. Bul rette Máskeýdegi KSRO Ǵylym akademııasy Shyǵystaný ınstıtýtynyń dırektory, KSRO ǴA akademıgi, tarıhshy, ǵalym B.Ǵafýrov: «Ál-Farabıdi qazaq etip kórsetýge tyrysý da jasan­dy áreket bolady. Ol zamanda ult bolyp birigý prosesi aıaqtalýdan áli tipti alys edi. Sol sııaqty ony ózbek dep kesip aıtý da ádilet­­tilik bola qoıar ma eken? Fakti­ler negizine súıene otyryp, ál-Farabı keıin qazaq halqynyń qura­myna qosyl­ǵan túrki taıpasy­n­an shyqqan..., deı alamyz» dep jazdy. Buǵan eshkimniń de osy kúnge deıin alyp qosary bolǵan emes. [B. Ǵafýrov. Ál-Farabıdiń áleýmettik-etıkalyq kózqarastary týraly//ál-Farabı. Áleýmettik-etı­kalyq traktattar. Almaty 1995, XVIII – bet.].

Almatydaǵy Qazaq ulttyq ýnı­ver­sıteti biraz jyldardan beri Ábý Nasyrdyń birqatar shy­ǵar­­­malaryn shyǵarýmen qatar, jyl saıyn ál-Farabı oqýlaryn ótkizýdi dástúrge aınaldyrdy.

2006 jyly naýryz aıynyń birinshi onkúndiginde meniń je­tekshiligimmen, quramynda QazMÝ-diń sol jyldardaǵy rektory, akademık Tólegen Qojamqulov, Otyrar aýdanynyń ákimi Álimjan Qurtaev, «Bilim» baspasynyń dı­rektory jazýshy, jýrnalıst J.Nus­qabaev, Sháýildirdegi ál-Farabı mýzeıiniń meńgerýshisi Abdýlla Jumashev bolyp Sırııa Arab Respýblıkasyna attandyq.

Damaskiniń ońtústik jaǵyn­daǵy «Bab as-Saǵır» qabyr­sta­nyn­daǵy Ábý Nasyr ál-Fara­bıdiń jáne qazaq jeriniń taǵy bir perzenti Sultan Zahır ad-dın Beıbarys (1287-1277) pen kezinde krest taǵýshy eýropalyq basqyn­shy­lar­dy talqandaǵan Salah ad-dın ál-Aııýbıdiń (1138-1193) zııaratta­ryn­da da boldyq. Elge oralǵan soń, sapar jaıly men Elbasy N.Á.Nazarbaevqa baıandap berdim. Kelesi 2007 jyly 4-7 naýryz aralyǵynda Elbasynyń Sırııaǵa resmı sapary boldy. Onda men de boldym. Sol joly N.Á.Nazarbaev ál-Farabı zıratyn retke keltirý, onda mádenı ortalyq salý týraly Sırııa úkimetimen kelise kele, ol úshin qarajat ta bóldirdi. Ol nysannyń aıaqtalǵany týraly men Sırııanyń bas múftıi doktor Badr ad-Dın Hassýnnan 2012 jyly Ýfada Reseı musylmandarynyń quryl­taıynda birge bolyp suh­battas­qanda estigen edim. Sırııada soǵys toqtasa, onyń resmı túrde ashylatyny sózsiz.

Sırııadaǵy Ábý Nasyr zıratyna biz Otyrardan arnaıy topy­raq ala baryp, baba zııaraty­na qoıdyq. Qaıtarda uly ǵalym zıratynan týǵan jerine de topyraq ala keldik. Otyrarǵa jınalǵan jurt aldynda Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Bolat Jylqyshıev Otyrarda Ábý Nasyr ál-Farabıge rámzı kesene salynatynyn aıtty. Biraq ol basqa qyzmetke aýysqan soń oryndalmaı qaldy.

2018 jyldyń jeltoqsan aıy­nyń sońynda Ábý Nasyrdyń týǵan jyly, týǵan jeri máselesin talqylap bir sheshimge kelý úshin ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde, rektor Ǵalymqaıyr Mutanovtyń tóraǵa­lyǵymen Túrkııa jáne QazUÝ, sondaı-aq Qazaqstannyń R.Súleımenov atyndaǵy Shy­ǵys­taný, Sh.Ýálıhanov atyn­daǵy Tarıh jáne etnologııa, Fılo­sofııa, saıasattaný jáne dinta­ný ınstıtýt­tarynyń belgi­li ǵalymdary bas qosty. Oǵan As­tanadan arnaıy kelgen Máde­nıet jáne sport vıse-mınıstri Aqtoty Raıymqulova da qatys­ty. Onda ǵalymdar Ábý Nasyr ál-Farabıdiń ómiri men shyǵar­ma­shylyǵyna baılanysty oıla­rymen bólisti. Ǵalymdar IýNESKO-ǵa Qazaqstan atynan hat jazyp, 2020 jyly Almatyda Ábý Nasyr ál-Farabıdiń týǵanyna 1150 jyl tolýyn keńinen atap ótý jaıly usynysty qoldady. Men sol májiliste Otyrardan ózge de 30-ǵa jýyq ǵalym men oıshyl shyqqany týraly jáne Ábý Na­syr­­ǵa baılanysty máselelerdi zer­de­lep, bas baıandama jasadym. Ony jınalǵan ǵalymdardyń bári qoldap, meniń zertteýlerime qol­daý bildirdi.

Qorytyndy: Ábý Nasyr tek túrki halqy, onyń ishinde qazaq jur­­ty ǵana emes, búkil ıslam ór­ke­nıe­tiniń, qala berdi búkil dún­ıe júziniń maqtanyshy, búkil adam­­­zatqa ortaq iri tulǵa. Al endi kemeń­gerdiń qazaq jerinde týyl­ǵan­dyǵy biz úshin úlken maq­ta­nysh, sol úshin de biz ózimizdi uly ǵa­lymnyń urpaqtarymyz dep maq­tanýymyz zańdy dep oılaımyn.

Sýrette: Qazaqstan Respýb­lı­kasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Á.Nazarbaev Sırııa Arab Res­pýb­lı­kasynyń astanasy Damaski­degi ejelgi meshitte. Damask. 2007


Ábsattar qajy DERBISÁLI,

UǴA-nyń korrespondent-múshesi, R.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń 
dırektory,  fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar

Úndistanda 47 gradýs ystyq boldy

Álem • Búgin, 09:37

80 jyldan keıin ıesin tapqan hat

Rýhanııat • Búgin, 09:22

Taldyqorǵanda úshem dúnıege keldi

Aımaqtar • Búgin, 09:06

Munaı-gaz sektorynyń syn saǵaty

Ekonomıka • Búgin, 07:22

Qomaqty qarjy bólinedi

Pikir • Búgin, 07:20

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Halyq únemdeýge kóshti

Ekonomıka • Búgin, 06:35

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar