Aýyz sýdy qudyqtan tartyp, «vodovozben» tasıtyn shóleıt óńirdegi bul kesene – Jabaı batyrdyń máıiti jýylǵan jerge ornatylǵan eskertkish belgi. Al súıegi Tashkent qalasyndaǵy tarıhı iri qorymdardyń birine jerlengen.
El aýzyndaǵy áńgimege qulaq túrsek, Jabaı batyrdyń boıynda bala kúninen áýlıelik, kóripkeldik qasıet bolǵan desedi. Sondyqtan da onyń máıiti jýylǵan jerge búginge deıin adamdar aǵylyp kelip, zııarat jasap jatady. Sebebi el ishinde Jabaı batyrdyń rýhy, áýlıelik qasıeti osynda qalǵan degen berik senim qalyptasqan.
Túnde bireýi tús kóripti. Túsinde oǵan uzyn boıly, qarasur óńdi bir qarııa eki tal úki usynypty. Biri – aq, endi biri qara tústi eken.
Tań ata ol qýanyp oıanady. Al janyndaǵy kisi eshqandaı tús kórmepti. Sirá, alys joldan sharshap kelip, qatyp uıyqtap qalsam kerek dep ókinipti.
Sonda jaqsy tús kórip, qýanyp kele jatqan kisi onyń kóńilin qımaı ári ekeýiniń áli de bolsa muńdas ekenin umytpaı, túsinde óziniń áýlıeden eki tal úki alǵanyn aıtady. Alla qalasa, kóp uzamaı perzent súıermin-aý degen úmitin de jasyrmaıdy.
Sol sol-aq eken, janyndaǵy kisi: «Oý, qurdas, sadaǵań keteıin, sol úkilerdiń birin maǵan qıshy», dep jalyna ketedi. Alǵashqyda ol: «Áı, ony men túsimde ǵana kórdim ǵoı», dep ázildep qutylmaq bolǵanymen, birte-birte kóńili ıip, ózimen muńdas jandy aıap: «Oı, jaraıdy, qıdym saǵan», dep márttik jasaıdy.
Sodan arada biraz jyl ótkende áýlıe aıan bergen kisiniń áıeli bosanyp, qyz týyp, aq túıeniń qarny jarylyp, ulan-asyr toı bolady. Biraq áıeli sodan keıin bala kótermeı qalady...
Al ekinshi kisiden eshqandaı habar-oshar joq. О́tken oqıǵa esine túsken saıyn: «Qap, áttegen-aı! – dep ókinedi perzent súıgen kisi. – Sol joly asyǵyp, elin de, jónin de surap almaǵanymdy qarashy. O basta Alla maǵan bir ul, bir qyz berem degen eken ǵoı. Kóńilin qımaı, bir tal úkimdi muńdasyma qıyp em. Osy kúni ol da perzent súıip, qýanyshqa kenelip jatyr ma eken, kim bilsin».
