Qoǵam • 09 Mamyr, 2019

Soǵys balalary termınin engizý qajet pe?

799 retkórsetildi

Soǵys balalarynyń márte­be­sin zańdastyryp bere­tin zań álemde joq. Biraq qoldanystaǵy zańda­ryna ózgerister engizip, quqyq­tyq sıpat berýge tal­pyn­ǵan elder bar.

Kórshimiz Reseıdegi zań boıynsha Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵan kezde, ıaǵnı 1928-1945 jyldary KSRO-da turǵan azamat­tardy soǵys bala­­lary katego­rııasyna jatqyzyp, áleý­­mettik jár­demaqy taǵaıyndady: olardyń aı saıynǵy zeınetaqysyna 15 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde áleý­­mettik járdemaqy, qalalyq kó­lik­te tegin jol júrý bıleti, baǵasy je­ńil­detilgen medısınalyq kómek jáne jerleý shyǵyndaryna ótemaqy beri­ledi.

2015 jyly Parlamentte soǵys jyldary dúnıege kelgen balalarǵa járdemaqy berý máselesin kótergen senator Qýanysh Aıtahanovtyń usy­ny­sy Úkimet tarapynan qoldaý tappady. Úkimettiń ustanymy – «qazaq je­rinde soǵys órti bolǵan joq. Sol sebepti soǵys balalarynyń márte­be­sin zań sheńberinde belgilep jatqan elderdiń tájirıbesi bizge úlgi emes».

2015 jyldan keıin bul máseleni úkimettik deńgeıde kótergender Úki­mette de, Parlamentte de boı kór­set­pedi.

«Reseıde 1928-1945 jyldar araly­ǵynda týǵan azamattar bul sa­nat­­qa kiredi: Olardyń aldy seksen­nen asyp, qatary sırep qaldy: Aı saıynǵy zeınetaqysy qosymsha tóle­ne­tin járdemaqy úshin bıýdjetten qo­sym­sha qarjy bólýge múmkindik bar», deıdi Qýanysh Aıtahanov.

Q.Aıtahanov soǵys qar­sańyn­da dúnıege kelgen balalardyń aýyr taǵdy­ryn Dýlat Isabekov, Tólen Ábdi­kov bastaǵan ádebıettegi bes je­tim­­­­niń jazǵandaryna qarap baǵa­laý­ǵa bol­­maıtynyn aıtady: Olardyń jaz­ǵan­dary – KSRO senzýrasynyń súzgi­sinen ótkenderi ǵana. О́tpeı qal­ǵan derekter tarıh túbine shógip ketti.

«Bizge bul máseleni kóteretin kez keldi: endi qolǵa almasaq, erteń kesh. Tym bolmasa, ómirleriniń sońǵy jyl­­darynda urlanǵan balalyq shaq­ta­ry­nyń ótemaqysy qarjylaı túrde be­ril­ýi tıis», deıdi Q.Aıtahanov.

Jaqynda Belarýs BAQ-y so­ǵys arda­gerleriniń qatary jyl ótken saıyn azaıyp bara jatqanyn, endi Ekinshi dúnıejúzilik soǵys tarı­hy­­nyń jańa jylnamasy bastalatynyn, onyń basty keıipkerleri tylda ju­mys istegen eńbek adamdary men soǵys jyldaryndaǵy balalar bolatynyn aı­typty.

«Olardyń alańsyz ómirin, bala­lar­dyń balalyq shaǵyn soǵys urlady. Biz olardyń Otan aldyndaǵy eńbegin umyt­paýymyz kerek» deıdi olar. Biz­diń jerdi de soǵys órti sharpyǵan joq dep eshkim aıta almaıdy. Soǵys ja­lyny Atyraý, Oralǵa da jetkenin aıǵaq­taıtyn derekter kóp.

2018 jyldyń 1 sáýirine deıingi málimet boıynsha Qazaqstanda 2067 soǵys ardageri qaldy. 2016 jyly olardyń qatary 6 myń bolatyn: Aınalasy úsh jyldyń ishinde arda­ger­le­rimizdiń jartysynan kóbi kelmestiń keme­sine minip, biz turǵan jaǵalaýdan alystap ketti. Bul ómir! Biz qalasaq ta, qalamasaq ta endi az ǵana ýaqytta Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysty tarıhtyń bizge belgisiz ekinshi paraǵy ashylady.

Soǵys jyldarynda bizdiń jerde 460 zaýyt shuǵyl jaǵdaıda iske qosyldy. Bul derek te qazaq dalasynda qolyna kúrek ustaýǵa shamasy keletin, jetidegi bala men jetpis jetidegi qarııanyń eńbek armııasyna tartylǵanyn dáleldep tur. Biraq kúni búginge deıin aıtylmaı kelgen soǵys aqıqaty bizde de jetedi.


Res­mı or­yn­­dar usyn­ǵan de­rekter t­yl eń­bek­­ker­leri re­­tin­de jár­dema­­qyny 1936 jylǵa deıin tý­ǵan aza­­mattar alyp otyrǵanyn aıta­dy. Biraq sol járdemaqynyń ózi 9 mamyr qarsańynda 20-50 myń teńge kó­le­mindegi bir rettik kómekpen ǵana shektelip qalǵan.


Negizinen, olar – «soǵys balala­ry». Qazir bizde mundaı dáreje joq. Bizde mundaı uǵym Tólen, Dýlat, Qalıhan, Asqar, Ábishterdiń shyǵar­malarynda ǵana aıtylady. Berdibek Soqpaqbaev «О́lgender qaı­typ kel­meı­di» shyǵarmasy arqyly soǵys bala­la­ry­nyń tulǵasyn somdap ketti.

Qazaq ádebıetindegi jeti jetimniń biri – Tólen Ábdik bizben áńgimesinde HH ǵasyr basyndaǵy asharshylyq, sodan keıingi qýǵyn-súrgin jyldarynyń sal­maǵy soǵys balalarynyń sanasynda tańbalanyp qalǵanyn aıtady. Munyń óteminiń salmaǵy aýyr. «Keshegi ótken Sherhan Murtaza «1920-1930 jyldary týǵandardyń aman qalǵandarynyń ózi sáttilik» de­­gendi jıi aıtatyn. Olardyń teń jar­tysy ashtan óldi, súıegi aıda­la­da shashylyp qaldy. Olardyń talaıy­na soǵys qana emes, 1933-1953 jyl­dar­daǵy qýǵyn-súrgin de aýyrt­pa­­lyq tańbasyn saldy», deıdi T.Ábdik.

Ol qazaq dalasynda soǵys qı­myl­­dary bolǵan joq. Sol jyl­dary týǵan balalardy soǵys bala­laryna teńestirýdiń qajeti joq degen pikirge qosylmaıtynyn kesip aıtty. «Soǵys jyldarynda 10-15 jastaǵy aǵa-apalarymyzdyń eńbek armııasyna tartylǵanyn analary­myz­dan estidik. Olar myltyqsyz maı­dan­nyń aldyńǵy shebinde júrdi. Máse­le­ni «soǵys qımyldary bolǵan joq» degen tar ólshemmen ólsheýge bolmaıdy»,  deıdi.

Tólen Ábdik Ekinshi dúnıejúzilik soǵys adamzat úshin umytylmaıtyn uly qasiret ekenin tilge tıek etti. О́tkenge taǵzym – beıbit kúnniń qa­dirin eselep arttyratyn uǵym. «Ýa­qyt ótken saıyn soǵys tarıhynyń jańa betteri ashylady. 1945 jyl­dyń jazynda Almatynyń kóshe­le­rin­de qol-aıaǵynan aıyrylǵan, úı-kúısiz júrgen soǵys múgedekteri kóp kezdesetin. Basym kópshiligi Alma­tynyń alǵashqy qysynan aman qal­mady deıdi. Soǵys jesirleri týra­ly drama da soǵystyń aıtylmaǵan aqıqaty. Soǵys balalarynyń taǵdyry da sonyń bir paraǵy. Bul máseleni búgin qolǵa almasaq, erteń kesh qala­myz. Reseı Ýkraına azamattaryn túrli jeńildikter arqyly ózderine tartyp jatyr. Búgin qolǵa almasaq, bizge de jetýi múmkin. Ázirge bul jeńildik re­seılik azamattarǵa tıesili, kúni er­teń es jıyp alǵan soń alys-jaqyn kórshi­lerine usynýy múmkin. EAEO elde­rin­de qoldanystaǵy zańdardy ýnıfıkasııalaý (biregeılendirý) týraly jıi aıtylyp júr. Biz bul máseleni EAEO sheńberinde sheshe alamyz», deıdi qalamger.

 

ALMATY


Sońǵy jańalyqtar

Almaty oblysynda jer silkinisi boldy

Aımaqtar • Búgin, 10:40

Aqtóbede 38 armıan kóligi tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 10:30

Túıe súti Qytaıǵa eksporttaldy

Álem • Búgin, 09:45

Erlikti dáripteıtin qomaqty qor

Rýhanııat • Keshe

Eki qylmystyq top ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar