Prezıdent • 22 Sáýir, 2019

Tuńǵysh Prezıdenttiń bastamalary – halyq ıgiligine baǵyttalǵan baǵdarlamalar

4959 retkórsetildi

О́tken jyly elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev «Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasy» jóninde halyqqa arnaǵan Úndeýinde: «Bul qadam talaıdan beri meniń kókeıimde júr. Biraq Qazaqstan aldymen boıyna kúsh, qazynasyna qarjy jınap, qýatty elge aınalýy kerek edi. Mine, sol kún de týdy!» dep árbir qazaqstandyq otbasyna baspana alýdyń jańa múmkindikterin berý, jalaqysy tómen jumyskerlerdiń eńbekaqysyn kóbeıtý jónindegi keń aýqymdy sharalardy jarııalaǵan bolatyn. Olar el ekonomıkasynyń alǵa basýynyń, qoǵamdaǵy saıası turaqtylyqtyń arqasynda júıeli iske asyrylyp qana qoımaı, aýqymdary odan ári keńeıtile túsýde.

Parlament Elbasynyń el ıgi­li­gine baǵyt­tal­ǵan bastamalaryn qa­jet­tiligine qa­raı zańnamalyq turǵydan ýaqtyly qamta­masyz etti. Máselen, Má­jilistegi «Nur Otan» partııasy frak­sııasyna múshe – depýtattardyń bas­tamasymen qoldanystaǵy zań­na­maǵa «7-20-25» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa múmkindik beretin túzetýler engizildi. 

Atalǵan baǵdarlama boıynsha byl­tyr ekinshi deńgeıli 8 bank arqy­ly 4350 otba­sy­nyń ótinimderi maqul­danyp, sonyń 3497-si jalpy somasy 42 mıllıard teńgeniń jeńildikti nesıesin aldy. Áıtkenmen 1237 otbasynyń ótinimderi qanaǵat­tan­dyrylǵan joq. Buǵan olardyń jet­kilikti kirisi bolmaýy jáne nesıe­lik tarıhynyń na­sharlyǵy, ıaǵnı burynyraq bankterden alǵan qaryz­daryn ótemegendigi sebep boldy.

Kóptegen azamattyń 20 paıyz mólshe­rin­degi bastapqy jarnany tó­leýge múmkindigi joqtyǵyn eskergen Elbasy 2018 jylǵy 

5 qazanda jarııa etken «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqa­tynyń ósýi: tabys pen turmys sapa­syn arttyrý» Joldaýynda ákimderge jergi­lik­ti bıýdjet esebinen biliktiligi joǵary pedagog­terge, medısına qyzmetkerlerine, polıseı­lerge jáne óńirge qajetti basqa da maman­­darǵa turǵyn úı sertıfıkattaryn berý­di tapsyrǵan bolatyn. Bul rette Nur-Sul­tan qalasynyń ákimdigi ózge óńirlerge ónege kórsetip, baspanaǵa muqtaj 100 otbasy­nyń árqaısysyna bastapqy jarnany tóleý úshin 1 mıllıon teńge mólsherinde qarjylaı kómek berdi. 
Qazir «7-20-25» baǵdarlamasyn iske asyrý tetikterin odan ári je­til­­dirý qarastyrylýda. Osy oraıda bizdiń saılaýshylarmen bolǵan kezdesýlerimizde ata-analar óz balalaryna jeńildikti ıpotekamen baspana satyp áperýge ruqsat berýdi su­raǵandyǵyn aıta ketken jón. Sondaı-aq aýyldyq jerlerde qyzmet isteıtin mu­ǵalimder men dárigerler de atalǵan baǵdarlamamen qaladan páter sa­typ alǵylary keletindikterin bil­dirdi.

Elbasy kirisi tómen kópbalaly, tolyq emes jáne múmkindigi shek­teýli balalary bar otbasylardyń qa­myn oılap, Nur Otan partııa­synyń HVIII sezinde olarǵa Turǵyn­úı­qurylysjınaqbanki arqyly nesıe ósiminiń mólsherlemesi 2-3 paıyzdy quraıtyn turǵyn úı zaımdaryn berýdi tapsyrǵany málim. Bul maqsatqa jaqynda respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde 50 mıllıard teńge bólý qarastyryldy. Osy ıgi bastamaǵa 7 jyl ishinde 350 mıllıard teńge jumsalmaqshy. Munyń ózi jyl saıyn 6 myń kóp balaly otbasyny turǵyn úımen qamtamasyz etýge múmkindik beredi. 

Elbasynyń jalaqysy tómen ju­mys­ker­ler­diń eńbekaqysyn kóbeıtý úshin olardyń salyq júktemesin azaıtý jónindegi bastamasy da zań júzinde negizdelip, ústimizdegi jyldan bastap jalaqysy 25 aılyq eseptik kórsetkishten (nemese 63 myń 125 teńgeden) tómen 2 mıllıonǵa jýyq adamnyń jeke tabys salyǵynyń mól­sheri burynǵy 10 paıyzdan 1 paıyz­ǵa deıin azaıtyldy. Sondaı-aq bıýd­jettik mekemelerde jumys isteıtin 275 myń qyzmetkerdiń jalaqysy orta eseppen 35 paıyzǵa ósirildi. 

Halyqtyń áljýaz toptaryn áleý­mettik qoldaýdy kúsheıtý maqsatyn kózdegen Elba­sy­nyń Nur Otan par­tııasynyń HVIII sezinde bergen tapsyrmasyna sáıkes ataý­ly áleýmettik kómek taǵaıyndaý úshin az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylardyń jıyn­­tyq kirisin esepteý kezinde my­­na­daı tó­lem túrleri – «Kúmis al­qa­men» jáne «Altyn alqamen» nagrad­tal­ǵan kópbalaly analar men kópbala­ly otbasylarǵa beriletin járdem­aqy­lar, múgedek balalarǵa beriletin jár­demaqy jáne stýdenttik stıpen­dııalar esepke alynbaıtyn bolyp sheshilip, zańdastyryldy. Osy jóninde Májilis depýtattary ótken jyl­ǵy qarashada bolǵan «Úkimet saǵatynda» Úki­met­ke tıisti usynystar engizgen bolatyn. 
Elbasynyń Nur Otan partııa­synyń HVIII sezinde bergen tapsyrmasyna sáı­kes 2019 jylǵy 1 shildeden bastap aza­mat­tyq qyzmetshilerdiń, mem­lekettik bıýdjet esebi­nen usta­latyn uıymdar qyz­met­ker­le­­riniń ja­­laqysy 30 paıyzǵa kóteri­le­di. Bul shara densaýlyq saqtaý, bilim berý, áleý­mettik qorǵaý, mádenıet, sport, aýyl sharýa­shy­lyǵy jáne bas­qa salalardaǵy 1 mıl­lıon­nan astam azamattyq qyzmetshiniń ál-aýqa­tyn birshama arttyrýǵa múmkindik beredi. Son­daı-aq turǵyndarmen ti­ke­leı jumys isteı­tin atqarýshy organ­dar­dyń tómengi býyn qyz­met­kerleriniń jalaqysy ortasha alǵanda 25 paıyzǵa kóbeıtiledi.

Budan bólek, bıylǵy oqý jylynda bilim granttarynyń sany 20 myńǵa ulǵaıtyldy. Qazirgi tańda 69 myń 59 stýdent joǵary oqý oryndarynda memleket esebinen oqyp júr. Joǵary bilimdi tehnıkalyq kadrlar men aýyl sharýashylyǵy mamandaryn daıarlaýǵa jumsalatyn shyǵyn árbir grantqa shaqqanda 346,6 myń teńgeden 635,8 myń teńgege deıin kóbeıtildi. 

Áıtkenmen veterınarııa sala­sy­nyń ma­man­daryn daıarlaýǵa bólinetin bıýdjet shy­ǵyn­­dary burynǵy mól­sherde qalǵandyǵy qısyn­syz dep sanaımyz. Aldaǵy ýaqytta bul máse­le de oń sheshimin tabýǵa tıisti.

Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń máli­me­tine súıensek, qazir 91 myń stý­dent jataq­hana­ǵa muqtaj. О́tken jyly oqý oryndary óz qarajattary esebinen jalpy sany 2780 stýdentke arnalǵan 10 jataqhanany paıdalanýǵa ber­gen. Ústimizdegi jyly taǵy 5 myń stý­dentti jataq­hanamen qamtamasyz etý josparlanǵan bolsa, is júzinde qazir 8 myń 294 orynǵa arnalǵan ja­taq­hanalardy paıdalanýǵa berý jó­ninde 19 shart jasalǵan. 

Sonymen qatar Densaýlyq saq­­taý mınıs­tr­­ligine qarasty Se­meı mem­lekettik me­dı­­sına ýnıver­sı­te­tiniń respýblıkalyq bıýd­jetten 2 mıl­lıard 246 mıllıon teńge­den astam qarjy bólingen 1000 oryn­dyq stýdent­­tik jataqhanasynyń qurylysy 2014 jyl­dan beri salynyp bitpeı, qazir toq­tap turǵandyǵyn eskermeı bolmaıdy. Mun­daı soraqy kemshiliktiń sebebi – atalǵan obektini salý boıynsha ótkizilgen konkýrsta materıaldyq-tehnıkalyq bazasy da, qurylys salý tájirıbesi de múldem jetkiliksiz, ekin­shi sanattaǵy qurylys uıymy jeńiske jet­ken­diginde.

Elbasynyń shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý jónin­degi bastamasyn iske asyrýǵa ótken jyly respýblıkalyq bıýdjetten qosymsha 20 mıllıard teńge bólinip, qarjylandyrý kó­lemi 62 mıllıard teńgege deıin ulǵaı­tyldy. Alaıda, jappaı kásipkerlikti da­mytýǵa baǵyttalǵan osynsha qarjy­nyń 59,5 mıl­lıard teńgesi nemese 95 paıyzy ǵana ıgerilgen.

Biz aýyldyq eldi mekenderde bol­ǵan saıyn jeke kásibin ashqysy ke­letin azamat­tar­dyń ekinshi deńgeıli bankterdiń fılıal­dary talap etetin kepildiń bolmaýyna baı­lanysty nesıe ala almaı júrgendikteri jaı­ly shaǵymdaryn estip júrmiz. О́ıtkeni olarǵa aýadaı qajetti aqparat jetpeı jatyr. Aıtalyq olar «Aýyl sharýa­shylyǵyn qarjy­laı qoldaý qory» aksıonerlik qoǵamy (AQ) aýyldaǵy turǵyn úılerdi de, jerdi de, avto­kólikti de, ózge tehnıkany da kepildik múlik retinde qabyldaıtyndyǵynan beıhabar bolyp shyqty. Osy qor byltyr Nátı­je­li jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásip­ker­lik­ti damytý baǵdarlamasy aıasynda jalpy somasy 30 mıllıard teńgeni quraıtyn 9 myń­ǵa jýyq shaǵyn nesıe bergen. Al bıyl aýyl kásip­kerlerin nesıelendirý kólemin 50 mıllıard teńgeden asyrýdy kózdep otyr. 

Jalpy, aýyl turǵyndary kásip­ker­likpen aınalysqysy keletin adam­darǵa memleket tarapynan ár­túr­li jeńildikter qarastyrylyp otyr­ǵan­dyǵyn jáne «Sybaǵa» sııaqty baǵ­dar­lamalardyń tıimdiligin bile bermeıdi. Sebebi olardy kópshilikke túsindirý, buqaralyq aqparat quraldary arqyly nasıhattaý jet­ki­liksiz. 
Qysta jaǵylǵan kómirdiń qara tú­tini bý­daqtap, tynysty taryltyp turatyn óńir­ler­diń turǵyndary Elba­synyń eldi gazben qamta­masyz etýdi jalǵastyrý jónindegi bas­ta­­masynyń ıgiligin kóretin kún de alys emes, «Sa­ryarqa» magıs­traldy gaz quby­rynyń birin­shi kezeń­indegi jelisiniń qurylysy ótken jylǵy jeltoqsan aıyn­da bastaldy. Ony aıaqtaý jáne gıd­rosynaqtan ótkizý 2019 jyl­­dyń so­ńyna belgilenip otyr. Osy maq­­satqa ártúrli qarjylandyrý kóz­derinen 267,3 mıllıard teńge jum­salmaqshy. Gaz quby­ryn salý barysyn­da 1690 jumys orny qury­lady, al ony paıdalaný kezinde 200 adam tu­­raqty ju­myspen qamtylady. Ener­getıka mınıs­tr­­liginiń málimetine qara­ǵanda, kelesi jy­ly Nur-Sultan qa­la­syna, Aqmo­la jáne Qaraǵandy ob­lys­tarynyń eldi me­ken­derine «kógildir otyn» berile bastaıdy.
Túıindeı aıtsaq, Elbasynyń áleý­mettik basta­malary búgingi tańda el bıligindegi salı­qaly sabaqtastyqtyń ar­qa­synda dáıekti jalǵa­syn taýyp, ha­lyq ıgiligine baǵyttalǵan, asa ma­­ńyzdy ári uzaqmerzimdi baǵdarlamalar re­tinde iske asyrylý ústinde.

Káribaı MUSYRMAN,

Parlament Májilisiniń depýtaty, Nur Otan partııasy fraksııasynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar

Úndistanda 47 gradýs ystyq boldy

Álem • Búgin, 09:37

80 jyldan keıin ıesin tapqan hat

Rýhanııat • Búgin, 09:22

Taldyqorǵanda úshem dúnıege keldi

Aımaqtar • Búgin, 09:06

Munaı-gaz sektorynyń syn saǵaty

Ekonomıka • Búgin, 07:22

Qomaqty qarjy bólinedi

Pikir • Búgin, 07:20

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Halyq únemdeýge kóshti

Ekonomıka • Búgin, 06:35

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar