Qoǵam • 09 Mamyr, 2019

О́tkenge taǵzym etýden ózindik jolymyz bar

877 retkórsetildi

О́tken shaqqa, tarıhymyzǵa, ata-baba­la­rymyzdyń ómir jolyna qurmetpen qa­raý, olardyń erlikti isterimen maq­ta­nyp, ony úlgi tutý búgingi urpaqtyń basty min­det­teriniń biri bolýy tıis. Bul qa­sıetti min­detti shama-sharqymyzsha oryn­dap ta júr­gendeımiz. Desek te, osy ba­ǵytta azdy-kóp­ti aıtarymyz bar.

Árbir táýelsiz memleket óziniń tarıhyn, taǵdyr-talaıyn zerdeleý barysynda ony ulttyq ıdeologııanyń ajyramas bir bóligi, tiregi etýge tyrysady. Bul úr­dis bizge de jat emes. О́ıtkeni biz de bar múmkindigimizshe ótken tarıhymyzdy ult­tyq ıdeologııa bıiginen qarastyryp, onyń óreskel burmalanǵan tustaryn qal­pyna keltirip, qaıta jazyp, nebir ádi­let­sizdiktiń jolyn kestik. Tarıhymyzdy ult­tyq ıdeologııamyzdyń ózegine aınaldyrý baǵy­tynda qyrýar jumys atqaryldy.

Degenmen, osy salada kóńilge kirbiń uıalatyp, kóptegen pikirtalastarǵa arqaý bo­lyp, halyqtyń sekemshil sezimine kó­leń­kesin túsirip júrgen kórinisterden ary­la qoıǵanymyz joq. Ondaılar, syrttaı qaraǵanda jaı ǵana nárse bolyp kórin­ge­nimen, ishki astarynda ózgeniń búkir pıǵy­ly búrkenip jatqanyn anyq ańǵartady. Sonyń biri retinde kórshiles elden bastaý alǵan, keshegi ortaq tarıhı oqıǵalardy jeleý etip, qoǵamymyzǵa dendep engen, ha­lyq­­tyń kóńiline, tarıhı jady men sanasy­na tikeleı áser etetin jobalardy aıtýǵa bo­lady. Máselen, «georgıı lentasynyń» erkin taratylýy, ony halqymyzdyń bir bóligi ótken tarıhymyzdyń jarqyn belgisi retinde qabyldaýy, sondaı-aq «Máńgilik polk» sherýiniń elimizde júıeli túrde uıymdastyrylýy qazaq qoǵamyn alańdatpaı qoımaıdy. Bul árıne óz kezeginde túrli qarsy toptardyń paıda bolýyna alyp keledi.

9 mamyr qarsańynda qara-qyzǵylt-sary tústi «georgıı lentalary» kádimgideı sánge aınalady. Turmystyq zattardan bastap, kóshe, tipti kólikterge deıin osy baýlarmen bezendirilip shyǵa keledi. Lentalar tegin úlestirilip, qara jáne qyzǵylt-sary túske boıalǵan japsyrmalar kózdi de, kó­ńil­di de jaý­lap alady. Osyndaıda Ekinshi dúnıe­jú­zilik soǵysqa núkte qoıylǵan kún ózge tarap­tyń ıdeologııalyq qarýyna aınalyp bara jat­qandaı seziledi de ári-sári kúı keshýge máj­búr bolasyń.

Jalpy, «georgıı lentasy» 1769 jyly Reseı patshaıymy Elızaveta II engizgen VI dárejeli «Georgıı dańqy» ordeninde be­der­lengen. Sodan beri qara-qyzǵylt-sary jolaqty bul lenta patshalyq Reseı men KSRO-nyń qorǵanys, ásker salasyna qa­tys­ty nagradalarda kórinis berip keldi. Sodan 2000 jyly Reseı «Georgıı dańqyn» áskerı orden retinde qaıta jańǵyrtsa, ile osy elde 2005 jyldan bastap, ıaǵnı Jeńistiń 60 jyldyǵyna oraı «georgıı lentasyn» 9 mamyr – Jeńis kúni qarsańynda taratý jolǵa qoıyldy. Bul aksııa búginde keńestik keńistik sheka­rasynan da asyp ketip otyr.

