26 Sáýir, 2019

Eki tal úki

977 retkórsetildi

Saryaǵash qalasynan kún batysqa qaraı shyǵa bere bas­talatyn shóleıt dalanyń bir qıyrynan Jabaı batyrdyń kesenesi boı kótergen. Onyń kógildir kúmbezi alystan jarqyrap kózge túsedi.

1728-1810 jyldar ara­ly­ǵynda ómir súrgen qolbas­shy, toqsaba Jabaı Qazy­bek­uly qazaq dalasyn Qoqan han­dy­ǵynyń, qalmaq shapqyn­shy­­lyǵynyń qyspaǵynan azat etý kezinde erekshe er­lik kórsetken tarıhı iri tul­­ǵa­­lardyń biri. Ol týraly kór­­­nekti jazýshy I.Esen­ber­lın­niń «Kóshpendiler» trılogııa­syn­da birqatar naqty derek keltiriledi.

Aýyz sýdy qudyqtan tartyp, «vodovozben» tasıtyn shó­leıt óńirdegi bul kesene – Jabaı batyrdyń máıiti jýyl­ǵan jerge ornatylǵan es­kert­kish belgi. Al súıegi Tash­kent qalasyndaǵy tarıhı iri qo­rym­dardyń birine jerlengen.

El aýzyndaǵy áńgimege qulaq túrsek, Jabaı batyr­dyń boıynda bala kúninen áýlıe­lik, kóripkeldik qasıet bolǵan desedi. Sondyqtan da onyń máıiti jýylǵan jerge búginge deıin adamdar aǵylyp kelip, zııarat jasap jatady. Sebebi el ishinde Jabaı batyrdyń rýhy, áýlıelik qasıeti osynda qalǵan degen berik senim qalyptasqan. 

Munda kelgen kisiniń kıeli belgi týraly ártúrli qy­zyqty áńgimeler estip, tań-ta­masha qalyp qaıtatyny ras. Taıaýda ǵana qulaǵymyz shalǵan sondaı bir tylsym hıkaıalardyń birin búgin bizdiń de sizderge aıtyp bergimiz kelip otyr.
Shamasy, bul oqıǵa ótken ǵasyrdyń orta shenine taman oryn alǵan bolsa kerek.
Jaratýshy ıemizden perzent surap jalbarynyp, eńi­regende etegi jasqa tolǵan eki otaǵasy sol bir jyldary eki jaqtan Jabaı belgisine táý etýge kelipti. Sóıtip osynda qonbaq bolyp, shóleıt óńirdegi boz jýsannyń hosh ıisine elitip jatyp uıyqtap ketipti.

Túnde bireýi tús kóripti. Túsin­de oǵan uzyn boıly, qara­sur óńdi bir qarııa eki tal úki usynypty. Biri – aq, endi biri  qara tústi eken.

Tań ata ol qýanyp oıanady. Al janyndaǵy kisi eshqandaı tús kórmepti. Sirá, alys joldan sharshap kelip, qatyp uıyq­tap qalsam kerek dep ókinipti.

Sóıtip ekeýi biraz jerge sheıin úzeńgi túıistirip, qa­tar kele jatady. Álgi kisi jol-jó­­ne­keı: «Áı, zamandas, sen qan­­daı tús kórdiń? Áýlıe qa­laı aıan berdi?», dep suraýmen bolady.

Sonda jaqsy tús kórip, qýanyp kele jatqan kisi onyń kóńilin qımaı ári ekeýiniń áli de bolsa muńdas ekenin umytpaı, túsinde óziniń áýlıeden eki tal úki alǵanyn aıtady. Alla qalasa, kóp uzamaı perzent súıermin-aý degen úmitin de jasyrmaıdy.

Sol sol-aq eken, janyn­daǵy kisi: «Oý, qurdas, sadaǵań keteıin, sol úkilerdiń birin maǵan qıshy», dep jalyna ketedi. Alǵashqyda ol: «Áı, ony men túsimde ǵana kórdim ǵoı», dep ázildep qutylmaq bolǵanymen, birte-birte kóńili ıip, ózimen muńdas jandy aıap: «Oı, jaraıdy, qıdym saǵan», dep márttik jasaıdy.

Sóıtip jolaıryqqa jetkende ekeýiniń joly ekige aı­y­­­rylyp, árqaısysy óz qo­­ny­syna qaraı at basyn burady.

Sodan arada biraz jyl ót­­ken­de áýlıe aıan bergen kisi­niń áıeli bosanyp, qyz tý­yp, aq tú­ıe­niń qarny jarylyp, ulan-asyr toı bolady. Bi­raq áıeli so­dan keıin bala kóter­meı qalady... 

Al ekinshi kisiden eshqandaı habar-oshar joq. О́tken oqıǵa esine túsken saıyn: «Qap, átte­gen-aı! – dep ókinedi perzent súıgen kisi. – Sol joly asy­ǵyp, elin de, jónin de su­rap almaǵanymdy qarashy. O bas­ta Alla maǵan bir ul, bir qyz berem degen eken ǵoı. Kó­ńi­lin qımaı, bir tal úkimdi muń­dasy­ma qıyp em. Osy kúni ol da per­zent súıip, qýanyshqa kene­lip jatyr ma eken, kim bilsin». 

...Mine, osy áńgimeni tyń­daǵanda, bizdiń de kóńilimizdi qýanysh pen muń qatar torlap, kıeli jerdiń ózimizge beımálim bir tylsym syryn sezingendeı bolǵanymyz bar edi.
Banner
Sońǵy jańalyqtar

Memleket basshysy Lı Chjanshýmen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 14:47

Túrkistan – jastar qalasy!

Aımaqtar • Keshe

Importtan ne uttyq?

Ekonomıka • Keshe

Festıvaldiń alǵashqy kúninde eki qoıylym sahnalandy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Eki juldyz» baıqaýy Almatyda bastaldy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Tarazda jedel baılanys ortalyǵy ashyldy

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Lısakovtyń «Báıteregi»

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Alty boksshymyz jartylaı fınalda aıqasady

Sport • 20 Qyrkúıek, 2019

Gobelen – tekti ónerdiń týyndysy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Mádenı qabat» joıylǵan joq

Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Shahmardan terbelgen talbesik

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Uqsas jańalyqtar