Shyn máninde kóptegen azamattarymyz bastapqyda otarlaýshy patshalyq Reseı­diń belgisin ulyqtap júrgenin bile qoı­ǵan joq. Keıinnen júrgizilgen qoǵamdyq talqy­laý­lar, osy jóninde jaryq kórgen materıaldar «georgıı lentasyna» degen bastapqy túsi­nigimizdi óz paıdamyzǵa qaraı ózgertip ji­berdi.

Biz kórshiles elder qurmet tutatyn belgi­ler­ge qarsy emespiz. Biraq olardy ulyqtaý, nası­hattaý óz aımaqtarynda júzege asyrylýy tıis. О́ıtkeni árbir memlekettiń ózine tán túrli belgileri, óz ustanymdaryna, ult­tyq ıdeologııasyna sáıkes keletin nyshanda­ry bar. Ol syrt elderge tán belgilerdiń qur­saýyn­da qalmaýy tıis.

Qudaıǵa shúkir, álemdik deńgeıde moıyn­dalǵan memlekettik sımvoldarymyz, je­ri­­mizdi, Otanymyzdy nasıhattaıtyn, baba­la­ry­myzdyń ónegeli ómir jolynan molynan habar beretin nyshandarymyz, belgilerimiz barshylyq. Mine, ózimizdiń qolymyzda bar osyndaı dúnıelerimizdi ulyqtap, keńinen tutyna bilgenimiz abzal. Sonda ǵana syrt taraptan jat ıdeologııa óziniń basyn suǵa almaıdy.

Reseıdiń Tom qalasynda 2011 jyly aza­mat­tyq bastama retinde kóterilip, keıin­nen shar­tarapqa jaıylǵan «Máńgilik polk» sherýi tý­raly da qoǵamymyzda túrli pikirler bar. Bul jobanyń maqsaty – Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qurbandaryn este saqtaý. Degenmen, ba­balar erligin, soǵys qurbandaryn ózge elden bastaý alǵan aksııa arqyly eske alý qan­sha­lyqty qajet? Bizdiń oıymyzsha, táýelsiz Qazaqstan – óziniń ótkenin ulyqtap, eli men je­riniń tutastyǵy úshin qan tókken batyr babalarymyzǵa taǵzym etýdiń ózindik jolyn aıqyndap alǵan el. Sondyqtan bizge tek osy jolmen ǵana júrý kerek!

Banner
Sońǵy jańalyqtar

IOS júıesine qazaq tili resmı túrde qosyldy

Tehnologııa • Búgin, 18:11

Altyn Adam sherýi Malaızııada jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 17:52

Almatylyq stýdentter tazalyq kúnin ótkizdi

Ekologııa • Búgin, 15:21

«Kanelo» Golovkınnen qorqa ma?

Boks • Búgin, 14:51

Qasym-Jomart Toqaev Nıý-Iorkke keldi

Prezıdent • Búgin, 11:09

Baı-О́lkede mádenı ortalyq ashyldy

Ádebıet • Búgin, 10:11

Hat qorjyn (23.09.2019)

Qoǵam • Búgin, 09:59

Adal isti aramdamasaq qaıter...

Qoǵam • Búgin, 09:53

Onlaın-tapsyrys kómirden taryqtyrmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Qostanaı qysta tońbaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:48

«Mal da joq, qaıyr da joq»

Qazaqstan • Búgin, 09:46

Jylytý maýsymyna daıyndyq pysyqtaldy

Qazaqstan • Búgin, 09:45

Ádemi dánekerleýshimen áńgime

Qoǵam • Búgin, 09:38

Bıýdjet tıimdi josparlanýy tıis

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Jezqazǵanda ishki gaz jelileri tartylýda

Aımaqtar • Búgin, 09:24

Halhyn-gol shaıqasynyń qaharmany

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Aqyn toıyna daıyndyq qalaı?

Rýhanııat • Búgin, 09:08

Damý baǵyty aıqyn

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar